Plastik-vihmaveesüsteemid

Transcription

1 6 MAI 2010 Plastik-vihmaveesüsteemid Plastik-vihmaveesüsteeme on toodetud enam kui paarkümmend aastat, aga hetkel turul olevad tooted on läbinud meeletu arengu, võrreldes esmaste tootjate väljalasetega. On levinud eksiarvamused plastik-vihmaveesüsteemide vastupidavusest külmale, veepidamisvõimest ja muudest probleemidest. Kõik need on legendid, millel pole vähimatki seost reaalsusega. Analoogilised kahtlused valdasid inimesi, kui ligi 15 aastat tagasi ilmusid turule esimesed plastikaknad, mis aga omandasid oma kvaliteedilt õige pea meeletu populaarsuse. Endi ümber ringi vaadates näeme oma igapäevaelus palju plastiktooteid, mis kõiki eelarvamusi arvesse võttes peaksid külmaga lagunema ja purunema. Kuid see pole nii. Tänapäevane plastik on liidetud ainetest, mida on testitud ekstreemsetes tingimustes ja erinevates olukordades ning on jõutud tulemuseni, kus plekist ja muudest materjalidest toodetud vihmaveesüsteemidel ei ole enam midagi PVC-le vastu panna. Kokkupanek on lihtne, praktiline ning ei vaja erioskusi ega töövahendeid. Eriti on soovitatavad PVC vihmaveesüsteemid rannikualadel, kus soolane meretuul pole võimeline neid mingil moel kahjustama. Meie firma MKJ PUTKIRATKAI- SU turustab Soomes ja Eestis Inglismaal toodetud innovatiivseid PVC vihmaveesüsteeme. Inglismaa on enam kui 80% ulatuses kaetud just nimelt PVC vihmaveesüsteemidega ja nende kasutusulatus kasvab kogu maailmas. Meie pakutavates vihmaveesüsteemides ei kasutata detailide liitmiseks liimi ega silikooni, vaid kõik olukorrad on lahendatud tugevate eridisainiga kummitihendite abil. Kõik tooted on sertifitseeritud, omavad pikka garantiiperioodi ja rohelist ehk keskkonnasõbralikkuse dokumentatsiooni. Hetkel on pakkuda 6 erinevat profiili, mis sisaldavad erinevaid mõõte nii vihmaveerennidele kui -torudele ja nende kasutusvõimalused on väiksematest hoonetest kuni lao- ja tööstusehitisteni välja. On pakkuda ka väga originaalseid puidutoimelisi ja vanamoelises stiilis metallvihmaveesüsteemide imitatsioone, mida distantsilt on pea võimatu eristada kal-list originaalmaterjalist. PVC tooted omavad mitmeid suuri eeliseid teistest materjalidest valmistatud analoogtoodete ees, sealhulgas turvalisus ja tunduvalt soodsam hind. Nad ei roosteta, ei tekita ohtlikke lõikeservi, vihma korral puudub ebameeldiv müra. Samuti ei juhi nad elektrit ega pikselööke. Neid on kergem paigaldada, hooldada ja mitmed tehase poolt pakutavad tarvikud võimaldavad lisahüvesid ja kergendavad toote efektiivset kasutamist. Meie toodete kohta saate ülevaatlikumat informatsiooni meie kodulehelt, kust leiate ka kontaktid võimalikeks lisaküsimusteks. Aardla 23E, Tartu tel: info@putkiratkaisu.fi

2 MAI 2010 Vändra Gümnaasiumi õpilaste saavutustest õppeaastal Juba teist aastat järjest on Vändra Gümnaasium Pärnumaa kõige edukam kool aineolümpiaadide ja -ürituste arvestuses. Käesoleval õppeaastal saavutasid meie õpilased 66 auhinnalist kohta, sealhulgas 23 esikohta. Kõikidele aineolümpiaadide võitjatele ja nende juhendajatele korraldab Pärnu maavanem 31. mail piduliku vastuvõtu. Üleriigilistele olümpiaadidele kutsuti meie õpilasi osalema bioloogias, geograafias, matemaatikavõistluses Nuputa ja õpioskuste võistluses. Geograafias saavutas Siim Oselein 9. koha, matemaatikavõistluses Nuputa saavutas meie kooli klassi võistkond 7. koha ja 7.kl. võistkond 15. koha. Geograafias valmistas õpilast ette õpetaja Riina Sikkal. Nuputa klassi võistkond võistles koosseisus Maris Selmet, Elis Kuusik, Jargo Pert ja Triin Pärnoja, õpilasi valmistas ette õpetaja Väino Külvi. 7. klassi võistkonnas võistlesid Ly Tempel, Siim Oselein ja Raul Stokkeby õpetaja Kersti Valgeväli juhendamisel. Maakondlikel olümpiaadidel esindasid Vändra Gümnaasiumi koolisiseste olümpiaadide parimad. Aineolümpiaadide võitjaiks maakonnas tulid matemaatikas Majandustundides õpitu sai kevadlaadal järgi proovitud Enne emadepäeva toimus Vändra Gümnaasiumis kevadlaat, milleks valmistumine algas juba septembris. Kooliaasta jooksul õpiti majandusõpetuse tundides mitmeid olulisi mõisteid ja kauplemisnippe. Märtsis, aprillis käisid I, II ja III klassi lapsed õppekäigul Swedpangas. Ene Ints, Swedpanga Vändra kontori juhataja, tutvustas viiel korral erinevate klasside majandustundides panga töid ja tegemisi ning pangandusega seotud ameteid. Lapsed nägid müntide ja paberraha lugemiseks kasutatavaid masinaid, küsisid ja uurisid. Kõigis tundides oli kirsiks tordil lõbus reklaamkingitus igale tublile majandusõppurile. Laadapäev, õigupoolest küll laadatund, jõudis kätte 5. mail. Käsitöö- ja müügioskusi said proovida kõik I IV klassi õpilased. Kaubeldi isetehtud väikeste käsitööesemetega. Iga klass valmistas toote või paar, tegi sellele reklaami ja määras ise ka hinna. Hinna puhul oli oluline arvestada kauba tootmiseks tehtud kulutusi ja loomulikult laadaliste ostuvõimet. Laada avas kooli direktor Peeter Putk. Järgneva 45 minuti jooksul said kõik müügiletid võistelda reklaami- ja müügitöös. Ostjate seas olid hindajad, kes valisid laada jooksul parimad müügitüdrukud ja müügipoisid, parima müügileti, kõige huvitavama toote ja kõige vahvama reklaami. Parimad kaubitsejad olid hindajate arvates Signe Reisel, Andra Tammekand, Margit Kiisk, Getter Sarapik, Raido Põderson, Madis Steinberg, Jan Erik Enok. Laada lõppedes tegid klassid müügitööst kokkuvõtted, löödi kokku kulud ja teenitud rahasummad, tehti üheskoos otsused, kus saadud tulu kasutada. Müügiedu oli klassiti erinev, tehtud kulutused ja saadud tulunumbrid samuti. Ühes oli suurem osa kauplejaid kindel järgmisel aastal teeme jälle laada. Õpetajad alustavad ettevalmistustega juba septembris, ikka vähehaaval igas majandustunnis. Silja Enok Vändra Gümnaasiumi õpetaja Setomaad avastamas Maikuu keskel toimus Kadjaste külarahvale ekskursioon Setomaale. Kaasa kutsusime huvilisi Vihtrast ja Pärnjõelt. Reisi rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja omaosalusega MTÜ Kadjaste, kes korraldas toitlustuse Seto-Tsäimajas. Sõitsime Lobotka külla, kus meid tervitas külavanem Heldur Kotov. Tervituse juurde käis supp, suitsulatikas ja vobla. Peale sööki võis ringkäik Setomaal alata. Külavanem oli meile giidiks mõlemal sealveedetud päeval. Kohtusime teiste külaliigutajatega ja külastasime Seto Talumuuseumi. Vaatasime Karisilla külaseltsi esituses näidendit ja Perdaku külas võttis meid vastu Seto rahvarõivais paar, kes esitas Seto laulu. Teisel hommikul käisime Seto laadal.vaatamata sellele, et öösel kimbutasid sääsed, oli reis väga huvitav ja kaks päeva möödus kiiresti. Kindel osa reisi kordaminekus oli ka bussijuhil Ants Raismaal ja muidugi tervel reisiseltskonnal. Sisuka reisi eest tahaksime tänada kõiki asjaosalisi ja neid, kes meiega koos olid. Korraldajad Tiina Heidemann ja Alliki Luuasep Jargo Pert, (õp Väino Külvi), Siim Oselein ja Indrek Värva (õp Kersti Valgeväli); geograafias Siim Oselein, Kristo Pihlak, Adam Erki Enok ja Hanna Laius (õp Riina Sikkal); inglise keeles Adam Erki Enok (õp Ülle Tomingas); bioloogias Jalmar Toots ja Linda Tammekivi (õp Hille Arumäe); füüsikas Adam Erki Enok, Indrek Värva (õp Zoja Juuremaa) ja Kristo Pihlak (õp Tiina Tõnismann); keemias Adam Erki Enok, Grete Ojala, Indrek Värva ja Mihkel Sild (õp Tiina Tõnismann); emakeele olümpiaadil Agne Loosme (õp Eleonora Tammiksaar); muusikaolümpiaadil Hanna Valk (õp Liivi Lumijõe); saksa keele olümpiaadil Keneth Lõiv (õp Katrin Palu). Viktoriinil Nuputa saavutasid ja 7. klassi võistkonnad maakonnas esikohad (õp Väino Külvi ja õp Kersti Valgeväli). Õpioskuste võistluses olid maakonnas parimad Annika Rahuoja, Elis Kuusik, Jargo Pert, Sander Tiismaa ja Mart-Anton Vendelin (õp Kairi Hiis). Käsitöökonkursi võitis Sandra Valk (õp Riina Kirkmann). Ka II ja III koha saavutamine on maakondlikul aineolümpiaadil hea saavutus. Lisaks eespool nimetatud ainekonkursside võitjatele said auhinnalisi kohti Andželika Volt, Anna Pertel, Britt Vaino, Keili Pais, Kert Pjatkin, Kevin Guljajev, Kristian Nõmm, Kärol Valk, Mariann Armväärt, Marie Kristiin Kivisäk, Mari-Liis Alviste, Marko Kaljula, Martin Silm, Merit Lukka, Siim Sarnet, keda juhendasid lisaks eespool nimetatud õpetajatele Kaja Saar, Anne Vaher, Külli Lumi, Jaak Valgeväli. Koidulauliku luule lugemise konkursil saavutas Kristjan Eier III koha (õp Anne Vaher), tehnoloogiakonkursil saavutas Raido Pajur II koha ( õp Jaak Tarre). VARIA-viktoriinil saavutas gümnaasiumiastme võistkond koosseisus Adam Erki Enok, Indrek Värva ja Reimo Tarkiainen II- III koha ( õp Mari Nuut). VARIA-viktoriinil I kooliastmele saavutas meie kooli võistkond koosseisus Aleks Tammiksaar, Hanna Miina Kivisäk, Jan Erik Enok III koha (õp Riina Kaljuste). Meie kooli eduka esinemise üle ainealastel jõukatsumistel võib igati rahul olla. Suur tänu kooli esindanud õpilastele ja õpetajatele! Tänan vanemaid laste edule kaasaaitamise eest! Peeter Putk, VG direktor Lillemüüjad Foto Sandra Tomingas Kergu koolis peeti loodusenädalat Küll oli tänavune talv pikk ja kevad ei tahtnud kuidagi meie õuele tulla. Seepärast otsustasime aprillini ilusaid kevadilmu kasutada õues õppimiseks ja looduses viibimiseks. Kuna aastal möödub 100 aastat looduskaitse algusest Eestis, avati meie loodusenädal taimestikku ja loomastikku tutvustava näitusega. Samas oli ka looduskaitsealasid, kaitsealuseid linde-loomi tutvustav väljapanek. Ühiselt kuulati plaadilt linnulaulu ja püüti nuputada häälitsejaid. Terves kehas terve vaim, ütleb vanasõna, nii korraldasimegi ülekoolilise tervisepäeva Kaisma Suurjärve ääres. V-VI klassi õpilased koos õpetajaga sõitsid järve äärde jalgratastel, aga väiksemad toodi kohale autodega. Kõik lapsed läbisid 5 km matkaraja, vaatamata sellele, et laudtee oli kohati lausa vee all. Abivajajatele pakuti isegi oma kummikuid, et üleujutatud koht saaks kuiva jalaga läbitud. Tore oli vaadata looduse tärkamist metsas ja soos, järve ääres ja vees. Igaüks sai vahetult vaadelda nii konni kui kevadlinde. Äraseletamatu oli laste rõõm vaatetorni jõudes, sest sealt avanes võrratu vaatepilt kevadisele rabale. Küll maitses hästi kaasavõetud toit! Üksteise võidu püüti ära tunda kevadlilli, ära arvata puhmastest leitud marjade nimesid ja kaasa võtta kobraste poolt näritud,,pliiatseid. Mõõdeti puude pikkust, loeti kändudelt aastarõngaid, tutvuti järve asukatega ja määrati tuule suunda, mõõdeti järvevee temperatuuri ja õhusooja. Värske õhk parandas enesetunnet ja andis jõudu edaspidiseks. Järgmisel päeval tegid I-IV klassi õpilased tutvust metsloomadega. Küll on hea, et meie kooli lähedal elab jahimees Janno Lang, kes valmistab loomade ja lindude topiseid. Ta tutvustas õpilastele oma jahitoa kollektsiooni, nii said kõik väga lähedalt loomade välimusega tutvust teha. Janno vastas laste küsimustele ja näitas ka välismaalt jahituristina toodud loomade trofeesid. Õpilastel oli võimalus jäädvustada end koos karu või hundi või hoopis kobrastega. Oli väga õpetlik käik taksidermist Janno õdusasse jahituppa. Tagasi tulime läbi kodumetsa, kus proovisime ära tunda raagus puid ja põõsaid. Metsa all üllatasid õide puhkenud sinililled. Vahva oli kuulata laste arutlusi selle üle, kes loomadest võiks siin elada või kust nad vaenlase eest pelgupaika leiaksid. Kunstiõpetuse tunnis tegime koolimaja juures kasvavatest puudest puugravüüri ja andsime teistele huvilistele võimaluse mõistatada, millise puuga on tegu. Kuulasime ka CD-plaadilt konnade kontserti ja võistlesime ise kiirema konna tiitlile. Reedel korraldasime nähtu ja kuuldu põhjal viktoriini. Lõpetuseks arvas nii mõnigi, et nüüd teab ta loodusest enam ja kutsub peregi välja kevadet nautima. õpetaja Eva Kägu Regilaul Kergu kooli ajaloost ehk kakssada nelikümmend aastat kooliharidust Kaisma mail Ajalugu alustades, vanu aegu veeretades kerkib Kergu kooli lugu, kasvab Kaisma ajalugu. Hariduse hakatuseks, vaimuelu valgustuseks käidi Kaisma mõisakoolis, loeti-lauldi Peedi talus. Kauaaegseks koolijuhiks, kohalikuks koolipapaks kaheksateist koolitalve karmi käega Karl Jaaniste. Koolijuhte kaunis palju: kokku kuusteist tänaseni, ilusaim Ida Murruste, edukaim Eduard Allik, imetäpne Ilmar Perandi, raudne Laine Andressoo. Kauaaegne koolihoone kerkis kuuskümmend neli, kasvas kauniks põhikooliks, laias majas lapsi sada. Õpetajaid õige palju õpilasi õhutamas, lapsukesi lohutamas, kartlikke ka kallistamas, ulakaid ju utsitamas. Staadionil sporti tehti, laulupeol laialt lauleti, toredasti tantsu löödi, puhkpilli pisut puhuti, kooliraadiot korraldati, näitemänge nauditi, loodusradadel loogeldi, kooliaias askeldati. Täna kokku kolmkümmend last, alles lasteaed-algkool vast. Õpime ja õpetame, 7 ikka otsast alustame. Tiiu-Terje tasakesi, Pokurühmas pesa teevad. Meisterdame mitmekesi õpetaja Evaga edukalt. Matkame koos mõnusasti, seame samme sadadeni õpetaja Pärje järel järvede äärde, soo serva, tamme tippu, kivi kukile. Joonistame ja jookseme, luuletame ning laulame. Inglise keeles innukalt Mihkel mõtles mõnusalt õpetaja Tiina toega Pärnumaal päris kolmas koht. Teatrit teeme toredasti, mängime me mõnusasti, etendame enda rõõmuks, ema-isa innustuseks. Reisisime Rakveresse, sõidame ka Saaremaale silmaringi suurendama, talvetarkust talletama. Suvel salajased soovid, palju plaane paiskub pähe. Külakeskus kasvab koolis - uus aga uhke unistus. Ehitame, edendame, värvime ja värskendame. Sügis sellid ritta sätib, kodukooli kokku kutsub, Tule, tule, Kergus tore, kusagil ei ole parem! V-VI klassi õpilaste ühised mõtted pani kirja emakeeleõpetaja Anne Kivikas

3 8 MAI 2010 Tekstiilitööstuse juurte jälgedes Tunnustatud laulu- ja muusikapedagoog Helgi Sildever saanuks 31. märtsil 75-aastaseks. Tähistasime tema sünniaastapäeva 2. aprillil mälestushetkega Vändra vanal kalmistul, millele järgnes meenutuste õhtupoolik Vändra Raamatukogu kaminasaalis. Helgit olid meenutama tulnud tema suurimad austajad ja temaga seotud olnud muusikahuvilised. Helgi on sündinud Vändra vallas Ünnaste külas Saare talus. Õpingud Pärnjõe koolis katkestas priiküüt Siberisse. Muusikaand ja kodust kaasa võetud akordion olid need, mis aitasid Helgil ja ta emal külmal maal ellu jääda. Just Siberis lõi ta oma esimese laulukoori ja võitis festivalil esimese auhinna. Seal lõpetas ta ka keskkooli. Üheksa asumisaasta järel kodumaale naasnud, õnnestus tal ENSV valitsuselt saadud eriloaga astuda Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialale. Lõpetanud kooli, asus Helgi tööle Tootsi kooli laulmisõpetajana ja samal ajal alustas õpinguid konservatooriumis Gustav Ernesaksa käe all. Kõrgkoolitee jäi tervislikel põhjustel kahjuks lõpuni käimata. Siis aga tõi õnneks saatus ta tagasi Vändra muusikaradadele. Vändra muusikakoolis oli Helgi Sildever eeskujulikuks ja autoriteetseks õpetajaks 25 aastat. Lisaks Tänaste Wendre vabrikuhoonete asemel laiusid jõe ääres linaaunad. Otsides Vändra-mail tekstiilitööstuse juuri, selgus, et paljukest me ikkagi teame möödunud aastakümnetest, eriti nendest, mis ajamerre voolanud enne meie sündimist. Nagu kauge keskaegne ajalugu. Elu kohta poolteist sajandit tagasi kirjutab Ernst Särgava oma romaanis Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama, et Vana- Vändra mõisarahva kogunemiskohtadeks suveõhtuti olid Vändra sillad. Mõisa sildu oli kaks: üks Pärnu-Viljandi maanteel, teine vakamaad paar vähe ülevalpool viinaköögi ja karjalautade vahel. Esimesele kogunes suvel nii-ütelda puhtam publik: toapoisid, toaneitsid, köögiteenijad, aednik ja aidamehed, vahel harva ka mõni muu. Viinaköögi sild oli kutsarite, tallipoiste ja karjameeste kogunemispaik. Kui aeti juttu maailma asjadest, siis käsitleti esimesel enam kõrgemaid asju: sakste elu, kirikut ja tema teenreid, kõneldi isegi taevatähtedest. Teisel sillal aga puhuti õudusejutte tontidest ja kodukäijatest, kabelitest ja viirastustest, loomadest, huntidest ja karudest. Mida aga mõlemal sillal arutati, oli poiste ja tüdrukute vahekorrad ja sakste suhted teenijate neitsidega, muidugi mõista ainealuse puudumisel. Lina eest saadud rublade eest osteti tsaariajal päriseks paljud Eesti talud. Lina kutsuti põhjamaade kullaks. Linakasvatus elas üle paremaid ja halvemaid aegu aastal oli linasaagi ikaldus. Linahinnad välisturgudel langesid ja paljud linaühingud sattusid raskustesse. Eesti Wabariigi Põllumajandusministeeriumis uuriti asja ja otsustati siiski alustada lina mehhaanilist ümbertöötamist. Riigimõisate Valitsuse käsutusse anti krooni ja asukohaks valiti endise Vändra Linaharijate Ühingu tööstusruumid vanas Vändra mõisa südames jõekäärus. Kaasaegse toorlinavabriku ehi- Meenutades Helgi Sildeveri nende aastate jooksul tehtud tublile tööle muusikakoolis jõudis Helgi asutada mitmeid koore ja ansambleid, milledest erilist tähelepanu pälvis ansambel Linnutaja. Teadaolevalt on Linnutaja endiselt ainus naistorupilliansambel Euroopas, hoolimata sellest, et torupillimäng on järjest enam populaarseks ja aktuaalseks muutunud. Linnutajal jookseb 32. hooaeg ning torupillimäng peab Helgi auks veel kaua kestma. Viimase koorina lõi Helgi aastal Vändra valla naiskoori aastal võeti osa Veljo Tormise 70. sünnipäevale pühendatud Eesti naiskooride võistulaulmisest, kus saavutati hinnatav 4.koht. Kahjuks ei pidanud Helgi tervis sellele virvarrile vastu ning 23. oktoobril aastal haigus murdis ta. Helgi kollektiivid on saanud arvukalt võite, ta ise saanud mitmeid aukirju ning aunimetusi. Tähtsamateks nendest on rinnamärk,,ensv kultuuritöö eesrindlane 1973, Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri 1977, Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus 1987, C.R. Jakobsoni nimelise preemia laureaat 1990, Pärnumaa vapimärk ning Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia Meenutusõhtul esinemiseks olid muusikakooli õpetajad enda õpilastele kaunid pillilood ja laulud tust alustati 75 aastat tagasi aasta augustis. Rajamist juhtis ja ka esimeseks juhatajaks sai Karksist pärit talupoeg ja Belgia seadmeid hästi tundev linaasjanduse eriteadlane Hans Kõiva. Vabrik alustas osaliselt tööd sama aasta 1. novembril. Praaker-valitsejaks määrati Tõnis Loop ja raamatupidajaks Martin Hirve. Siin Vana-Vändra mõisa südames on tänase ühe Euroopa suurima kodu-tekstiilitootja AS Wendre algkodu. (järg järgmises lehes) Vello Kutsar Helgi Sildever õpetanud, esines ansabel Linnutaja ning Vändra valla naiskoor Kalli Rõõmusaare ja Ellen Kupari juhendamisel. Päeva juhtis Helju Ringenberg. Meenutuskilde Helgist pajatasid Imbi Orav, Lea Toom, Imbi Vaht, Ellen Kupar ja Kalli Rõõmusaare. Muuseumitoas oli üles seatud näitus Helgi piltidest, aukirjadest, diplomitest ning veel paljudest temaga seotud asjadest. Suur tänu kõikidele esinejatele, õpetajatele, juhendajatele, klaverisaatja Tiiu Vainole, Helju Ringenbergile, Margit Kalmusele ning kõigile vaatajatele-kuulajatele, kes leidsid aega tulla ja meenutada koos meiega. Ansambel Linnutaja TÄDI MAALI ÕNNITLEB Õnnitlen Pärnjõe põhikooli peret kooli 90. aasta juubeli puhul. Olen aastaid seal vanas majas kokamutina töötanud, sealt pensionile läinud ja seepärast on kool väga armsaks saanud. Olen aastaid erus olnud, kuid unes sahkerdan sageli suure rohelise pliidi juures, mida tegelikult juba ammu pole. Pole tolleaegset kööki ega maja ennastki. Olen ainult mina, ratastoolis Vändra Hooldusravihaigla mugavas soojas palatis heade hooldajate ja õdede hoole all, koos oma mälestustega. Minu tööle hakates oli kooli direktoriks Õie Põldme. Siis tuli noor energiline Vaido Kobrand. Ka Valter Jõgi on olnud mu ülemus ning lõpetasin taas Õie Põldme käpa all. Õpilastest leian sageli Aime Peebu-Auksmaa ja Tiina Tammai-Käärmanni toimetusi hariduspõllult. Jaan Kapp kamandas kord Eesti mereväge, kus ta praegu seilab, ei tea. Siis Arvet Toom, keda kahjuks enam pole, kuid kellele oli vist juba hällist kaasa antud rahvamehelikkus ja oskus olla väärikas Võidula mõisahärra. Tarmo Loodus abivalmis abimees köögis. Sööjaid oli palju. Internaat, pikkpäev ja siis see eine, mille sööjate arv oli peaaegu alati stabiilne 147. Siis oli maal veel inimesi, oli tööd. Eesti üliõpilasmalevlased ladusid üha uusi tootmishooneid ja elumaju püsti ise lauldes: ei nannipunnid maja valmis tee. Nüüd on osa neist tolleaegsetest müüriladujatest riigikogus ja nõnda nannipunid, et ei vaevu mõtlemagi, mis ja kuidas EDASI, vaid hääletavad rahumeeli maaelu laastava poliitika poolt. Selle tagajärjel jäävad külad aina tühjemaks. Postkontoreid aina suletakse, samuti väikesed koolid, kuna lapsi pole. Noored lähevad linna peret looma, sest maal pole tööd. Või lähevad üle lahe Soome, et teha tööd, mida soomlased ise teha ei taha. Palgad on seal aga tunduvalt suuremad kui kodumaal. Külapoode pole meil enam ammu. Vabariigi algaastail said talud arvuliselt kolhoosi võetud. Noored tulid taas maale. Külad ärkasid ellu. Nüüd kuuleb loomahääli vaid suurfarmides. Maal olevad tootmishooned lagunevad, vanadest talumajadest rääkimata. Pärnjõe vana koolimaja on pidevalt juurde ehitatud, kuid alati oli seal ikka ruumipuudus. Nüüd, uue maja valmimisel, on vana jäänud hooleta ja muutunud tõeliseks tondiöömajaks. Üks ütleb, et eraomandit ei tohi puutuda, teine süüdistab valda, et trahvi määramis õigus on vallal olemas. Mina neis seadustes ei orienteeru. Loodan, et praegune kooli direktor Ojala, tark ja aktiivne kilvamees, ehk võtab tema esmajoones käsile lahendada see keeruline küsimus, kuidas eemaldada see valusalt silmatorkav rusuhunnik vaateväljalt. On ju temagi samas hoones kunagi koolipinki nühkinud. Küllap vald ka abist ei keeldu. Süngevõitu sai minu juubelijutt. Sama sünge nagu meie maapoliitika. Ent on ka veidike rõõmustavat. Vaadake, kui ilusaks on muutunud Vändra värvide, korra ja puhtuse abil. Meil on palju kauneid koduaedu. Pilkupüüdvaks on Reinumurru külas Vanatoa talu õue. Pärnjõel Reinupi iluaed on kui minibotaanikaaed ja ka Paisu koduaed... Uue ilusa koolimaja vääriline on ka Pärnjõe kooli ümbrus. Rõõm oli kuulda, et,,teeme ära talgute korras ka vana koolimaja ümbrust õpetaja Eve Sikka juhendamisel koristati. Loodan, et kord tuleb aeg, kus Erna Meltsase mälestuskivi saab asetsema mõne kaunima hoone kõrval. Soovin Pärnjõe koolile ikka püsimajäämist, teravaid närve ja veelkord õnne järgmiseks 90 aastaks. Lilian Heinsoo (Maali tädi) Vändra Haiglast Pärnjõe kool kutsub juubelipeole Pärnjõe kooli asutamisest möödus käesoleva aasta 20. veebruaril 90 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva pidulikuks tähistamiseks korraldame kokkutuleku laupäeval, 12. juunil. Oodatud on kõik, kes kunagi siin õppinud või töötanud! Päevakava: Sõit Vändra vanale kalmistule mälestusminutiteks ning lillede ja küünalde asetamiseks endiste töötajate kalmudele. Buss võtab soovijad peale koolimaja juurest Saabumine, osalejate registreerimine. Võimalus vaadata õpilastööde näitust ja tutvuda kooli ruumidega. Arvutiklassis saab lehitseda digitaalseid pildialbumeid. Huvilistele on avatud kaks töötuba:,,maitsetaimed meie aias ja,,osavad näpud Kooli juubelisünnipäevale pühendatud kontsert-aktus Direktori vastuvõtt kutsetega külalistele Söögivahetund. Maitsev supp kooli sööklas Meenutushetked vana koolimaja mälestuskivi juures Tantsuks mängib ansambel Bolero Üllatus. Osavõtumaks on eelregistreerimisel 100 kr, kokkutulekupäeval kohapeal tasudes 150 kr. Raha võib tuua koolimajja igal koolipäeval või teha ülekanne Pärnjõe Põhikooli AÜ arveldusarvele nr (Swedbank). Ülekande juures palume osaleja nimele lisada ka lõpetamise aasta ja märksõna,,kokkutulek. Infot saab kooli koduleheküljelt ja telefonidelt , (direktor), (õpetajate tuba). Kooli meiliaadress on kool@parnjoe.edu.ee Rõõmsa taaskohtumiseni kokkutulekul! Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Juunikuu Kurgjal Kevad astub pikkade sammudega suve poole ja meiegi tegevused peavad sellega sammu pidama. Aiapidajatel on käes kiired ajad: kartul on maas, peenardel haljendavad juba salati ja tilliread. Kõige selle rohimise ja niitmise kõrval ei tohi aga ka puhkust unustada. Nii nagu varasematel aegadel, on maainimesel praegugi suvel raske puhkuseks mahti leida, seega tuleb seda vähest väga tõsiselt võtta. Just laupäevased saunaõhtud on meile läbi sajandite pakkunud tuge nii hinge- kui ihuhädades. Mis aga on saun ilm korraliku leilita? Naerukoht! Aga leil ilma vihata? Kas teate, kuidas teha korralikku kasevihta? Millest veel võiks viha teha ja milliste hädade vastu need aitavad? Kuna vihad tuli alati enne jaani valmis teha, ootame kõiki huvilisi 20. juunil kell jälle Kurgjale Talukultuurikooli õppepäevale. Vihateole lisaks tutvustavad mesinikud Ülle ja Vahur Talimaa selgi korral ajakohaseid mesilatöid. Lapsi ootame lõkkeplatsile mängima vanemaid murumänge. Päeval osalemise tasu on täiskasvanule 25 krooni, lastel tuleks kaasa võtta naerutuju. Veidi sularaha tasuks kah taskusse torgata, sest meie rehetoas saate keha kinnitada supi, soolasilgu ja karaskiga. Et meie kokk oskaks supikogust arvestada, andke palun oma osalemissoovist teada muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil Pille Kuulme museoloogilise osakonna juhataja Ajavahemikul oli Allikõnnu külas akna lahti murdmise teel sisse murtud talumajja. Vargad viisid kaasa 10 akordionit-lõõtspilli, a grammofoni, 2 Neumanni õmblusmasinat, 2 Singeri õmblusmasinat, 3 söetriikrauda, rebase- ja kährikunahad, 6 pudelit šampust, 4 pudelit konjakit ja 300 liitrit diiselkütet. 21. mail kella paiku tungis Pärnjõe külas tundmatu noormees kallale a sündinud noormehele, lüües viimast kahel korral jalaga ja kahel korral rusikaga näopiirkonda. Vändra Politseijaoskonnas ootavad omanikku leitud jalgrattad. 1. TN A Raleigh halli-punast värvi, käikudega.. 2. RN Gitano halli-punast värvi, käikudega. 3. RN Merida halli-sinist värvi, käikudega. Omanikul palun kaasa võtta jalgrattadokumendid ja tulla rattale järele. Uudised edastas Pärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Lennart Kuldkepp

4 MAI Karl-Arnold Vendelin võitis kriteeriumisõidus hõbemedali. Hõbe- ja pronksmedal Eesti kriteeriumisõidu meistrivõistlustelt Eesti kriteeriumisõidu meistrivõistlustele tõmmati joon alla Elva tänavasõidul. M-14 klassis teenis hõbemedali Karl-Arnold Vendelin. Elvas oli ta teine ning kolmandal etapil Viljandis kolmas. M-16 klassis oli viimasel etapil Kristen Kivistik samuti teine, kuid kokkuvõttes sai ta pronksmedali. M-14 klasis oli Robert Arumäe Viljandis viies ja Elvas kuues, ning sai sama koha ka kokkuvõttes. Väga tublilt sõitis Viljandi etapil samas vanuseklassis Janar Juss, kes oli seitsmes. Samuti õnnnestus sõit Viljandis M-16 klassis võistelnud Gert Kivistikul, kes oli kümnes. Viimasel etapil sai ta 14. koha. Samas vanuserühmas lõpetas Siim Lehemets vastavalt 14. ja 13. kohaga. Kõige noorematest, M-12 klassi poistest oli Priit-Karmo Orupõld mõlemal etapil kuues. Maikuus on võisteldud ka kahel Elion Estonian Cupi rattamaratonil. Esimesel etapil Aegviidus said M-16 klassis Kristen Kivistik ja Siim Lehemets vastavalt 2. ja 4. koha. M-14 klassis oli meie parimana Karl-Arnold Vendelin viies. Teisel etapil Viljandis sai Kristen kindla võidu ning Karl-Arnold 3. koha. Siim lõpetas selle etapi 8. kohaga. 3. koha teenis veel Priit-Karmo Orupõld M-12 vanuseklassis. Erich Perner Jalgrattaklubi Viko treener Ratsavõistlused,,Vändra Kevad mail peeti Vändra Kirikumõisa väljal juba traditsiooniks kujunenud ratsavõistlust takistussõidus. Tulemused: parkuur nr cm, avatud poniklassile: I koht Kati Raidma ponil Redora; II koht Mariann Krõõt Mätas ponil Reliikvia; III koht Eliis Helena Lindt; ponil Wonderful Surprise; IV koht Jagna Kuusk ponil Weda. Parkuur nr cm, avatud klass: I koht Mariann Krõõt Mätas ponil Reliikvia; II koht Mariann Krõõt Mätas ponil Alarm; III koht Kati Raidma ponil Redora; IV koht Liis Telve hobusel Tiffany; V koht Jagna Kuusk hobusel Hornet; VI koht Evelin Evisalu hobusel Best Chanse; VII koht Carmen Kaas hobusel Petiina. Parkuur nr cm: I koht Kelly Raadik hobusel Gaisma; II koht Helge Likker hobusel Charmilly; III koht Liis Talve hobusel Tiffany; IV koht Kadi Ruumet; hobusel Aranda; V koht Merlin Erm hobusel Hornelya. Parkuur nr cm: I koht Eleri Kiveste hobusel Copherfild; II koht Kelly Raadik hobusel Gaisma; III koht Helge Likker hobusel Charmilly. Täname sponsoreid: Roman Kiveste ja Vändra Visa OÜ; Peeter Reimann ja Vändra Vallavalitsus; Toomas Sonts ja Vändra Alevivalitsus; Ragnar Privits ja Käära Talli puhketalu. Maila Kukk XIII Vändra rattarallil rekordarv osalejaid Seekordne rattaralli sõideti ideaalsetes tingimustes. Võistluste peakorraldaja Kristen Kivistik oli saanud kokkuleppele nii ilmataadi, võistlejate kui ka pealtvaatajatega. Kui reedel sadas lausvihma, siis laupäeva hommikul tervitas kõiki rallihuvilisi kaunis kevadilm. Stardijoonele tuli kokku 182 osalejat. Oma töö tegi siin kindlasti ka tõhus reklaam. Alustati nagu tavaliselt kõige nooremate võistlusega pargiringil. Eelkooliealised lapsed sõitsid ühe ringi. Tüdrukutest tuli võitjaks Reesi Orupõld, kellel kulus ringi läbimiseks 2 min 42 sekundit. Järgnesid Kertu Luik ja Kristin Krais. Poistest oli kiirem Kristofer Tehver ajaga 2 min 39 sek. Teise ja kolmanda koha võitsid Kevin Longe ning Kert Järve. Järgmistes startides võtsid omavahel mõõtu kuni 10 a tüdrukud ja poisid, kellel tuli läbida 2 ringi. Tüdrukute jõuproovist väljus võitjana Katrina Põhhako 4 min 52 sek jättes teisele ja kolmandale kohale Hanna Kösteri ning Ragne Raidma. Sama vanuserühma poistest oli kiireim Kaur Tõkke 4 min ja 17 sek. Vaid ühe sekundiga kaotas talle Rasmus Rahuoja ning kolmas oli Sten Lehemets. Põhisõidu starti tuli 114 osalejat. Rada kulges marsruudil Vändra-Sõõrike- Massu-Kalmaru-Vändra 21,3 km. Eraldi arvestust peeti a tüdrukute ja poiste, a neidude ja noormeeste, a naiste ning a meeste osas ja naised üle 35 a ning mehed üle 40 a grupis. Üldarvestuses kuus kiiremat arvestamata vanuseklasse olid: Virgo Neeme 30,22; Marek Sander 30,26; Silver Lehemets 30,27; Toivo Kuldmäe; Siim Lehemets; ja Gert Kivistik. Järgnevalt aga vanuseklasside paremad alates kõige noorematest: Kati Raidma (59,27), Maile Nuut, Karl-Arnold Vendelin (32,23), Robert Arumäe, Janar Juss, Adeele Arnek (36,30), Tiina Nõmmik, Karin Madisson, Silver Lehemets (30,27), Siim Lehemets, Gert Kivistik, Kaisa Peiker (36,38), Pille Preegel, Põhisõidule startis 114 ratturit Katrin Schultz, Virgo Neeme (30,22), Marek Sander, Peep Leino, Merle Schneider (40,49), Marvi Arnek, Juta Tammai, Toivo Kuldmäe (31,45), Meelis Mätas, Eduard Virkus. Aktiivsemad klassid olid Vändra Gümnaasiumi 3.B ja 5.A klass. Tulemused leiate Pilte on võimalik leida kirjutades otsingumootorisse,,vändra Rattaralli. Tänusõnad kuuluvad kõigile abilistele, kes ralli korraldamisele õla alla panid: Anne ja Valdur Ojala, Tiit ja Ene Reier, Gert ja Kaido Kivistik, Margit ja Ingrid Perner, Juhan Voolaid, Mihkel Sild, Martin Tammai, Martin Sempelson, Siim ja Mihkel Jürgenstein, Janre Jürvetson, Hans Naano, Karl Klein, Kevin Guljajev, Priit Ilves, Raido Pajur, Marco Lukka, Kristen Sempelson, Toomas Mangusson, Maila Guljajev, Grete Ojala, Ago Arro, Meelika Merirand, Merlin Kirkmann, Reili Arumäe, Melissa Mägisalu, Rein Kaas, Joel Tints, Andres Randma, Mati Ilves, Vändra Raamatukogu, Vändra Kulturimaja, Vändra Politseijaoskond ja KÜ Kujundus. Ka allakirjutanu püüdis nõuga abiks olla. Kiitus ennastsalgava töö eest Kristen Kivistikule, kes meeskonna oskuslikult tööle rakendas. Eriline tunnustus kuulub aga kõigile toetajatele, kelle abiga saadi Erivajadustega inimeste spordipäev 15. mail toimus esimest korda erivajadustega inimeste spordipäev Pärnu kergejõustikuhallis. Tänuväärse ürituse korraldamise võttis enda kanda Pärnu Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus. Huvi oli ürituse vastu oodatust suuremgi, osalejaid oli lisaks Pärnumaale ka Viljandimaalt ja Raplast, kokku 11 päevakeskusest. Aladest sai teha kaugushüpet, kuulitõuget, 60 m jooksu, korvpalli vabaviskeid ja täpsusviskeid lendavate taldrikutega rõngastesse. Milles keegi osales, oli spordipäevast osalejate oma valik. Meie Vändra Päevakeskuse meeskond harjutas hoolega lausa üle pooleteise kuu. Treenides staadionil ja korvpalliplatsil sai selgeks, kes millisel alal soovib osaleda. Tulemusedki olid väga head kuulitõukes ja täpsusvisetes sai meie võistkonnast Jaana Erik hõbemedalid. Igaühele anti spordipäeva lõppedes jäätist ja vett turgutuseks. Kõigil olid võistlusest positiivsed elamused. Vändra Päevakeskuse võistkond VALERIA AHI VIKTOR VIIR EINO TÄHEMAA ENN VELLEMÄE SELMA AAS AINO MÕTTUS ILLAR SOOSAAR MEETA MAEVA HELMI PEERMAN KATA PUNG MATI MICHELIS foto Õie Kuusk Kõige noorem võitja Reesi Orupõld foto Juhan Voolaid auhinnalaud ja ladus võistluse korraldus. Nendeks olid Hawaii Express (Priit Salumäe), Vändra Alevivalitsus (Toomas Sonts), Tehnoturg-T (Ago Arro), Vändra MP (Tiit Kangert), Allik-Trans (Kaido Kivistik), Tere AS (Katrin Pihelgas), Vändra Tare (Jaan Reinsalu), Vändra Vallavalitsus (Peeter Reimann), FACO HV (Harald Valk), MS Balti Trafo (Jaanus Luberg), Raja KT (Jaan Õiglane), AS Wendre (Külliki Seire). Kohtumiseni juba sügisel toimuval Vändra duatlonil. Erich Perner Meie võistkond: esimeses reas meie treener Terje Õiglane, Roman Sang, Elvi Kalm; teises reas Taimi Lohk, Aino Erm, Krista Käver, Jaana Erik ja Arvo Sepa. EELK Vändra Martini kirikus Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11. Kalmistupäevad: Vändra vanal kalmistul 23. juunil kell 11. Vändra uuel kalmistul 23. juunil kell 14. EELK Vändra Martini kiriku uksed on avatud,,teeliste kiriku projekti raames kõigil juunikuu nädalavahetustel kl Õpetaja Ants Kivilo tel ; Organist Merle Maanus Vändra Õigeusu kirikus 27. juunil kell 11 NIMEPÄEVA JUMALATEENISTUS Rait Vellemäele kalli isa ENN VELLEMÄE surma puhul. Vändra Gümnaasiumi III a klassi õpilased, õpetaja ja lapsevanemad. Head töökaaslast ENN VELLEMÄED leinab Raismiku talu. Tanjale abikaasa EINO TÄHEMAA surma puhul Maire, Endla, Margit ja Mare Ülo ja Maarika Saarmanile VIKTOR VIIRE surma puhul. Töökaaslased Vändra Wendrest Meie kaastunne Pillele, Kristile, Katrile ja Mariole kalli ema ja vanaema HELVI PEDAJA Perekond Valk Südamlik kaastunne Sulle, Helle lastega kalli ENN VELLEMÄE surma puhul Naabrid Vana tn 71 Mälestame armast ema KATA PUNGA Leinavad elukaaslane, poeg ja tütar perega. Mälestame HELMI PEERMANI ja avaldame kaastunnet omastele. Säästla küla rahvas. Südamlik kaastunne Rein Aasale ema SELMA AASA Perekonnad Tui, Pihlak ja Eesmäe Avaldame südamlikku kaastunnet Pillele ja tema perele kalli ema, ämma ja vanaema HELVI PEDAJA Eha ja Ene peredega.

5 10 MAI 2010 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Ragna Adami Paul Tagapere Vaike Raap Martha Hendrikson Aino Pullmann Hermine Kaik Kalju Talts Lia Paugus Elsa Ots Meida Metsoja Tõnis Viire Õie Nirgi Juhan Esula Ants Lõhmus Heino-Jaan Pärna Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees aprillil sündis Moonika Niiluse ja Kristo Tamme perre poeg RISTO TAMM. 25. aprillil sündisid Geidy ja Peeter Pajumäe perre kaksikud, kes said nimeks STEVEN PAJUMÄE ja MIKKEL PAJUMÄE. 27. aprill sündis Kristiina Mihkelsteini ja Kevin Erkmanni perre poeg KENNET ERKMANN. 11. mail sündis Heleri Vaakmanni ja Andres Heina perre poeg ANDRE HEIN. 22. mail sündis Anneliis ja Jaanus Sootna perre tütar LISANDRA SOOTNA Veera ja Karl Pajumäe Õnnitleme 45. pulma-aastapäeval! Lapsed Kersti, Piret ja Priit peredega Tiina Salong ootab külastajaid! Pärnu-Paide mnt 19 Maniküür, pediküür, geelküüned, depilatsioon, parafiinravi kätele tel massaaž, kehahooldused tel Kosmeetik ja nöohooldus tel MÜÜGIL KINKEKAARDID! Vaata hindu *Traktorite, veo- ja sõiduautode remont *Autoelektrik *Veo- ja sõiduautode klaaside vahetus *Veokonksude müük ja paigaldus *Käivitusakude müük *Hinnad soodsad, järjekorrad lühikesed Tel OÜ Raja KT teostab masinaga võsastunud põllumaade, tee-äärte ja kraavikallaste raiet. Ostame 3m küttepuid, paberipuid, palke ja raieõigust. Tel Vändra Päevad aastat Vändra esmamainimisest 65 aastat Vändra alevit 20 aastat omavalitsust REEDEL, 4. JUUNIL Kell Vändra kirikus ja Kirikumäel Tervitused Hobikoorilt, valla naiskoorilt, ansamblilt Linnutaja Ajaloolist meenutust pakuvad Lydia Koidula ja Johan Woldemar Jannsen Kell Vändra kultuurimajas Vändra näitetrupi esituses Mai Talvest`i 3-vaatuseline näidend,,varrud Komöödia aastast 1953 Osalised: Ain Pertel, Silje Lang, Kaido Madisson, Maarja Hints, Annika Oja, Agur Sepas, Taivo Himmaste, Margit Kalmus, Anu Sillandi. Lavastaja Helju Ringenberg. Pääse 30 kr. LAUPÄEVAL, 5. JUUNIL Kell Vändra pargis Talumeeste, kohalike ettevõtjate ja käsitöömeistrite laat (platsimaksu ei ole). Ootame kõiki oma käsitöid, aiasaadusi ja oma toodangut müüma!avatud toitlustus- ja välimüük. Batuudid ja muud põnevad tegevused Redspot OÜ-lt. Tasuline Kell L. Koidula sünnikohas Ootame luulehuvilisi kohtuma Elle Eha-Arega Hommikupiknik piima, saia ja võiga. Kultuurimaja väikeses saalis avatud kunstinäitus Kell Vändra raamatukogu kaminasaalis tutvustab Inna Antson Vändra kihelkonna mustrikirju Ekspositsioonitoas Silvi Aasa ja Maimu Tui poolt koostatud väljapanek,,linavabriku ja vaibavabriku lugu Kell Vändra pargis Lastega tegeleb ja joonistab Merilin Tõnisoja Kell Alevi võim ja vaim spordiväljal Kogunemine staadionimaja ette. Võistkonna suuruseks 5 inimest. Oodatud on segavõistkonnad ja naiskonnad. Ühel võistlejal kohustuslik kaasa võtta rulluisud. Alad: rulluiskamine, naise kärutamine, rennipall, hularõngad, paigalt kaugushüpe jne. Keha ja vaimu ühtsust aitab kõrgel hoida Vändra Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Eda Hunt. Kell Vändra pargis Lemmikloomade kokkutulek Kell Vändra jõe ääres VÄNDRA VEEPIDU /nostalgiline meenutus/ Neptun, Kädi Pärnoja rahvatantsijad, Terje Õiglase ja Ave Naano,,veetantsijad, Kerstin Sonts, Õhtupalve jne Pärast veepidu Vändra pargis TANTS. Ansambel DETAIL Ida Virumaalt Voka alevikust NELJAPÄEVAL, 17. JUUNIL Kell Pärnu-Paide maanteel postimaja ristmikul Saaremaa Velotuuri III etapi grupisõidu (Viljandi Suure-Jaani Vändra Järvakandi Rapla 127 km) vahefiniš LAUPÄEVAL, 26. JUUNIL Kell Kultuurimajaesine parkla VANASÕIDUKITE SUURSÕIT 2010 lõpetamine Kell PIDU KÕIGILE Tantsuks ansambel,,napsitrallid Lääne-Virumaalt Söök-jook Türi toitlustusfirmalt. Täpsem info REEDEL, 2. JUULIL Kell Vändra pargis ELMARI TANTSUÕHTU 2010 Tasuline. HEAD VÄNDRALASED, KUTSUGE KÕIK SÕBRAD JA VANAD VÄNDRALASED KOJU! Jaanituled-jaaniõhtud 22. juunil, kell Vihtra saarel väike eeskava taidlejatelt, mängud suurtele ja väikestele, puhvet. Pilet täiskasvanutele lastele 15.- tantsuks ansambel MA-MA (Margus Kastor ja Mati Klamp) 22. juunil kell 20 Kaisma rahvamaja juures. Tantsuks ansambel Galerii, rammumehe ja rammunaise valimine.tasuta Kolmapäeval, 23. juunil kell 20 Vändra pargis Tantsuks ans MELODY (Evald Raidma ja Meelis Külaots) Sööki ja jooki pakub,,mondemill.tasuta 23. juunil kell Kadjaste külaplatsil Tantsuks ansambel Oki-Toki, õnneloos, kauplus avatud, pilet 25 kr. Reedel, 25. juunil Suurejõe rahvamajas Kell võistlused lastele, tantsuks mängib Toomas Anni Baar. Pääse 25.-( lastele tasuta). Info tel Heldi TEATED 15. juunil kell DOONORIPÄEV Vändra Kultuurimajas Vändra Aiandusselts korraldab 21. juulil ühepäevase huvireisi Helsingi aedadesse. Täpsem info Piret Rebina kauplusest,,koduabi. Kaisma Suurjärve ääres aida juures 26. juunil kell Kaisma Võsateatri etendus Mai Talvesti jutustuse ainetel,,sookollid ehk naisevõtt pole naljaasi Pilet 50 ja 25 kr. 27. juunil algusega kell 10 Kirikumõisa väljal Pärnumaa meistrivõistlused takistussõidus. Avatud puhvet. Tulge omadele kaasa elama! MITMESUGUST Auto klaaside toonimine, auto poleerimine, vahatamine, remonditööd. Tel OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas, samuti soovin üürida mugavustega korteri Vändra alevis. Tiit.Soosaar@gmail.com, tel Müüa küttepuud, pikkus tellija soovil. Hind al.370 kr/m3 koos kohaletoomisega.toome kohale ka väikesed kogused. Tel Müüa sõiduautod varuosadeks: 2xMazda 323F a.; Ford Escort univ.1,4b 93.a.; Ford Mondeo univ.1,8b 95.a. Tel Ostan 3m küttepuud, ka väikesed kogused. Tel LP MATUSEKORRALDUS Tseremoonia (kõne, muusika).personaalsed mälestus-laululehed Kõik vahendusteenused Luule KINNISVARA Müüa maja Vändras Vana 74. Tel Toomas Müüa 3-toaline heas korras korter Suurejõel (korteriühistul oma katlamaja). Hind kr. Tel Müüa hoonestatud kinnistu Vändras C.R.Jakobsoni 35 F. Rohula tel Müüa 3-toaline ahjuküttega korter Vändra alevis - maja keskel, esimesel korrusel. Tel Vändra alevis Vana tn kivimajas müüa 2-toaline ja 3-toaline ahjuküttega korter (pakettaknad, duširuum). Tel Veberg Grupp OÜ Firma tegeleb üldehitusega, põhiliselt: katused,vihmaveesüsteemid, fassaadid, plekitööd jms. Teostame ka väiksema mahuga ehitustöid. Vana 60, Vändra, Pärnumaa E-post: veiko@veberg.ee GSM: Koduleht: OÜ Adore müüb lõhutud küttepuid ja saematerjali. Transport valla piires tasuta. Täpsem info tel , Koolide lõpuaktused Vändra Gümnaasiumi põhikooli lõpuaktus 21. juunil kell kooli aulas Vändra Gümnaasiumi gümnaasiumi lõpuaktus 22. juunil kell kooli aulas Pärnjõe Põhikooli lõpuaktus 18. juunil kell koolimajas Juurikaru Põhikooli lõpuaktus 18. juunil kell koolimajas. Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. juunil. Materjalid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 17. juunist (tel , ) või edastada elektronpostiga uuskoidula@hot.ee. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.