Jaani kiriku aastarõngad

Transcription

1 ш

2

3 Järgmises HORISONDIS Jaani kiriku aastarõngad to kt Ж kv Шш Foto: Malev Toom I» -ffr ш RAHVUSRAAMATUKOGU

4 TOIMETUSE LEHEKÜLG ILMUB AASTAST NUMBRIT AASTAS. TOIMETUS: INDREK ROHTMETS, peatoimetaja indrek@horisont.ee REIN VESKIMÄE, tegevtoimetaja ja reaalteadused rein@horisont.ee KÄRT JÄNES-КАРР, sotsiaal- ja humanitaarteadused kart@horisont.ee TIIU KUKK, keeletoimetaja KERSTI TORMIS, kujundus horisont@horisont.ee TOIMETUSE AADRESS: Narva mnt. 5, Tallinn HORISONT AVALDAB KÄ REKLAAMI. REKLAAMIHINNAD (koos käibemaksuga): Tagakaas l/l 4 värvi 6300 kr Esi- ja tagakaane sisekülg ning nende vastasleheküljed l/l 4 värvi 4900 kr Ülejäänud leheküljed l/l 4 värvi 4250 kr mustvalge 2100 kr Toimetusest saab osta Horisondi varemilmunud numbreid. Toimetus tänab toetajaid Andrus Mölderit ja Äärne Randveeru. Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Popular-scientific journal «Horisont» (Horizon). Published since In Estonian. 6 numbers per year. Copyright «Horisont» Katte õn jõudnud jõuluaeg oma kullatud käbide, jõulukroonide ja kodudesse ülesseatud kuusepuudega. Et nelipühadeks kaskede tuppa toomise komme õn praktiliselt hääbunud, siis õn aastalõpp ehk ainuke aeg, millal mets mele elamutesse tuleb. Sümboliseerigu jõulukuusk siis hea ja kurja tundmise puud või midagi muud kristlikust rituaalistikust, kuid oma kodus teda ehtides me küll vaevalt sellele mõtleme. Näiteks, et see kena särav klaaspall jäljendab kiusatuste õuna kunagi paradiisis kasvanud kuulsalt ja kogu inimkonna jaoks saatuslikult puult. Igal juhul tuleb jõulude ajal mets tuppa, täidab ruumid värske kuuseoksalõhnaga ning heidab toaseintele salapäraseid varje... HORISONT õn aasta viimases numbris võtnud vaatluse alla maakera metsade oleviku ja tuleviku. Seni õn üldsuse tähelepanu alt kõrvale jäänud Venemaa metsade olukord, ometigi hõlmab just taiga suurema osa maakera okaspuutagavaradest. Kä õn Venemaa metsade mõju globaalse kliimakatla podisemisele märkimisväärne, õigupoolest ei osata selle täpset suurust veel hinnatagi. Kä Eesti õn metsariik ning eestlase suhe metsa õn läbi aegade olnud sügav ja keerukas. Muiste olid puud meie veiled, tänapäeval nähakse aga metsas rohkem küll (rahvusliku) rikkuse allikat. Kä jõulupuust õn saanud kaup, mida turult meetriga osta. Nõnda siis võimegi oma toanurka tõstetud jõulukuuske pidada kas siis metsast tuppa surema toodud velleks, hüvaks ostuks või sümboliks, mis suunab meie mõtted heale ja kurjale ning igaviku radadele. Aasta lõpus tahan tänada kõiki meie ajakirja tellijaid ja sõpru ning avaldada lootust, et jääte HORISONDI seltsi kä uuel aastal, mille number kirjapildis nii kenasti sümmeetriline õn. Oleme suure tänu võlgu kä kõigile mele ajakirja autoritele, ilma kelleta ju HORISONTI poleks. HORISONDI ilmumine õn võimalik olnud tänu riiklikule toetusele, mida õn vahendanud kirjastus Perioodika ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meie siiras tänu neile! Helget jõuluaega ning tegusat ja edukat uut aastat soovides

5 Erik Tago UNIVERSUMITEADUSE LÕPP VÕI ALGUS?... 4 Kas nüüdisaegne Universumi mudel suudab anda vastuse, kuidas tekkis paisuv maailm või mis asub väljaspool seda maailma? UUDISVEERUD Aivar Kriiska HARULDANE HILISRAUAAEGNE SÕLG TALLINNAST Ühe kultuuriväärtuse reisist Soome ja seostest Soomemaa minevikuga. HAIGLARAVILT KODUJÄLGIMISELE! Pihuarvuti äratab hommikul kõrgvererõhuhaige, ja pärib... Mida? Vastavad TÜ Kliinikumi kardioloogiaosakonna juhataja dr. Margus Viigimaa ning telemeditsiinifirma Docobo juhatuse esimees Ardo Reinsalu. KERGE KÜSIDA Aet Raukas SAAME TUTTAVAKS - KODUTOLMU- LESTAD Ühes grammis kodutolmus võib olla sadu ja sadu lestalisi, kes tekitavad astmat, nohu ja teisi allergilisi haigusi.. MEILE VASTAB demograaf Allan Puur. RISTSÕNA ENIGMA...44 Kaks lõikamisülesannet. Mart Kuurme MILLEGA MÕÕTA SOOJUSHULKI JA KUIDAS? Urmas Tartes, Alo Vanatoa 20 MILLIGRAMMIGA 200 PÄEVA ELU Putukas kui säästva arengu mudel. Voldemar Harvig, Peep Kaiv TELESKOOBID LÄBI AEGADE Raadioteleskoopidest, mis maakerastki suuremad AASTA LOOD METS JA METSA ROLL 21. SAJANDIL 47 Ainult siis, kui majandame metsa säästlikult, suudab see jätkuvalt oma ökoloogilisi funktsioone täita. Hendrik Relve SITSIILIA HIIGLASED Euroopa suurimate puude jälil. RAHVAD Väide, nagu oleks islamiusulistele rahvastele tähtis üksnes usk ja mitte rahvus, õn paljuski müüt ning Afganistani rahvaste puhul täielikult paikapidamatu. Richard Bennett NAINE, KELLELE PÜHENDATI MAARJAMAA See võis olla just 800 aastat tagasi, kui Eestimaad Maarjamaaks nimetama hakati. Mida teavad tänapäeva piibliuurijad naisest, kelle järgi see nimi õn antud?

6 UNIVER5UMI- TEAOUSElÕPP VÕI ALGUS? ERIK TAGO Pea tähtede sfääris. 19. saj. gravüür. Astronoomid õn armastanud juba pikka aega omavahel vaielda. Vahel kä siis, kui teadmistest puudu tuleb ja tõde tahetakse paika panna debattides või koguni hääletades. Äsja toimunud millenniumivahetuse melu õn mõjunud kä teadlastele, eeldatavalt ratsionaalsemale osale inimkonnast. Sealhulgas kä kosmoloogidele. Juba mõni aasta avaldavad nad arvamust ja vaidlevad, milline õn Universumit kui tervikut uuriva teaduse saatus lähiaastatel. Eelmise aastatuhande lõppaastatel õnnestus vaatlejatel mõõta mitut kosmoloogilist parameetrit (paisumiskiirus, reliktkiirguse häirituste skaala. Universumi varjatud aine osa) nii täpselt, et õn hakatud kasutama mõistet täppiskosmoloogia. Kõigi aastanumbrite muutumine, aga arvatavasti rohkem need vaatlused, õn kosmoloogides tekitanud meeleolusid, mis ulatuvad pessimistlikest kuni ülioptimistlikeni välja: "kosmoloogia õn läbi" või "kosmoloogia nüüd alles algab". Viimase sajandi jooksul õn tuntud mitu suurt vaidlust astronoomias, millest viimane toimus aastal kahe juhtiva kosmoloogi, ameeriklaste James Peebles'i ja Michael Turneri vahel teemal: kas kosmoloogia kui teadus saab varsti õtsa? Vastust sellele võiks anda (või hoopis õli tulle valada) käesoleva aasta juunis NASA poolt orbiidile lennutatud satelliit MAP (Microwave Anisotropy Project), mis peaks lähiajal mõõtma enneolematult täpselt Universumist saabuvat reliktkiirgust. See vaidlus meenutab enam kui sajanditagust arvamust füüsika lõpu kohta, mil paljudele teadlastele tundus, et füüsikas õn kõik läbi uuritud ja füüsikateadus saab kohe n.-ö. valmis. Tookordne arvamus oli teadagi liiga pessimistlik, sest seni kõige huvitavam füüsika sündis alles 20. sajandil. Kas pole kosmoloogide praegused kahtlused sama õigustamatud? Järgnevalt vaatleme kosmoloogia hetkeseisu ja katsume aru saada neist kahtlustest kosmoloogia saatuse kohta. MIDA ME TAEVAS NÄEME TÄHED. Tähed kui kõige silmatorkavamad taevakehad õn looduse väljapaistvamaid 'leiutisi". Olles imeväikesed maailmaruumi tühjusega võrreldes (täheaine õn äärmiselt tihedalt kokku surutud, kui võrrelda tähe suurust ja tähtedevahelist kaugust), õn nad seejuures võimsad jõujaamad, mis saavad oma energia gravitatsioonist ja tuumakütuse põletamisest nende keskel. Tähtede arenguteed, nagu inimese saatust määravat käejoont, kirjeldab selgesti üks joon värvi-heleduse diagrammil (ehk Hertzsprungi-Russelli diagrammil). Seetõttu õn tähtede võimalikud saatused üsna hästi teada. Eeskätt annavad nad meile teada Universumi vanuse, sest "käejoon" diagrammil määrab kä tähtede vanuse. Ja noorem ei saa Universum tähtedest kuidagi olla. Tähed võivad lõpetada oma elukäigu vaikselt kustudes valge kääbusena, aga võivad (kui nad õn massiivsed) plahvatada kä supernoovadena, muutudes sel juhul nähtavaks peaaegu kõikjal Universumis, kui ainult aega antakse. Tähti õn kõikjal Universumis ja nad õn näha meile silmaga nähtavas valguses. Tähti õn võimalik näha kaugelt Universumi piirimailt ehk tema varasest noorusajast. Supernoovana lööb täht meile nähtavalt särama kä kõige kaugemas galaktikas, energiat tal selleks jätkub. Ainult valguse kiirus õn kõigest 300 OOG km/s ja võtab miljardeid aastaid, enne kui supernoova kiirgus meieni jõuab. Informatsioon, mida mainitud kiirgus annab, õn hindamatu väärtusega. Viimaste aastate kõige huvitavamad vaatlusandmed Univresumi paisumise kohta ongi tulnud kaugetelt supernoovadelt. Ф KOSMILINE HAJUSAINE: GAAS JA TOLM. Hajusal kujul esinevat ainet õn hoopis raskem näha, nii palja silmaga kui kä võimsate teleskoopidega. Aga esineb teda kõikjal Universumis külmal, kuumal ja kä üli-

7 Horisontaaljada Ärapöörda koht Punased hiiud. Hubble'i parameeter e. konstant H0, mis iseloomustabki paisumiskiirust. Sellest vaatluslikust tõsiasjast järeldub paratamatult Universumi paisumine. Varem arvati, et Universumis oleva aine gravitatsioon aeglustab paisumist. Et see paisumine võib olla kiirenev, õn selgunud just viimaste aastate jooksul supernoovade vaatlustest. Galaktikaid me näeme (eelkõige tänu neis sisalduvate tähtede helendumisele, aga mitte ainult!) nüüdisaegsete suurte pikksilmadega kaugusel, mil galaktikad ise ja kogu Universum oli palju noorem. Kä galakikatevaheline kaugus oli siis väiksem (järeldusena Universumi paisumisest). Praegu õn kaugeimad vaadeldud galaktikad punanihetel z = 6 (punanihet mõõdetakse spektrijoonte nihke järgi; kosmoloogiline punanihe mõõdab galaktikate kaugust vaatlejast). Peajada Värvusindeks Täheparve kuuluvate tähtede värvuse-heleduse diagramm. Tähtede elutee saab sellel diagrammil käia vaid kindlat rada pidi. tulisel kujul. Arvatavasti õn kõik tähedki tekkinud algselt hajusa gaasi kuhjumisest külgetõmbejõu abil. Kümnete miljonite kraadine gaas galaktikaparvedes, mis annab aga olulise osa Universumi aine tihedusest, õn meile nähtav röntgenikiirguses. Iblm saab nähtavaks, kui ta jääb kaugema valgusallika ette ja neelab osa selle valgusest, mis süa paistab. Ent kä ülikaugetes galaktikates (ehk varases Universumis) vaadeldakse tolmu, kus ta tähetekkepiirkondades soojeneb tekki - vate tähtede valguses ja õn nähtav infrapunateleskoopidega. Kõikjal esinevat külma (neutraalset ehk ioniseerimata) vesinikku võime vaadelda aga raadiokiirguses 21 cm lainealas. GALAKTIKAD. Erinevalt tuhandetest tähtedest õn galaktikaid palja silmaga näha ainult neli: Linnutee e. meie Galaktika, Suur ja Väike Magalhäesi Pilv ning läbi häda kä Andromeeda udu. Ja neistki näeme Eestimaa taevas vaid esimest ja viimast. Pilved jäävad juba lõunataevasse. Suurte pikksilmade abil paistavad aga ära sajad miljardid galaktikad. Galaktikad õn kosmoloogia jaoks väga tähtsad, sest neid vaadeldes saavad kosmoloogid peamise teabe Universumi kohta. Kui tähtede maailmas käib elu Hertzsprungi-Russelli diagrammi kohaselt, siis galaktikate liikumist juhib Hubble'i seadus. Sadade miljardite galaktikate laialilendamine käib nii: mida kaugem õn galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub. Seos galaktikate kauguse ja kiiruse vahel õn seejuures võrdeline, vähemalt jämedas laastus. Võrdeteguriks õn KVASARID. Kvasarid õn juba aastakümneid olnud salapärasteks objektideks ja vaid tasapisi oma saladusi avanud. Olles galaktikate väga heledad tuumad, annavad nad märku galaktikate aktiivsest arenguperioodist. Praegu õn astronoomid arvamusel, et iga galaktika tuumas asub kvasar, mis aga enamikus õn kustunud või oma jõu kaotanud. Kvasari kolossaalse energia allikaks õn arvatavasti ülisuur must auk galaktika keskmes. Kuna kvasarid õn väga heledad, siis õn nad näha tohututelt kaugustelt ja nende uurimine annab teadmisi just noore Universumi kohta. Kõige kaugem objekt, mida Universumis õn vaadeldud, ongi kvasar punanihkega z = 6.28, mis mõõdeti selle aasta mais Havai saarel asuva 10-meetrise Kecki teleskoobiga. GALAKTIKATE PARVED JA SUPERPARVED. Gravitatsioon ajab galaktikad kuhja, nii nagu tähed parvedesse ja gaasipilved tähtedeks. Need parved ongi kõige suuremad gravitatsiooniliselt seotud süsteemid Universumis (nendes sisaldub suur hulk ainet, kä varjatud ehk tumedat ainet). Veel suuremad gravitatsiooniliselt seotud süsteemid ei ole lihtsalt Universumi eluaja jooksul jõudnud tekkida, sest gravitatsioon vajab aega, et ainet ühest kohast teise liigutada. Ja see teeb veel suuremad süsteemid ehk superparved huvitavaks: nendes õn säilinud Universumi ehitus sellisena nagu ta tekkis, sest gravitatsioon pole neid jälgi suutnud "ära kustutada". pfxor >R- v H r 1N4KS.T AUHntV: wafeüü.jtw-:* '«4.'O.MЛес C: Iuli qsc Ч/IEbLii^T S-CHTL} IH ly.. 0»? VAT ЗЛТ MET UCiLi1- UIT~1T, 0-- OP2WE.I-T. Iitr OCE.T CtUMCiC/.,, ccn Annen ANTwafwrm m-t C-O-iLN De Sitteri Universum, esimene mittestatsionaarse Universumi mudel. 20. saj. karikatuur.

8 MIDA ME TAEVAS El MAE (kuid mille olemasolus kosmoloogid millegipärast väga ei kahtle). TUME ÖÖTAEVAS. Küsimus, miks öötaevas õn tume, polegi nii lihtlabane nagu esimesel pilgul võib tunduda. Selle üle murti pead juba sajandeid tagasi. Kui teeme oletuse, et tähti õn Universumis lõpmatult palju, siis lihtne arvutus näitab, et öötaevas peaks olema sama hele nagu päike selgel päeval. Kuna nii see ei ole, siis peab kas tähti olema lõplik arv või pole nad säranud igavesti. Öötaeva probleemile annab õige lahenduse praegusaegne kosmoloogia, mis väidabki, et meie Universum pole lõpmatu ruumis ega igavene ajas. kime öine taevas õn lihtsaim vaatluslik tõend paisuvast ja lõpliku suurusega Universumist. TUME AINE: IKKA VEEL TUVASTAMATA? Juba Ugi 70 aastat õn astronoomid kahtlustanud tumeda nähtamatu aine olemasolu galaktikais, galaktikaparvedes ja kogu Universumis. Sellise aine olemasolu näitab heleda ehk nähtava aine kiire liikumine galaktikates ja galaktikasüsteemides. Kui mitte eeldada suure hulga (ligikaudu 10 korda rohkem kui nähtavat) tumeda aine olemasolu, mis hoiab oma külgetõmbega galaktikaid ja galaktikaparvi koos, peaks nad olema ammu laiali lennanud. Seni õn tume aine jäänud üheks suureks saladuseks, sest pole leitud, mis see aine võiks olla. Osa tumedast ainest annavad arvatavasti ammutuntud elementaarosakesed neutriinod või kä mõned teised seniavastamata osakesed. Samuti võivad oma osa etendada tavalisest ainest taevakehad, mida me lihtsalt nõrga kiirguse tõttu pole suutnud avastada. Nendeks õn näiteks korralikult süttimata väikese massiga tähed (pruunid kääbused), aga võib-olla kä ammu kustunud tähed (valged kääbused). Kuigi kandidaate sellesse rolli õn leitud mitmeid, õn suurem osa vajalikust tumedast ainest seni seletamata, lümeda aine leidmine oleks väga oluline Universumi saatuse seisukohast, sest sellest sõltub keskmine aine ja energia tihedus Universumis. MUSTAD AUGUD - NÜÜD KÄ VAATLUSTES NÄHA! Mustad augud õn nii rasked taevakehad, et valgus ei pääse neist välja. Musti auke õn Universumis mitut liiki: väikese massiga ürgtekkelised mustad augud, mis sündisid koos Universumiga ja õn praeguseks ajaks lagunenud; tähe massiga mustad augud, mis tekivad massiivsete tähtede keskel tähe elu lõpul, ning ülimassiivsed mustad augud galaktikate tuumades (vt. eespool juttu kvasaritest). Viimaste mass võib olla sadu miljoneid Päikese masse. Mustad augud õn vaatluslik fakt ja mitte ainult teoreetikute ennustus, sest aine (näeme vaid helendavat ainet) liigub musta augu ligiduses iseäraselt ja säärast aine liikumist õn tõepoolest vaadeldud nii tähtede lähedal kui galaktikate keskel. Mustad augud õn usutavasti energiaallikateks kvasaritele ning võivad anda osa tumedastki ainest. Nähtavas valguses (valge) ja röntgenikiirguses (värviline) avastatud superparvedes asuvate galaktikaparvede jaotus umbes 700 megaparseki suuruses Universumi osas. Vaatleja asub keskel, vertikaalne tühi ala õn tingitud neeldumisest Linnutees. MARET EINASTO joonis. TUME AJASTU. See õn ajastu jahtunud reliktkiirguse ja esimeste tähtede tekke vahel, mil Universumis midagi ei helendanud. Tüme ajastu hõlmab Universumi arenguloost seda aega, mil punanihked jäävad arvatavasti suuremaks kui z = 6. Kaua aega enne seda (kui punanihe z oli suurem kui 1000) valitses Universumis kuum reliktkiirgus ja oli valge. Universumi paisudes reliktkiirgus jahtus, aga tähed ja galaktikad polnud veel tekkinud. Kuidas toimus esimeste meile tuttavate taevakehade sünd, õn suuresti veel seletamata (vähehaaval toimub nende tekkimine kä praegu!). Nii et, mitmes mõttes tume aeg, milleni aga juba esimesed vaatlused hakkavad jõudma. Ülalpool nimetatud kauge kvasari (punanihkega 6.28) spekter viitab, et see kvasar asub tumeda ajastu piiril, sest tema spekter Lymani joontest lühemate lainete poole õn peaaegu täiesti neeldunud. Nii tugev neeldumine viitab neutraalse vesiniku olemasolule Universumis punanihetel z = 6, s.t. tumedale ajastule, kus alles tekkivate esimeste tähtede ja kvasarite kiirgus ei olnud veel vesinikku reioniseerinud. Tülevikus loodavad kosmoloogid kä raadiovaatluste teel sellest ajastust midagi teada saada. RELIKTKIIRGUS jääkkiirgus varasest Universumist õn praeguseks Universumi paisumise tõttu jahtunud ning seetõttu pole silmaga nähtavas valguses näha. Seda üle kogu taeva ühtlast kiirgust õn võimalik vaadelda vaid mikrolaine alal. Kui aga õnnestub mõõta reliktkiirguse ebaühtlused (häiritused), saab teada, milline oli Universumi struktuur varasel perioodil ja kuidas ta võis tekkida, sest reliktkiirguse häiritustes õn

9 säilinud jälg väga varasest Universumist. Kõige suuremad lootused Universumi kohta oluliselt uut avastada põhinevadki reliktkiirguse vaatlustel. TUME ENERGIA - UNIVERSUMI SAATUST MÄÄ RAV JÕUD. Uime energia õn kosmoloogiateoreetikute poolt sisse toodud, et seletada, mis paneb siis Universumi paisuma. Esmakordselt tõi säärase suuruse kosmoloogiasse juba Albert Einstein kosmoloogilise konstandi nime all. Ja siis hoopis vastupidisel eesmärgil: hoida Universumit statsionaarsena (mittepaisuvana või -kokkukukkuvana). Tänapäeval õn tume energia leidnud asukoha vaakumi. Sellest "tühjuse" energiast arvatakse jätkuvat, et panna Universum kiirenevalt paisuma. Et Universum paisub kiirenevalt, näitab eespool mainitud kaugete supernoovade vaatlus. Kosmoloogid õn mõõtnud nende kaugused ja punanihked ning leidnud, et varem oli Universumi paisumiskiirus väiksem kui praegu (me ei räägi siin inflatsioonist ülivarases Universumis). Uutest reliktkiirguse vaatlustest tuleneb, et vaakumi ehk tumeda energia osakaal ületab aine energia osakaalu: esimene moodustab Ugi kaks kolmandikku kogu energiast (mis õn kriitilise tiheduse lähedane). Tüleviku kosmoloogia õn seega tumeda energia teadus. tuntumaid astrofüüsikuid Geoffrey Burbidge (USA) argumente, et statsionaarse Universumi teooria õn olnud sama hea ennustusvõimega kui Suure Paugu teooria. Sajandi teise poole kosmoloogia saavutuste seas õn kindlasti reliktkiirguse avastamine aastal, mis andis teadusüldsusele usu Suure Paugu mudelisse. Siitpeale õn Suure Paugu teooria käsi käinud üldiselt hästi. Üha enam näitab reliktkiirguse mõõtmine, et algselt kuuma paisuva Universumi mudel sobib hästi vaadeldava Universumiga aastal üles lennutatud satelliidi СОВЕ vaatlused näitasid, et reliktkiirgus õn väga täpselt absoluutselt musta keha kiirgus temperatuuriga K. Selline kiirgus saab olla pärit vaid varasest kuumast Universumist. Kuigi reliktkiirgus õn väga ühtlane kiirgus üle kogu taeva, õn tal siiski kä struktuur ehk temperatuuri ebaühtlused, mille suurus õn aga vaid sajatuhandik temperatuuri enda väärtusest. Samuti õn ära mõõdetud, millised õn need reliktkiirguse häiritused nurkmõõdus taevas: nad ulatuvad kuni 10 nurgakraadini. Viimastel aastatel õn kindlaks tehtud (vaatlustest õhupalli-sondide abil), et kõige suurem lainetus reliktkiirguses õn umbes üks nurgakraad. Selline lainetus, pigem küll vaevumärgatav virvendus reliktkiirguses kinnitabki, et Universumil oli juba väga vara olemas struktuur. SUURE PAUGU UNIVERSUM Kosmoloogia-teoreetikud õn välja mõelnud suure hulga mitmesuguseid mudeleid, teooriaid ja stsenaariume, et seletada vaadeldavat Universumit ning seda, kuidas ta õn tekkinud ja arenenud. Kõige üldlevinum teooria kannab nime Suure Paugu mudel. See õn Einsteini aastal loodud relatiivsusteoorial põhinev ja Vene teadlase Aleksandr Fridmani poolt aastal lahendatud mittestatsionaarse (paisuva) Universumi mudel, ning mida kinnitas vaatlustest USA astrofüüsik Edwin Hubble'i aastal avastatud galaktikate eemaldumine ehk kosmoloogiline punanihe nende spektrites. Sellele lisas vene päritoluga USA astronoom George Gamow aastal algselt kuuma Universumi koos seäl sisalduvate (tekkinud) ainete retseptiga ehk nukleosünteesiga. Paar aastat hiljem ennustas Gamow kä Universumit täitva kiirguse reliktkiirguse olemasolu. Eespoolöeldu oli kosmoloogidele (esialgu küll vaid vähestele) selge möödunud sajandi esimese poole lõpuks. Ja sellele poolsajandi teadmisele pani huumoriga i-le punkti Inglise kosmoloog Fred Hoyle, kes ise uskus statsionaarset Universumit, nimetades kogu selle teooria Suure Paugu kosmoloogiaks. (Sir Fred Hoyle 20. sajandi tuntumaid ja mõjukamaid kosmolooge lahkus 86-aastasena siitilmast käesoleva aasta 22. augustil.) Statsionaarse Universumi teooria ei ole kä praegu lõplikult maha maetud. Alles käesoleval aastal esitas UNIVERSUMI STRUKTUUR Seda, et Universumis õn aine jaotunud väga ebaühtlaselt, näeme kä galaktikate jaotusest. Kõige värskem näide sellest õn Anglo-Austraalia vaatlusprojekti 2dF (2-kraadistes taevaalades punanihete mõõtmine) käesoleval aastal avaldatud tulemused (vaata joonis lk. 8). Veelgi selgemalt tuleb see ebaühtlus välja Tärtu kosmoloogide leitud galaktikaparvede ruumijaotuses (vaata joonis lk. 6). Peame aga arvestama, et mitte kogu aine Universumis ei muutunud tähtedeks või galaktikateks. Nende tekkimise n.-ö. kasutegurit ürgainest püüavadki seletada Universumi struktuuri tekkimise teooriad. Galaktikad õn jaotunud parvedesse, millede vahel õn suured tühjad alad. Selline ebaühtlane jaotus Universumis ei saanud tekkida muidu, kui juba varakult, enne tähtede ja galaktikate eneste teket. Juba siis pidi aine Universumis olema mitteühtlaselt jaotunud. Seda varast aine ebaühtlast jaotust peegeldavadki temperatuuri väikesed häiritused reliktkiirguses. Need häiritused õn omakorda pärit kvantfluktuatsioonidest väga varases Universumis. Kas leitud regulaarsus parvede jaotuses ja foonkiirguse lainetus õn kuidagi seotud? Tündub nii, sest foonkiirguse Ugi ühekraadise lainepikkusega lainetus vastab just parvede jaotuses leitud regulaarsusele lainepikkusega 120 megaparsekit. Täpsem teooria vaatlustega seostamine saab võimalikuks arvatavasti mõne aasta jooksul.

10 Universumis õn aine jaotunud väga ebaühtlaselt. Värskeim näide sellest õn Anglo-Austraalia vaatlusprojekti 2dF hiljuti avaldatud tulemused. Pildil galaktikate ruumjaotus ülevaate 2dF puna- nihete järgi. Võib öelda, et aine jaotus praeguses Universumis õn tingitud varases Universumis valitsenud lainetusest. See lainetus õn justkui tardunud korrapärana Universumis. Milline lainetus ja miks valitses varases Universumis, kui ta oli ülikuum ja -tihe selle kindlakstegemine ongi praeguse Universumi struktuuri uurijate eesmärk. Lainetusi oli selles gaasilises Universumis palju; arvatakse, et neiks võisid olla gravitatsioonilained, aga kindlasti helilained. Kui kosmoloogid suudaksid teada saada, millised lainetused (ja millise lainepikkusega lained) valitsesid Universumis tema tekke ajal, oskaksid nad valida suure hulga Universumi tekketeooriatest selle Õige. Kõige varasem teave, mida saame Universumi kohta, ongi reliktkiirgus. Seepärast ongi reliktkiirguse fooni vaatlustele koondunud kosmoloogia jõud. Juba aastal oli selge, et reliktkiirgus õn ebühtlane, kuid väga väikeste temperatuuri erinevustega (1/100000). Sellest oli aga vähe. Viimaste aastatega õn mitmetes katsetes (vaatlusprogrammid hüüdnimedega BOOMERANG, MAXIMA ja DASI) kindlaks tehtud (eelkõige mõõtmistest õhupalli-sondidega), et kõige suurem lainetus reliktkiirguses õn umbes üks nurgakraad. Lisaks sellele õn avastatud kä 2. ja 3. maksimumi olemasolu veel väiksemal lainepikkusel. Ent sellestki täpsusest ei piisa. Praegu käib USA ja Euroopa kosmoseagentuurides NASA ja ESA ettevalmistus veel täpsemaks (nurkmõõdus umbes 10 ja 5 kaareminutit) reliktkiirguse mõõtmiseks juba satelliitidelt MAP, mis lennutati orbiidile Kennedy neeme kosmoselendude keskusest selle aasta 30. juunil, ning PLANCK, mis viiakse üles aastal Niisiis ootavad kosmoloogid juba esimesi MAP-i vaatlustulemusi, et saada lõplik vastus küsimusele: milline õn Universum, kus me elame? Kä Eesti kosmoloogid õn koostöös Soome kolleegidega osalemas Euroopa projektis PLANCK. See õn lähituleviku kõige huvitavam ja lootustandvam vaatlusprogramm kosmoloogias. MAP annab tulemusi küll mitu aastat varem, kuid tema täpsus õn kaks korda halvem. Täpsus õn aga peene lainetuse kindlakstegemisel oluline. Pealegi õn korduv vaatlus nii keerulise nähtuse mõõtmisel hädavajalik. Satelliit MAP, mis mõõdab üliväikseid lainetusi reliktkiirguses (NASA).

11 Mitmete kosmoloogide arvates lahendavadki need vaatlused lõplikult kosmoloogia peaprobleemid. Kas kosmoloogid ei sae oksa, millel ise istuvad? UNIVERSUMI TEKKIMINE JA VANUS Õn esitatud hulk teooriaid, kuidas Universumi varased häiritused õn tekkinud, mis panid aluse praegu vaatlustest nähtavale (näiteks stringide ja membraanide teooriad). Nende käsitlemine jääb aga teiste lugude autoritele. Suure Paugu mudeli puhul õn Universumi arengukäik viimasel aastakümnel käsitlust leidnud nn. tumeda energia ja külma tumeda aine stsenaariumis, mis kirjeldab struktuuri arenemist. Tüme õn see aine seepärast, et me teda otseselt kiirguses ei näe. Külm aga seetõttu, et tume aine õn seäl aeglaselt liikuvate varasest Universumist pärit osakeste kujul. Iga Universumit seletada püüdev mudel peab andma vastuvõetava Universumi vanuse. Siin õn mitu võimalust: määrata see tähtede vanuse järgi vanades täheparvedes, pika poolestusajaga radioaktiivsete isotoopide sisaldusest Universumis ja kä näiteks kustuvate tähtede temperatuuri järgi. Universumi mudelist tulenev vanus (lihtsaim hinnang õn paisumiskiiruse ehk Hubble'i parameetri järgi: praeguse paisumiskiiruse põhjal saame leida, millal Universum oli väga väike, eeldusel, et paisumine õn olnud ühtlane) peab sobima ülalkirjeldatud teiste vanusehinnangutega. Õn imekspandav, et kõik nimetatud viisid annavad lähedased tulemused: miljardit aastat. Täpsem määramine seisab alles ees, kuid kokkulangevus veenab, et Universumi tegelik vanus peaks olema neis piirides. Ent määramine võib paisumiskiiruse muutumise tõttu osutuda üsna raskeks. Seda enam, et heledate supernoovade vaatlused kaugetes galaktikates Universumi sügavustes viitavad, et paisumine ei aeglustu, vaid võib hoopis kiireneda. Ja võib-olla õn Universum väga ammu paisunud väga kiiresti, mille käigus algselt väga tihedast ja kõvera geomeetriaga Universumist õn saanud tasase geomeetriaga Universum. INFLATSIOON ehk VEEL SUUREM PAUK SUURE PAUGU ALGUSES Ülikiiret paisumist, mille käigus Universum muutub tasaseks, nimetatakse inflatsiooniks (ingl. k. flat - tasane). See, et Universumi tihedus õn üsna ligidal kriitilisele (tasasele), hakkas kosmoloogidele silma juba varemgi. Vajaduse inflatsiooniliseks paisumiseks tingis nn. horisondi ja isotroopsusprobleem. Universumi üksteisest väga kauged osad, mis tavapaisumist arvestades ei oleks saanud olla põhjuslikus seoses, õn osutunud aga väga sarnaseks. Selle näideteks õn reliktkiirguse ühesugune temperatuur üle kogu taeva ja galaktikate ühesugune jaotus. Et seda vastuolu seletada, esitasid Alan Guth ja Andrei Linde aastate alguses ülikiire paisumise teooria. Selle paisumise käigus ülivarases Universumis põhjuslikus seoses olnud alad eemaldusid niivõrd, et ei saa olla omavahelises seoses praegu. Nagu eespool mainisime, õn inflatsiooni kinnitanud reliktkiirguse vaatlused, ning ta õn muutumas standardteooria osaks. Lisaks inflatsioonile õn kä kiirenev paisumine ja tume energia standardse Suure Paugu mudeli uuendused, mis pole veel lõplikku kinnitust vaatlustest saanud. KOSMOLOOGIA IGAVESED KÜSIMUSED Kuigi mitte kõik vaatlusandmed ei klapi standardteooriaga hästi, ei ole siiski põhjust olnud temas tõsiselt kahelda. Veelgi enam, Suure Paugu teooria ja vaatluste kiire areng õn osutunud nii edukaks, et mitmed maailma juhtivad kosmoloogid arvavad, et varsti saavad kosmoloogia peaprobleemid vastuse, ning kosmoloogia kui teadus jõuab lõppu. Arvatakse, et lähiaastatel tehakse kindlaks kosmoloogia olulisemad suurused ja parameetrid: paisumiskiirus, paisumiskiirendus, kogu aine ja energia (kä vaakumi energia) hulk Universumis ning seega kä tema saatus (kas paisub igavesti või asendub paisumine kokkukukkumisega). Praeguse Suure Paugu Universumi mudeli kohaselt elame paisuvas Universumis, mis oli algselt tihe ja kuum. Selle teooria uuem täiendus inflatsiooniteooria vaatleb juhuslikult vaakumi kvanthäiritusest tekkinud kiire inflatsioonilise paisumise läbinud Universumit, milles hiljem õn arenenud külma tumeda aine stsenaariumi kohaselt Universumi praegu nähtav struktuur ja galaktikate-tähtede maailm. Kummalisel kombel võib osutuda, et mõne aasta pärast me teame, milline õn Universumi saatus temas asuva tumeda aine ja energia tõttu, teadmata seejuures, mis see tume aine või tume energia õn. Samuti õn suuresti saladus see, kuidas õn tekkinud galaktikad. Juba sajandeid tagasi kujutati inimest otsivat, mis asub väljaspool taevavõlvi. Kas nüüdisaegne Universumi mudel suudab anda vastuse küsimusele, kuidas tekkis paisuv maailm või mis asub väljaspool seda maailma? Või kuhu see maailm paisub? Ja kas nii üldse saab küsida? Arvatavasti õn loodusel inimesele veel hulk üllatusi varuks ja nii lihtsalt kosmoloogia ei lõpe. Pealegi, relatiivsusteooria ja kvantmehaanika ilmumisega ei jõudnud füüsika lõpule, vaid alles algas. Kosmoloogiaga läheb arvatavasti samamoodi. # ERIK TAGO (1950) õn lärtu Observatooriumi vanemteadur. Füüsika-matemaatikakandidaat.

12 UUDIS VEERUD ELEVANDID ÕN TUNDLIKUD LOOMAD Kui Angolas sajab äikesevihma, siis suunduvad Namiibia elevandid sinna vett otsima. Üht elevandikarja võib ärritada teine kari, mis asub näiteks 50 kilomeetri kaugusel. Elevantidel tundub olevat imeline võime tunnetada, mis kusagil üsna kaugel toimub. Elevantide taolisele käitumisele ei ole vaja siiski müstilisi seletusi otsida - need suured loomad tunnetavad nimelt maapinna värelemist ning oskavad selle abil kä informatsiooni ammutada. Maa võbelemine kandub nimelt hoopis kaugemale kui hääled. Näiteks elevandi norsatusest tekkiv värin kulgeb maapinnal ligi 15 km kaugusele. Tugevast jalgade trampimisest sündiv võbelemine aga isegi kuni 30 km taha. Elevandid tunnetavad maa värisemist ilmselt londiga. Viimase aja uuringud õn näidanud, et elevandi lont õn äärmiselt tundlik elund. Järgnevalt õn kavas uurida, kas kä elevandi jalgades leidub mingeid tundlikke vastuvõtjaid. Samuti tahetakse välja selgitada, kas äikesest tingitud maa värisemine võib tõesti n.-ö. kõdistada 100 km kaugusel jalutavate elevantide jalataldu. TIEDE LASER AITAB AVASTADA VÄHIRAKKE Hollandi teadlased õn avastanud, et laser aitab tuvastada vähirakkudetaolisi ebanormaalseid kudesid, sest neist tagasi peegelduva laserikiire lainepikkus muutub teistmoodi kui tervete kudede puhul. Niisuguse muutuse põhjuseks õn molekulide liikumine. Analoogilist seadet - ramanspektroskoopi - õn kasutatud molekulide ehituse uurimiseks juba pikka aega. Seadmele õn nime andnud India päritolu füüsik Chandrasekhara Raman ( ), kes vastava nähtuse avastamise eest sai aastal koguni Nobeli füüsikapreemia. KAS BAKTERI GEEN VÕIB HÜPATA ÜLE INIMESELE? TIEDE Kas näiteks mingi bakteri geen võiks kunagi hüpata üle inimesele ja muutuda osaks meie pärilikkusest? Veel aasta tagasi näis, et see õn ehk võimalik, kuid uuemad uurimused näivad kinnitavat, et siiski mitte. Inimese genoomi uurijad teatasid hiljuti, et inimesel õn vähemalt 113 geeni, mis õn selgroogsetele loomadele üle kandunud õtse bakteritelt, sest samasuguseid geene ei olnud selleks hetkeks veel avastatud selgrootutel loomadel. Nüüdseks õn, muu hulgas näiteks kärbeste ja madude genoomist, neid geene leitud. Oletatavasti õn niisiis ikkagi tegu geenidega, mis õn kunagi olnud omased kõikidele elusorganismidele, kuid mõnede loomaliikide puhul hiljem lihtsalt hävinud. Taoline informatsioon peaks rahustama neid, kes pelgavad, et geneetiliselt muudetud bakterite või toiduks kasvatatavate taimede geenid võivad siirduda üle inimesele. TIEDE ERINEVUSED PEITUVAD NAHAST SÜGAVAMAL Ravimifirmad õn üha enam huvitatud võimalustest, mis aitaksid välja selgitada, kuidas erinevad patsientide grupid teatud ravimitele reageerivad. Viimased uuringud näitavad esimest korda veenvalt, et inimese rassiline kuuluvus ei ole selleks kõige sobivam tunnus. "See õn suur samm edasi, me oleme suutnud näidata, et rass ei ole niisugune tunnus, millest peaks juhinduma," kinnitab USA Rahvusliku Tervishoiuinstituudi farmakogeneetilise uuringuprogrammi direktor Rochelle Long. Paljudel juhtudel püütakse välja selgitada just seda, kas üks või teine etniline grupp õn testitava ravimi suhtes rohkem või vähem tundlik. Nüüdsest võivad ju ravimikompaniid saada kinnituse oma ravimi sobivusest kä juhul, kui see toimib mõne konkreetse patsientide grupi peäl ja mitte rahvastiku kui terviku osas. Nii näiteks lubasid aasta märtsis USA vastavad võimuorganid anda nõusoleku südamerohu BiDil turustamiseks, kui selle viimased kliinilised katsed annavad positiivse tulemuse. Ravim õn mõeldud spetsiaalselt afroameeriklastele. Viimase aja Londoni ülikooli uuringud aga näitavad, et inimese DNA pakub hoopis paremat alust otsustamaks patsiendi ravile allumise üle kui rass. David Goldsteini juhendatavad teadlased vaatlesid kokku 354 inimest kaheksast etnilisest grupist maailma erinevatest regioonidest. Teatud kromosoomi piirkondade analüüsimisel jõudsid nad järeldusele, et vastavalt geneetilisele päritolule võiks inimesed jagada nelja rühma. Seejärel vaatlesid nad aga nende rühmade reageeringut teatud ravimitele. Goldstein kasutas nii rassitunnust (must, kaukaasia, aasia) kui geneetilist klassifikatsiooni. Selgus, et geneetiline jaotus peegeldas organismi ravimile reageerimist hoopis paremini kui rassiline kuuluvus.

13 UUDIS VEERUD Londoni teadlaste uuringud kinnitasid kä, et rassilised tunnused ei lange sugugi alati kokku geneetilistega. Näiteks 62 protsendi etiooplaste genoom kuulub samasse kategooriasse kui aškenazi juutidel, armeenlastel või norralastel. Nende liigitamine ühte n.-ö. musta gruppi koos näiteks Kariibi mere piirkonna elanikega ei peegeldaks hoopiski etiooplaste geneetilisi iseärasusi. "Õn siiski iseenesestmõistetav, et kuni täpsemate meetodite leidmiseni püüavad inimesed teha järeldusi selle alusel, mida nad näevad. Ja rassitunnus õn üks silmatorkavamaid jooni." Inimeste geneetiline grupeerimine pole aga samuti ilmselt veel see kõige täpsem meetod. Parim viis selgitamaks kellegi ravile allumist oleks tulevikus siiski iga konkreetse inimese isikliku genoomi väljaselgitamine. NEW SCIENTIST JÄÄMEES SURI VÄGIVALDSET SURMA Maailma arvatavasti kõige enam uuritud muumia ehk siis jäämees Ötzi surma põhjus õn viimaks ometi selgunud. Umbkaudu 5300 aastat tagasi Alpides külmunud kiviaegne eurooplane suri haavadesse, mille põhjustas tema selga lastud tulekivist otsaga nool. Vähemalt nii väidab Austria radioloog Paul Gostner. Kui Gostner uuris Ötzit röntgenis, avastas ta muumia kehal kolmnurkse jälje, mille päritolu vastu ei olnud keegi varem huvi tundnud. Veel suurem oli üllatus, kui ta analüüsis arvutitomograafiga tehtud pilte ja avastas kuue sentimeetri sügavuselt vasaku kopsu lähedalt paari sentimeetri pikkuse nooleotsa. Gostner oli teinud selle suve ühe suurima arheoloogilise avastuse. Gostneri leiuga tutvunud Austria patoloog Eduard Egarter-Vigl õn oletanud, et Ötzi surm oli aeglane ja piinarikas. Nool õn purustanud abaluu, vigastanud närve ja tõenäoliselt põhjustanud Ötzi vasaku käe halvatuse. Nool purustas kä suuri veresoon! ning selle põhjustatud verejooks võis jätkuda kuni kümmekond tundi, enne kui mees suri. Ötzi oma rahva hulka too noolekütt ilmselt ei kuulunud. Sellele viitab asjaolu, et surma toonud noole otsik õn kolmnurkse kujuga, samal ajal Ötzi enda omad aga õn ovaalsed. Selgunud õn kä Ötzi täpsem surma aeg. Kui varem oletati, et tema hukkumisele võis kaasa aidata näiteks sügistorm, siis nüüd õn kindel, et surm pidi saabuma kevadel või varasuvel. Sellisele järeldusele jõudsid teadlased, kes uurisid Ötzi soolestiku sisu, kust nad leidsid valge pöögi õietolmu. See puu aga õitseb Alpides just kevadel. TIEDE ALGKODU IKKAGI AAFRIKAS Aafrika algkodu teooria õn leidnud veel ühe kinnituse pärast seda, kui õn läbi viidud Aasia meeste laialdane geeniuuring. Nimetatud teooria kohaselt liikus nüüdisinimene Aafrikast mujale maailma ligikaudu aastat tagasi ja tõrjus kõikjal kõrvale kohalikud püstised inimesed. Konkureeriv, mitme algkodu teooria väidab, et nüüdisinimene arenes omaette mitmes maailma paigas - Aafrikas, Euroopas ja Aasias - kohalike liikide alusel. Hiina ja USA geneetikud võrdlesid ligi 163 Ida-Aasia populatsioonist pärineva rohkem kui mehe sugukromosoomide DNA-d. DNA koostis viitas ühtse Aafrika algkodu olemasolule ja selles ei avastatud mingeid jälgi, mis oleks viidanud kohapealsele arengule. SÕRMED JA PÖIDLAD TIEDE Inimesed, kes õn üles kasvanud mobiiltelefonide ajastul, kalduvad kasutama pöialt olukordades, kus tavapäraselt õn kasutatud sõrmi. Praegused kahekümneaastased õn nii harjunud pöidla abil tekstisõnumeid oma mobiiltelefoni sisestama, et nad kasutavad pöialt kä näiteks uksekella helistamiseks, lihtsalt nupule vajutamiseks või isegi millelegi osutamiseks. Warwick! ülikooli teadurid avastasid kõnealuse ilmingu, kui uurisid laiemalt mobiiltelefonide mõju inimeste käitumisele. Sadie Planti uurimisgrupp jälgis kuus kuud mobiiltelefoni kasutajaid üheksas maailma linnas, muu hulgas Londonis, Tokyos ja Chicagos. Pöidla kasutajad õn enamikus vanuses alla 25 aasta ja sirgunud koos mobiiltelefonidega. "Mobiiltelefonide kasutamiseks õn muidugi palju erinevaid viise ja võimalusi, kuid tundub, et mitmete meetoditega katsetamise järel õn see põlvkond pidama jäänud just pöidlale," kommenteerib Plant.

14 "Taoline sagedasem pöidla rakendamine õn iseloomulik neile inimestele, kelle tegevusala õn tehnoloogia valdkonnas," lisab Plant. Nähtus ise ei pruugi siiski üheselt olla seotud mobiiltelefonide levikuga, vaid sellele võivad olla kaasa aidanud kä mitmesugused mänguautomaadid. Mobiiltelefon õn kujunenud lausa 20-aastaste ühiskondliku suhtlemise alustalaks, hõlmates muu hulgas kä näiteks romantilised suhted. Noored mehed püüavad muljet avaldada võimalikult eesrindliku tehnoloogia kasutamisega. NEW SCIENTIST EUROOPAS LÕPETATAKSE KATSED ŠIMPANSITEGA Loomakaitseaktivistide ja finantsraskuste survel lõpetab tegevuse Euroopa ainus šimpansitega katseid tegev uurimisasutus Hollandis, Rijswijkis. Hollandis tegeldi hepatiit C ja Hlviiruse vaktsiini väljatöötamisega. Aidsialaseid uuringuid jätkatakse reesusahvidel, hepatiit C alased tööd jätkuvad aga ilmselt USA-s, sealsete šimpansitega. TIEDE KALA SÖÖMINE ANDIS NÜÜ DISINIMESELE SUURE EELISE USA Bradford! ülikooli paleontoloogid eesotsas Michael Richardsiga õn jõudnud järeldusele, et just kala toiduks tarvitamine oli see oskus, mis andis nüüdisinimesele neandertallasega võrreldes suure eelise võitluses ellujäämise eest. Vanade luujäänuste isotoopuuringud näitavad, et aastat tagasi Euroopas elanud inimesed said pooled vajalikest proteiinidest kala ja muude veeloomade söömisest. Neandertallased seevastu ammutasid eluks vajaliku valgu mammutining põdralihast. Kui nende suurte jahiloomade arvukus hakkas vähenema, kannatas mitmekesisemate toitumisharjumustega nüüdisinimene selle all vähem. tiede NAHAPIGMENT KAITSEB MIKROOBIDE EEST Austraalia bioloog James Mackintosh väidab viimaste uurimuste põhjal, et nahka tumedamaks tegev pigment melaniin kaitseb inimest pigem mikroobide kui päikesevalguse eest. Selle teooriaga seab ta kahtluse alla üldiselt omaks võetud vaatenurga, mille kohaselt troopikas elavad inimesed õn tumedama nahaga selleks, et vähendada vähki põhjustava ultraviolettkiirguse mõju, põhjamaised rahvad aga omakorda heledanahalised seepärast, et nende organism toodaks C-vitamiini kä vähese päikesevalguse korral. James Mackintosh jõudis putukaid uurides järeldusele, et melaniin aitab nende organismis tõrjuda mikroobe. Kas ei võiks melaniin siis inimese organismis samuti toimida, seda enam, et melaniin! leidub kä suu, nina ja suguelundite limaskestas, kuigi päikesevalgus ju neile otseselt ei lange. Kä konkreetne kogemus näitab, et valge nahaga inimesed haigestuvad troopikas mitmesugustesse bakterite poolt põhjustatud põletikesse hoopis kergemini kui tumedamanahalised. Kauges minevikus Aafrikast välja rännanud inimeste nahk võis aja jooksul heledamaks muutuda just seetõttu, et jahedamas kliimas ei ole mitmesugused mikroobid nii aktiivsed kui troopikas. NEW SCIENTIST suhtmuutus, aasta 2000 = 100% * Eesti * Euroopa * Maailm UR0 RAHVASTIKU PROGNOOS AASTANI 2050 Tänavu avaldatud viimase ÜRO rahvastikuprognoosi järgi kasvab aasta keskel 6,1 miljardini jõudnud maailma rahvaarv aastas 1,2 protsenti, mis absoluutarvudes tähendab 77 miljoni inimese võrra. Sellest kasvust annavad ligikaudu poole kuus riiki: India (21 protsenti), Hiina (12 protsenti), Pakistan (5 protsenti), Nigeeria (4 protsenti), Bangladesh (4 protsenti) ja Indoneesia (3 protsenti). Arenenud regioonide rahvaarv, mis praegu õn umbes 1,2 miljardit, muutub järgmise 50 aasta jooksul ilmselt vähe, kuigi sündimus neis maades püsib tõenäoliselt jätkuvalt allpool taastetasandit. Prognoosi kohaselt õn siiski 39 riiki, kus rahvaarv aastaks 2050 kahaneb, sealhulgas Jaapan ja Saksamaa (mõlemas 14 protsendi võrra), Itaalia ja Ungari (25 protsendi võrra), Venemaa, Gruusia ja Ukraina (28-40 protsendi võrra). Mitmes arenenud riigis ennustatakse siiski kä rahvaarvu kasvu, näiteks Kanadas 33 protsenti, Austraalias 38 protsenti, USA-s 40 protsenti. Eesti rahvaarvuks aastal 2050 pakub ÜRO rahvastiku prognoos maksimaalselt ja minimaalselt inimest. Just viimast prognoosi hindab kõige tõepärasemaks Eesti rahvastikuteadlane Kalev Katus. WORID POPULATION PROSPECTS/HORISONT RAHVAARV ÜRO prognoos (2000) 50 й

15 HARULDANE HILISRAUAAEGNE SÕLG TALLINNAST AIVAR KRIISKA aasta veebruaris leiti arheoloog Vladimir Sokolovski juhitud päästekaevamistel Tallinnas Vaimu tänava hoovis paiknevast keldrist teravovaalne kuplakujuline pronksist ovaal- ehk eesti arheoloogiaterminoloogias kodunenult kilpkonnsõlg. Eestis õn sellised ehted haruldased: kokku oli erinevaid kilpkonnsõlgi meie alalt seni teada vaid viis, neist kaks liivi-, kaks soome- ja üks skandinaaviapärane. Tallinna leid õn väga halvasti säilinud ja välisvaatlus ei võimaldanud eseme täpsemat määramist. Seetõttu otsustati see toimetada röntgenpildistamiseks ja määramiseks Soome Rahvusmuuseumi konservaator Leena Tomanterä kätte Helsingisse. Kuna olin parajasti minemas uurimisreisile Soome, siis sai sõlest minu reisikaaslane ja muu töö kõrvalt kogunes Helsingi ülikooli raamatukogus materjali kä kilpkonnsõlgede ajaloost. Kultuuriväärtuslike leidude välismaale toimetamine õn omaette ettevõtmine ja eeldab õigustatult rohkete paberite täitmist. Bürokraatlik pool sujus siiski suhteliselt kiiresti ja seda meenutavad tagantjärele vaid tollitöötajate kergelt mõistmatud, kuid ütleksin lugupidavad pilgud, kui märja (säilitamise seisukohalt õn tarvilik kuni konserveerimiseni pidada eset niiskes keskkonnas) mustjasrohelise ja üpris ebaselge känkra maksumuseks kirjutasin plangile hindamatu. Soome poolel tundis tollitüdruk siiski huvi, et kas ma müün selle nüüd Helsingis maha. Vastasin, et ei müü, tõin sõle vaid korraks kodukanti külastama. Sõle soomepärasus oli mu kolleegile selge juba esimesel pealevaatamisel, kuid täpsemaks määrat- Loomornamendiga kilpkonnsõlg. Umbes taoline võis välja näha kä Tallinnast leitu. Joonis ELVI LINTURI. lemiseks oli röntgenfotograafia möödapääsmatu. Mõne päeva pärast oli püt tehtud ja Leena Tomanterä võis juba kindalt liigitada Tallinna leiu loomornamendiga C2 tüüpi kilpkonnsõlgede hulka. Soome ja Karjala ovaalsõlgede tüpoloogia pärineb aastast Soome arheoloog Julius Ailiolt, kes enamuse ajast õn siiski tegelenud hoopis kaugema mineviku, kiviaja uurimisega ja oli kä mõnda aega Soome haridusminister aastal valminud Helsingi ülikooli lõputöös eristas Elvi Linturi Ailio C2 tüübi sees veel nelja alarühma. Viimase jaotuse järgi võiks Tallinna eksemplar kuuluda C2/1 või C2/2 tüüpi, millele õn omane just nimelt teravovaalne üldkuju. Sellised sõled olid kasutusel peamiselt 12. sajandil ja ehk veel kä 13. sajandi algul. Loomornamendiga eksemplarid õn noorema rauaaja kilpkonnsõlgede hulgas küllaltki rikkalikult esindatud tüüp, mis õn kujunenud Skandinaavia Borre-stiilis loomkaunistusega ovaalsetest sõlgedest. Seni leitud C2/1 ja C2/2 tüüpi sõled kontsentreeruvad selgesti Mikkeli alale Soomes ja Hiitola-Kurkijoki piirkonda Karjalas. Seetõttu õn peetud võimalikuks kahe valmistamiskeskuse olemasolu või nende alade vahelist tihedat kaubanduslikku ja kultuurilist sidet. Kilpkonnsõled õn valatud nn a äre perdue tehnikas: esmalt tehti eseme vahast mudel, mille ümber vormiti savist valuvorm. Põletamisel sulas vaha välja ja selle asemele valati pronks. Eseme kättesaamiseks valuvorm lõhuti. Soomepäraseid loom- Soome (vasakul) ja eesti naine viikingiaegses rõivastuses Kuressaare "viikingikülas" aasta augustis. Kuigi Soome Eura Luistari kalmistu leiuainese järgi tehtud rekonstruktsioon ja umbes samaaegse eesti naise"fantaasiarõivastus" pärinevad veidi varasemast ajast kui Tallinnast leitud kilpkonnsõlg, õn seäl näha pihtseeliku kinnitamise erinevused. Soome naisel õn kinnitatud õlapaelad kahe sõlega, eesti naisel aga rinnanõeltega. AIVAR KRIISKA foto. ornamendiga sõlgi õn väljastpoolt Soomet ja Kawalat leitud seni vaid üksikuid eksemplare: esialgu kätte juhtunud kirjanduse järgi õn üks selline saadud Ölandilt ja teine Aseri kivikalmest Eestist. Kuidas võis Soomes või Karjalas tehtud sõlg sattuda Soome lahe lõunarannale, jääb vist küll nii nüüd kui kä tulevikus täpsemalt teadmata. Abi ei ole kä leiukontekstist, sest muinasaegne ese paiknes 14. sajandi teise poole -15. sajandi alguse elamus. Igal juhul ei sobinud kilpkonnsõled kuigi hästi eesti naiste hilisrauaaja moe- ja traditsiooni käsitlusse. Kui soome ja karjala naised kandsid kilpkonnsõlgi paariti pihtseelikute õlapaelte kinnitamiseks, siis eesti naised tegid seda ehtenõeltega ja kasutasid (hoburaud)sõlgi üksikult särgi kaeluse või sõba kinnitamiseks. Ehk õn Tallinna kilpkonnsõlg hoopiski mõne siinse mehe soome-karjala mõrsja rinnaehe? Või huvitas mingit muinas- või keskaegset tallinlast vaid metall, mitte kaunis loomornamendiga ehe ise? AIVAR KRIISKA (1965), filosoofiadoktor. Tartu Ülikooli dotsent.

16 Haiglaravilt kodujälgimisele! Paar kuud tagasi lõppes Eestis üks huvitav meditsiinialane eksperiment, mille korraldasid üheskoos telemeditsiinifirma Docobo ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Nüüdseks õn avaldatud kä selle uuringu tulemused, mille käigus jälgiti neljakümmet seitset aastast kroonilist haiget, kes põevad kõrgvererõhktõbe. Selleks kasutati Eestis välja töötatud unikaalset tervisejälgimise programmi Eksperimendi pealäbiviijaks oli TÜ Kliinikumi kardioloogia- osakonna juhataja dr. Margus Viigimaa. Selles osalesid veel kardioloogid Kadri Silm ja Sirje Hansen ning perearst Taimi Laasik. Mida siis tegelikult tehti? Ja milliseid võimalusi pakub säärane haigete pidev jälgimine edaspidi, sellest räägivad allpool dr. Margus Viigimaa ning Docobo juhatuse esimees Ardo Reinsalu. Kõigepealt: keda ja kuidas uuriti? Margus Viigimaa (MV): Valisime välja kerge ja keskmise astmega hüpertooniahaiged nende enda nõusolekul ja paigaldasime igaühe kodusse ühe pihuarvuti, mis meenutab suurt mobiiltelefoni. Sisuliselt õn see ekraani ja nuppudega varustatud mikroarvuti. Sellel olevatele nuppudele vajutades saab jälgitav haige anda arvutisse programmeeritud ja ekraanile ilmuvatele küsimustele vastuseid. Endal tal midagi kirjutada ei tule ja seda võimalust tal polegi. Nii suudab iga haige oma pihku mahtuva arvutiga suhelda tavalise personaalarvuti käsitsemisest midagi teadmata. Niisugune Docofoo-nimeline kodujälgimisseade äratab hommikuti oma patsiendi ja küsib siis, milline õn tema vererõhk, kui magus oli uni ning kuidas hindab ta oma stressiseisundit, kas väga rahulikuks, rahulikuks, tavaliseks, pingeliseks või väga pingeliseks. Igasuguseid hinnanguid antakse harilikult 5 palli süsteemis vastavale nupule vajutades. Samuti sai ravitav teatada muudest sümptomitest, nagu köha, valu, tursed, pearinglus, südame pekslemine, seedehäired jm. Kui mõni neist ilminguist õn pidev, siis teeb arst kindlaks, kas need õn tingitud mingist viirushaigusest või ravi otstarbel manustatud tablettidest. Viimasel juhul muudetakse otsekohe raviskeemi. Ühtlasi tuletab aparaat meelde, kas tabletid ikka võetud said. Väga oluline õn, et Docoboga saab registreerida südametöö graafilise ülesvõtte ehk elektrokardiogrammi (EKG). Selleks tuleb võtta aparaat kahte kätte nii, et käed puudutaksid selle väliskülgedel olevaid elektroode. Paarikümne sekundi möödumisel kuuldavale tulev helisignaal annab märku, et südamefilm õn valmis ning ekraanile ilmuvad siksakid kä arvutis registreeritud. Meie uuringus tuli määrata EKG kahel korral: ärkamise järgselt ja pärast 10 küki tegemist. Päeva jooksul Docohosse sisestatud andmed läksid telefoniliini pidi läbi Interneti öösiti arstile, kes sai neid kohe järgmisel hommikul näha oma arvuti ekraanilt ja teha järeldused, milline õn tema ühe või teise patsiendi tervislik seisund. Nii talitati igaühega 60 päeva jooksul. TERVISHOIU PROBLEEMID 30% tervishoiu kulutustest õn raiskamine ebaefektiivsusesse Üha sagedamini kuuleb öeldavat: Tervishoid õn aeglane, kallis ja kehva kvaliteediga" Arstid pingutavad üha rohkem, kuid midagi ei paista muutuvat

17 >жж.ijr Eestis korraldatud meditsiinialase eksperimendi pealäbiviija oli Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiaosakonna juhataja dr. Margus Viigimaa, kes hakkab juhtima kä samalaadset eurouuringut.tema ees laual senises uuringus kasutatud Docobo-seade. Te ütlesite, et välja olid valitud kergemad ja keskmise raskusastmega haiged. Kes õn üldse vererõhuhaige? MV: Iga vedelik, seda enam voolav, avaldab teda piirnevale keskkonnale rõhku. Jõgi oma sängile, vesi torudele, suuresti veel siis, kui mingi pump vedelikku ringi ajab. Meie kehas õn torustikuks veresooned ja pumbaks süda, mis tekitabki vererõhu, surudes seda arteritesse ja sealt läbi väikeste veresoonte võrgustiku lõpuks veenidesse. Arterites õn vererõhk kõige suurem. Veenides, mille kaudu veri südame poole tagasi voolab, õn rõhk juba üsna väike. Säärane vererõhu erinevus panebki vere soontes voolama. Veenirõhk (6-7 mm Hg) suurt ei kõigu. Arteriaalsele vererõhule õn aga iseloomulik rõhu muutumine südame talitluse rütmis. Maksimaalne ehk süstoolne rõhk (SVR), nagu enamik meist teab, õn kusagil 120 mm Hg kandis ja minimaalne ehk diastoolne rõhk (DVR) 80 mm Hg lähedal, sõltudes vanusest, treenitusest, veresoonte elastsusest ja muudest teguritest. Aga kui nimetatud rõhud mingitel põhjustel kõrgenevad, ongi tegu kõrgvererõhk- ehk hüpertooniatõvega. Ja säärased inimesed vajavad arstiabi. Et õigesti ravida, oleks vaja neid haigeid pidevalt jälgida. Harilikult õn nad ambulatoorsel ravil ja käivad arsti juures iga kahe kuu tagant. Harvemini, enamasti raskematel juhtudel, viibivad aga haiglas. Selge, et paari kuu tagune jälgimine pole piisav. Selle ajajooksul võib paljugi muutuda, mis nõuaks varasemat arsti sekkumist. Tänapäeva sidevahendid ja arvutid võimaldavad seda teha. Esimeseks sedalaadi pääsukeseks kogu maailmas õn seesama pihuarvuti Docoho. о Terveid ja normaalseid inimesi pole olemas 70% tervishoiu rahast kulutatakse krooniliste haiguste ravile Krooniline haigus õn krooniline, s.t. ravimatu e Tervishoiule kulutatakse erinevates riikides keskmiselt 8-13% rahvuslikust koguproduktist 9 Maailm vananeb Ravi kulud А 6 Ardi Reinsalu (AR): Muidugi saab pidevalt jälgida haigeid kä siis, kui igal hommikul helistab medõde koju patsiendile, et tuletada meelde, kas rohi õn võetud, vererõhk mõõdetud ja millised õn tulemused. Kuid see õn aeganõudev, kulukas ja tülikas tegevus. Maailmas õn nii talitatud raskemate haigete korral. Siit kä meie idee ja võimalused muuta need küsitlused inimese- ja patsiendisõbralikuks, parendada haigete elukvaliteeti nüüdsiaegsete vahenditega. Nagu iga teinegi arvuti, koosneb Docoho protsessorist ja mälust, kuhu õn peoga lisatud elektroonikaseadiseid ning EKG mõõtmise vahendid. Nendega saab mõõdetud signaalist määrata mitmeid südame tööd iseloomustavaid suurusi. Rõhutate, et teie evitatud aparaat küsib järjekindlalt igal hommikul, kas tabletid õn ikka võetud. Eks igaüks teeks seda meelde tuletamatagi, kui oma tervis mängus? Ja mis siis ikka, kui mõni kord vahele jääb?

18 DOCOBO KOGUB JA MÕÕDAB EKG Vererõhu Keha kaalu Stressi taseme Sümptomid (köha, valu, tursed, pearinglusjne.) Une Ravimi võtmise jne. MV: Tõepoolest ütleb see aparaat, et võtke ravim ja kinnitage, et olete seda teinud! Inimene teab küll, et tuleb tablette võtta, aga unustab mõnikord. Eriti siis, kui tunneb end hästi ja rõhk õn mõõtmisel normi piires, jätab ravi katki koguni teadlikult. See õn aga kõige suurem viga. Tänapäeva üks kord päevas võetavatel ravimitel õn küllaltki pikk toimeaeg. Enamuses õn nad niiviisi välja timmitud, et nende mõju lõpeb esimese ööpäeva lõpuks ning pärast 32 tundi pole enam mõju üldse olemas. Ja kui rohtu ei tarvitata, tekib enamasti vastupidine reaktsioon allasurutud rõhk võib hakata veelgi järsemalt tõusma. Niisugune episoodiline ravimine võib tekitada hoopis tüsistusi. Kui aga rõhk hakkab hüplema, tunneb inimene end kohe halvasti. Praegu ei ole teada ühtegi ravimit, mis kõrgvererõhktõvest terveks teeks. Rohtusid tuleb tarvitada surmani. Kui aga inimene spordib, võtab kehakaalus alla, piirab soola ja loomsete rasvade tarbimist, loobub suitsetamisest ning korrigeerib oma une- ja puhkerežiimi, siis sageli võib ravimite tarvidus väheneda ja edasi lükkuda. Jah, väga üksikutel juhtudel saab nendest isegi teatud ajaks loobuda. Kuid kä siis ei saa öelda, et inimene õn terve. Kui õn ikka pärilik soodumus olemas, lööb aastatega vana viga välja. See õn sama, nagu suhkruhaigusega, kus dieedi korral saadakse hakkama kä insuliinita, kuid tavapärast tervele inimesele omast elustiili jätkates progresseerub haigus kiiresti. Inimene ise võib aga haiguse ilminguid edasi lükata, tehes selleks jõupingutusi. Eriti käib öeldu nende kohta, kelle suguvõsas õn teada mitmeid vererõhuhaigeid. Väga palju kasu õn kehalisest tegevusest. Treeningu ajal või füüsilise töö korral küll vererõhk tõuseb, kuid taastub kiiresti, kui veresoon! õn treenitud. Loomulikult õn vaja siingi piiri pidada, kontrollida end polikliinikus koormustestiga, et ei tekiks insuldi oht. Millal niisuguse Docoho-aparaadi valmistamise idee tekkis? AR: Kaks aaastat tagasi loodi Eesti ettevõte Curonia Research, kus hakati otsima uusi innovaatilisi ideid ja valdkondi, et uusimaid teaduslikke saavutusi kasutada reaalses maailmas meie igapäevaelus. Ibrkas silma, et enim probleeme õn meditsiini vallas, just krooniliste haiguste uuringutes ja ravis. Sellest kä arusaam, et infotehnoloogia vahendite kasutamine õn meditsiinis üsna nõrgal järjel. Et lahenduse leidmine tundus võimalik, tekkiski idee: miks mitte hoida silm peäl krooniliste haigete tervisel iga päev, saata kogutud andmed arstile ja selle põhjal teha senisest paremaid otsuseid. Kliinilise koostööpartneri otsingul langes liisk maailmas tunnustatud TÜ Kliinikumi kardioloogiaosakonnale. Nii et enne oli idee, siis leidsite koostööpartneri? MV: Et ideed realiseerida paberilt kavandatuna tegelikku ellu, selleks oli vaja raha. Tfegime üheskoos Euroopa Komisjonile avalduse raha taotlemiseks. Aparaadi tegemisel mingeid eeskujusid ei olnud. Tsgude realiseerimiseks antigi meile 16 miljonit krooni. Kahe aasta jooksul õn selles osas maailmas mõndagi muutunud, kuid tunnustuseks Docobo-firmale peab ütlema, et meie tootele sarnast ei ole siiski veel kusagil loodud. AR: Kui meenutada veel kord medõdede telefoniküsitlusi, siis isegi niisuguse lihtsa meetodi kasutuselevõtt aitas südamepuudulikusega patsientide ravis kokku hoida kulusid tervelt 70 protsenti. Meil tuli leida tehnoloogiline lahendus, et läbi viia samasugune kodumonitooring veelgi mugavamalt ja efektiivsemalt. Lisaks konstrueerisime sellele seadmele EKG mõõtmise võimaluse, mida teistel samalaadsetel jälgimisseadmetel ei ole samuti veel mujal tehtud. Edaspidi lisame seadmesse kä mikrofoni selleks, et kui haigel õn mingi erisoov, saab ta sellest oma arsti informeerida. DOCOBO ROLL Info kogumine Patsiendi juhendamine Meeldetuletamine Ravisüsteemi läheduse tunde tekitamine

19 Nende seadmete hulgast valitakse võib-olla välja Docobo uus kodujälgimisseade (keskel püstasendis praegune Docobo mudel). Eesti telemeditsiinifirma Docobo juhatuse esimees ja uuringute initsiaator Ardo Reinsalu. Kuidas garanteerite, et teistel isikutel peale raviarsti pole võimalik nendele andmetele Ugi pääseda? Polikliinikutes ei tohi ju haige meditsiinikaart olla kättesaadav kellelegi, peale raviarsti. AR: Etteantud programmiga õn kõiki Docoboga edastatud andmeid võimalik automaatselt töödelda meie andmebaasis, ühes kontori arvutis, kuhu kõikide katses osalenud haigete andmed iga päev kokku jooksidki. Arsti tähelepanu juhiti eelkõige nendele andmetele, mis ületasid arsti seatud kriitilise piiri. Näiteks, kui raviarst oli määranud vereõhu ülemiseks piiriks 145, siis jõudsid uuringu käigus arstini nende andmed, kellel see oli kõrgem. Sama kehtib kehakaalu ja muude näitajate puhul, mille ohupiirid õn arst määranud. Tööle tulles näeb doktor oma kuvarilt just ohutsooni sattunud patsientide andmeid. See ei tähenda, et ta teisi, oma haigete näite mis tahes hetkel teada ei saaks. Kuid iga päev pole nende analüüsimiseks vajadust ega aega. Seejuures mõne teise arsti patsientide andmetele ligipääs puudub. Andmebaasist rääkides pidime taotlema luba Andmekaitse Inspektsioonilt, sest personaalsed isikuandmed, sealhulgas need, mis puudutavad igaühe tervist, õn seadusega kaitstud valdkond. Kui inspektsioon oli kontrollinud, kas õn ikka tagatud andmete konfidentsiaalsus, alles siis anti luba nende töötlemiseks. Millised õn esialgsed uuringutulemused? MV: Tbaduslikus plaanis, meditsiiniteaduse arengut silmas pidades, huvitab meid uus informatsioon, mida me säärase dünaamilise jälgimisega patsientide kohta saame. Võtame näiteks 10 kükki, mida haige igal hommikul peab tegema. Väga tähtsad õn need kuude kaupa iga päev registreeritud kardiogrammid enne koormust ning pärast kükke. Niisugused võrdlusandmed annavad arstile kindlasti väga olulist teavet südametegevuse ja vererõhu kohta. Kui palju me targemaks saame ja kuidas saadud infot kasutada, seda me veel ei oskagi päris täpselt hinnata, sest puudub kogemus sedalaadi patsientide jälgimisel. Ühe huvitava kogemuse võrra saime rikkamaks veel. Selgus, et meie jälgitud haigetel hakkas naiste puhul vererõhk tõusma pühapäeva õhtul, meestel esmaspäeva hommikul. Järelikult mõjutas säärast ilmingut lähenev töönädal, mis seotud vaimse stressiga. Üldse õn vererõhk kõrgem esmaspäeval ja

20 kolmapäeval. Osa uuringute alusel esineb kõige enam ajuinsulte just nendel päevadel. Mõistagi, huvitab iga haiget, et ta oleks paremini jälgitud ja kä ravitud säärase kodujälgimisseadme abil, nagu seda õn Docobo. Näiteks tekkis paljudel oma andmete pideval sisestamisel üsna suur kehakaalu langus. Kui ravialune ikka iga päev sisestab, et ta kaalub 120 kg, hakkab ta lõpuks kaaluma 115 kg või veelgi vähem. Mitte seetõttu, et tegemist oleks raske tööga, vaid ta hakkab ise midagi tegema selle heaks, et kaal väheneks. Uuringus osalenud patsientide keskmine vererõhk langes 2 protsendi võrra. Juba üsna väike vererõhu ja kehakaalu langetamine vähendab infarkti ohtu tunduvalt. Oluliseks saab pidada kä uuringugrupi ravi efektiivsust, mis ulatus 37 protsendini. Kä maailma kogemus näitab, et pikaajaline mõnemillimeetrine vererõhu langus võib vähendada infarkti ja insuldi ohtu mitmekordselt. Edaspidi hakkavad samal viisil oma ravialuseid jälgima juba perearstid. AR: Kõnealuse seadme kasutamine hoiab kokku hulga raha, sest äitah märgata krooniliste haigete organismis toimuvaid ohtlikke muutusi varakult. Miks mõõdame pidevalt EKGd? Aga seepärast, et varakult avastada hiljem tekkinud tervisehäirete, näiteks südamepuudulikkuse teket. Kõrgvererõhktõppe ju ei surda, aga surrakse haigustesse, mis tekivad selle tagajärjel. Meie seadme eesmärk õn varakult ohte märgata ja kohe ravi määrata ilma, et patsient infarkti või insuldiga haiglasse satuks. Eestis maksab voodikohi kardioloogias alates 375 kroonist päevas, USAs koguni kuni 2000 dollarit. Niisugused rahad jäävad aga haiguste järgmisse faasi jõudmisel, ja nende ennetamisel nii inimesel kui kä riigil (haigekassal) alles. Tfeadagi õn aga südame-veresoonkonna haigused maailmas esikohal. Ligi kolmandik kõikidest surmadest õn seotud nendega. Seega õn vaja midagi ette võtta. Üks võimalus ongi viia ravimine haiglast koju. Selleks, et kä inimene ise saaks oma tervist jälgida ja teha otsuseid, kuidas vältida kriitiliste olukordade tekkimist. Pealegi, enamikule meeldib end kodus ravida rohkem, kui haiglas. Tfeiselt poolt õn see ainus võimalus tervishoiukulutusi kontrolli all hoida, sest 30 protsenti neist õn "raiskamine" ebaefektiivsusesse. Keskmised SVR 146 Joon. 1. Hommik Keskmised DVR Mehed Naised Õhtu Joon. 1,2. Keskmised maksimaalsed arteriaalsed e. süstoolsed (SVR) ja minimaalsed e. diastoolsed vererõhud (DVR) olid madalamad naistel. Paljudes suurtes epidemioloogilistes uuringutes õn leitud samad seosed nii koduse vererõhu kui kä arstikabinet! vererõhu kohta. Joon. 2. Hommik

21 Meeste SVR nädala jooksul Kehakaal ja vererõhk 147,5 148 Q SRV oi , ,5 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Joon.3. Joon. 6. Patsientide keskmine kehakaal oli 90 kg. Kõrgem vererõhk oli ilmselgelt raskema kehakaaluga patsientidel. mmhg mmhg Joon. 4. Joon. 5. Naiste SVR nädala jooksul Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev DVR nädala jooksul Joon. 3,4,5. Nädalalõpus vererõhu väärtused langevad. Naistel esineb statistiliselt oluline SVR tõus pühapäeva õhtul, meestel esmaspäeva hommikul. Esmaspäeval ja kolmapäeval õn vererõhk kõrgem. Osade uuringute alusel esineb just nendel päevadel sagedamini ajuinsulte. Mis saab edasi? MV: Valmistume uueks eksperimendiks, mis hõlmab juba mitut Euroopa riiki: üheksat koostööpartnerit Inglismaalt, Rootsist, Saksamaalt ja Eestist kokku 250 patsiendiga, kel samuti kõrgvererõhktõbi. Loomisel ongi täiustatud aparaadid, mida hakatakse selles jälgimises kasutama. AR: Küsimuste-vastuste süsteem jääb nende aparaatide puhul endiseks, aga muutub see, mida mõõdame, samuti Docobo disain. Kui praegu määrame otseselt ainult EKG-sid, siis tulevikus veel teisi üsna tähtsaid ülakeha parameetreid milline õn südame väljatusvõimsus, ülakeha vedeliku sisaldus või/ja rasvaprotsent jne? Need õn tähtsad andmed just kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste hindamisel. Mõõtmine käib mõistagi sama lihtsalt, nagu varem - automaatselt. lärkvara ülesandeks jääb mõõdetud signaalist vajalikud andmed välja arvutada. Nii Docobo uus mudel kui kä tarkvara õn loodud koostöös meie partneritega. Seadmed valmistatakse ühes Inglise firmas tööstuslikul teel. Igas nimetatud riigis õn oma uuringute eest vastutav kardioloog, põhiläbiviijaks aga dr. Margus Viigimaa. Kui sedalaadi seadmete järele tekib tulevikus suurem nõudlus, jääb nende valmistamine mõne suure elektroonikafirma, miks mitte näiteks Elcoteki, ülesandeks. MV: Eelolevat projekti toetab peale Euroopa Komisjoni veel Docoüo-firma oma vahenditest. Kui uuringud tuleva aasta lõpul edukalt käivituvad, õn meil võimalik koguda andmeid mitte ainult oma patsientide kohta, vaid kä kogeda, kuidas uudne meditsiinialane ettevõtmine mujal Euroopas kasutamist ja poolehoidu leiab. Usutles REIN VESKIMÄE

22 20 milligrammiga 200 päeva elu ehk putukas kui säästva arengu mudel URMAS TARTES, ALO VANATOA Inimkond õn loodusest leidnud palju kasulikke eeskujusid erinevate tehnoloogiate arendamiseks. Olgu selleks näiteks lendamine, fotograafia või geenide liigutamine ühest organismist teise, lävaliselt õn need näited mingit üksikut funktsiooni või omadust kopeerivad arendused. Ometi ei koosne ükski elusolend üksikutest osadest, vaid need moodustavad ühtse terviku. Organismi kui tervikut uurides saame järelikult neid teadmisi sünteesida hoopis uuel tasemel rakenduste arendamiseks. Väga huvitavaid lahendusi piiratud ressurssidega toimetulekuks pakub meile ühe tavalise putuka suure kapsaliblika nukk. Keskmiselt kestab nukuperiood ühel talvituval kapsaliblikal 5-6 kuud. Selle aja jooksul siseneb nukku ainult õhk ning väljub veeaur ja C02. Arvestades, et putuka nukus sisaldub umbes 6% energeetilisi varuaineid (20 mg), millest põhiosa moodustavad rasvad, suudaks putuka nukk +15 C juures elus püsida ligikaudu 270 päeva ja +5 C juures (mis õn looduslikele tingimustele tunduvalt lähedasem) umbes poolteist aastat. Kui inimesel oleks kasutada sama suur varuainete kogus (6% kehamassist), siis 70-kilogrammine inimene suudab selle kogusega maksimaalselt elus püsida 20 päeva, seda +28 C juures. Mis õn see võluvahend, mis aitab liblikanukul ülesandega edukalt hakkama saada? Kuidas putukas näiliselt võimatuna tunduva ülesandega hakkama saab, sellele leiame vastuse tema elutalitluste uurimisest. Kapsaliblikas Pieris brassicae veedab suurema osa oma elust diapausis nukuna talvitudes. Välismaailmast saab ta sellel ajal ainult hapnikku, kogu energiatagavara mahub keha sisse.

23 Nagu selgub, õn suhteline (kehamassi ühiku kohta tulev) energiakulu talvituval kapsaliblika nukul 35 korda väiksem kui inimesel. Selline erinevus õn võimalik üksnes olulise eristamisega ebaolulisest (kõigi ebaoluliste funktsioonide energiakulu õn viidud miinimumini). Putukas ei pea kulutama energiat kehasoojuse hoidmisele. Selline omadus õn neile juba looduse poolt kaasa antud. Nende kehatemperatuur õn alati lähedane keskkonnatemperatuurile. Kui kevade saabudes õn vaja keha soojendada, siis ei kuluta nukk ise selleks mingit täiendavat energiat (kogu vajaliku soojuse hangivad nad nagu päikesepatareid päikeselt). Kapsaliblika nukk ei kuluta praktiliselt üldse energiat keha liigutamiseks. Ainult siis, kui tekib oht kellegi poolt ära söödud saada, ehk siis, kui teda puudutada, teeb ta tagakehaga paar äkilist liigutust, hirmutamaks soovimatut külalist. Inimene peab organismi hapnikuga varustamiseks pidevalt tööd tegema (liigutama rindkere lihaseid kopsude ventileerimiseks, süda peab pidevalt pumpama hapniku kehas laiali viimiseks). Kä see õn täiendav töö, mis omakorda kulutab energiat. Putukate hingamine õn üles ehitatud nii, et hapniku saamiseks pole vaja praktiliselt üldse tööd teha. Hapnik võib difundeeruda erilise hingamisorgani (trahheede) torukesi pidi ise õtse keharakkudeni, ilma et putukal tarvitseks selleks eriliselt vaeva näha. Kokkuhoid missugune! Eriti kummalised muutused toimuvad aga putuka südame töös, sest see õn ainus organ, mis putukal aktiivselt tööle, ja seega В о -i Sekundid Sekundid Kapsaliblika südamelöök optokardiogrammil (A) ja inimese südamelöök elektrokardiogrammil (B) õn sarnased, kuigi löögisagedus ja vere pumpamise mehhanismid õn erinevad Sekundid Kapsaliblika nuku süda võib pikki pause pidada, et siis mõnda aega hoogsalt verd edasi või kä tagurpidi pumbata. Kahele südame löögiperioodile järgneb pikk paus, mille kestel süda põhiliselt puhkab. Südame löögiperiood algab "soojendusega'; mille käigus südame löögid õn nõrgemad. Selle käigus ületatakse tõenäoliselt seisva vere inerts ja soojenduse möödumisel muutuvad löögid korrapäraseks. energiat kulutama jääb. Oleme nii harjunud, et meie rinnas töötab pidevalt üks pump süda. Selle tööd paneme tähele alles siis, kui tekivad mingid probleemid või pingutuse tagajärjel hakkab süda intensiivsemalt lööma. Arsti juures kontrollides saame siis, kui kõik õn korras, tulemuseks ilusa, ühtlase elektrokardiogrammi. Selline looduse rütmika tundub meile ainuvõimalikuna ja loomulikuna. Seetõttu õn südame töö üheks lihtsamaks kriteeriumiks piiri tõmbamisel elu ja surma vahele ning üksteisele järgnevatest südametuksetest õn kujunenud elu sümbol. lälvituva kapsaliblika nuku südame töö jälgimisel pole esmapilgul kuidagi võimalik ette öelda, mida me mõõtmistulemuseks saame. Süda võib tal kord töötada, kord jälle pikalt puhata, kord aga hoopis tagurpidi töötada. Inimesega kõrvutades diagnoosiks kardioloog kapsaliblikal kohutavad rütmihäired. Et putukate südame töö õn kaootiline ja korrapäratu,

24 selliseid mõtteid väljendati üsna sageli möödunud sajandi esimesel poolel, kuni mõned teadlased asja vastu huvi tundma hakkasid. Selgus, et tegemist pole mitte kaosega, vaid hoolikalt korrastatud süsteemiga. Kui võrrelda üksikut putuka südamelööki inimese omaga, siis näeme, et mõõtmise tulemus õn esmapilgul sarnane inimese kardiogrammiga. Inimese süda lööb päevast päeva ühtemoodi. Muutub südame löögisagedus, kuid alati õn olemas kõik südametsükli osad, kontraktsioon, dilatatsioon ja paus. Südame löögile järgneb alati paus. Tfeostades pikemaajalisi südame töö registreerimist putukatel, saame aga hoopis huvitavaid tulemusi. Mõeldamatu õn, et inimese süda seiskuks pooleks tunniks. Juba mõne minuti pärast võib järgneda ajusurm. Diapausis kapsaliblika nukul õn südame töös aga tüüpiline, et löögiperioodidele järgneb ligikaudu sama pikk vaikus. Kas te kujutaksite ette, et inimese süda hakkaks ühtäkki lööma tagurpidi, ehk arteriaalne ja venoosne veri vahetaksid oma koha? Kõigepealt ei peaks vististi südamelähedased veenid vererõhu tõusule vastu. Edasi aga tekiksid verevarustuse probleemid kogu kehas, sest veresoontes olevad klapid peavad kindlustama vere liikumist ainult ühes suunas. Putukatel, nagu selgub, toimub täiesti regulaarselt südame löögisuuna vaheldumine. Süda võib verd liigutada nii edaspidi kui kä tagurpidi. Kä südames asuvad vere suunatud liikumist tagavad klapid võivad mõlemat pidi toimida. Putuka südame erinevate löögiviiside eesmärgi üle vaieldakse palju. Võib aga kindlalt väita, et peamine efekt, mis südame töö sellise korraldusega saadakse, õn energia ökonoomne kasutamine. Arvatavasti õn putuka vereringe taoline korraldus kõige ökonoomsem bioloogiline segisti, mis maakeral kunagi loodud. Mikserite tootjatel oleks siit paljugi õppida. Loomulikult õn eeltoodud võrdlused mõneti meelevaldsed, samal ajal suudavad nii inimesed kui putukad täita oma lõppeesmärgi saada järglasi. Vahest siiski tasub mõnikord, eriti säästvat arengut kavandades, mõelda kapsaliblika nukule, kes suudab nii väheseid vahendeid oskuslikult kasutades saada parema tulemuse, kui ressursse pillava ühiskonna stiili järgi kulutades. Elades piiratud ressurssidega maailmas, õn meil kõigile näha ja käega katsuda säästva arengu mudel. Kapsaliblikas. URMAS TARTESE fotod

25 Teleskoobid о Raadioteleskoobid VOLDEMAR HARVIG PEEP KAIV Eelmisel korral Horisont 4/2001) oli juttu raadioteieskoopidest mis võtavad enda alla väiksemaid maa-alasid. Seekord räägime niisugustest teleskoopidest, mäs maakerastki suuremad. Raadiointerferomeetrid Kuna mängureeglid optilises ja raadioastronoomias õn samad, siis saame neid kä võrrelda. Näiteks Mount Palomari 5-meetrise teleskoobi lahutusvõime silma tundlikkuse piirkonnas õn 0,03", samal ajal tuntud Arecibo 305-meetrise raadioteleskoobi lahutusvõime 10 cm lainete korral vaid 1,4 minutit. Palomari teleskoobiga võrreldes sama nägemisteravuse saamiseks peaks raadioantenni läbimõõt olema 1000 km. Kuna sellise monoliitse antenni valmistamine Maal õn võimatu, leiutati juba aastail apertuursünteesi meetod, mis ühendab palju väikesi üksteisest kaugel asuvaid antenne paarikaupa kui raadiointerferomeetreid. Pea kõik seda tüüpi teleskoobid töötasid vaid meeterlainetel. Arengut piirasid pikad kaablid ja mõõtmistulemuste tohutu hulk, mida ei suudetud salvestada ega töödelda. Arvutite ja täpse aja mõõtmise tehnika areng õn olukorda põhjalikult muutnud. Tänapäeval ehitatakse praktiliselt ainult apertuursünteesi raadioteleskoope. Apertuursünteesi meetodi töötas välja Inglise raadioastronoom Martin Ryle, kellele selle eest anti lordi tiitel ja 1974 koos kaastöölise, pulsarite avastaja Anthony Hewishiga kä Nobeli füüsikapreemia. Idee õn järgmine. Ühe suure, näiteks 4,6 km läbimõõduga raadioteleskoobi reflektori asemele võiks valmistada palju väiksemaid ja täita nendega 4,6 km läbimõõduga maa-ala. Võimatu. Neid kuluks miljon eksemplari. Ryle otsustas teha vähem antenne ja kasutada Maa pöörlemist. Kujutleme kaheksat antenni 4,6 km pikkusel sirglõigul keskpunktiga põhjanabal. Kui ühendame kõikide antennide signaalid arvutis, saame 4,6 km läbimõõduga reflektorile vastava lahutusvõime. Kuid ainult ühes, antenniriviga ristuvas suunas. Ent me võime salvestada iga antenni signaalid eraldi ja ühendada need alles 12 tunni möödudes, mil antennirivi õn katnud kogu 4,6 km läbimõõduga ala. Nii saame 4,6 km reflektoriga ekvivalentse kahemõõtmelise lahutusvõime taevaalal, mis vastab rivis oleva üksiku antenni vaateväljale. läolise mooduse korral suureneb kiirgust vastu võttev efektiivne pind üksikute antennide pindala asendub nende poolt 12 tunni jooksul moodustunud rõngaste pindalaga (eelda GMRT India meeterlainetel töötav apertuursünteesi teleskoop. takse, et raadioallika kiirguse tugevus 12 tunni jooksul ei muutu). Mõistagi õn eksperiment realiseeritav kä mujal kui poolusel. Ryle rajas oma apertuursünteesi teleskoobi Cambridge'! ümbruse põldude vahele. Kaheksa 15 m läbimõõduga reflektorit 4,6 km pikkuses reas andsid esmakordselt raadioastronoomia ajaloos lahutusvõimeks 1 kaaresekund. Wäga Suur Rivistus Kui paigutame antennid kolmele üksteisega 120 nurga all asuvale kiirele, saame ühe objekti raadioheleduse jaotuse mõõta 8 tunniga. Seda tüüpi õn VLA (Very Large Array), mis 10 aastat oli konkurentsitult maailma suurim apertuursünteesi raadioteleskoop. VLA projekteerimist alustasid USA Rahvusliku Raadioastronoomia Observatooriumi spetsialistid aastal. Kohaks valiti San Augustini platoo, 2500 m kõrgusel asuva kuivanud soolajärve põhi New Mexicos, kus õhk õn väga kuiv. Äia õn praktiliselt asustamata (50 km raadiuses õn vaid kolm farmi, lähim Unn Socorro 80 km kaugusel) ja vaadeldav kä suur osa lõunapoolkera taevast. Esialgu töö venis, kuna kavandatu maksumus oli ikkagi 70 miljonit dollarit: 27

26 VLA Väga Suur Kivistus. Cassegraini tüüpi raadioantenni läbimõõduga 25 m (pluss üks varuantenn), paraboloid! täpsus 0,75 mm, Y-kujuline paigutus haaradega 21, 21 ja 19 km. Y moodustub kolmest raudteest, kus vedur veab 200-tonnised antennid soovitud lahutusvõimele vastavasse asendisse. VLA edenemiseks vajaliku tõuke andsid inglaste ja hollandlaste esimesed tulemused vastvalminud apertuursünteesi süsteemidega. Nii tehti esimene antenn Dallase firmas Е-Systems septembris Edasi arenesid sündmused ehtameerikalikult: järgmised kaks antenni seati üles novembris 1975 ja veebruaris 1976 ning kohe asusid need kä tööle interferomeetrina baasil 1,24 km (esialgu polnud rohkem raudteed), vaadeldi 6 cm lainepikkusel kvasareid 3C 84 ja 3C aasta keskel tehti vaatlusi 6 antenniga, aasta lõpus 10 antenniga ja nii edasi, ikka sel põhimõttel, mis valmis, see kohe töösse. Novembris 1979 veeres rööbastele viimane antenn ja mõne päeva pärast oli VLA saavutanud projektvõimsuse: lahutusvõime 0,6" lainepikkusel 6 cm või 2,1" lainepikkusel 21 cm. Õige pea jõuti lainel 1,3 cm lahutuseni 0,13", mis õn parem isegi atmosfääri turbulentsiga piiratud lahutusvõimest tavalises optilises astronoomias. Olemasolevad standardsed arvutid ei võimalda kasutada VLA-ga kogutavat informatsiooni täies ulatuses. Näiteks detailse raadiofoto konstrueerimiseks kuluks mitu tuhat tundi arvutiaega töödeldi VLA vaatlusandmeid esmakordselt Los Angelese kuulsa firma Digital Productions superarvutil Cray X-MP (miljard tehet sekundis). Esimeseks tulemuseks oli seniolematu raadiofoto supernoova Cassiopeia A jäänukist. Kümne tunniga, millest vaid 20 min oli Cray tsentraalprotsessori aeg, väljastas arvuti 4 miljonist punktist koosneva võltsvärvusfoto (värvus tähistab raadiokiirguse intensiivsust) lahutusvõimega 0,18", pildivälja läbimõõt 6,1' aastal pildistati VLA-ga esmakordselt gravitatsiooniläätse poolt moodustatud kujutis: Albert Einsteini ennustatud kauge galaktika valgusest tekkinud rõngas selle galaktika ja Maa vahele jääva lähema galaktika ümber. Indias õn valmimas maailma suurim meeterlainetel töötav apertuursünteesi teleskoop GMRT (Giant Metrewave Radio Telescope): 34 reflektorit läbimõõduga 45 m, Y-paigutus haaradega 14, 14 ja 1 km. Selle teleskoobiga loodetakse vaadelda neutraalse vesiniku pilvi, millest gravitatsioonilise kokkutõmbumise tulemusel moodustusid esimesed galaktikad pärast Suurt Pauku. Peetakse põhimõtteliselt võimalikuks, et neid saab vaadelda tuntud neutraalse vesiniku joone 1420 MHz (21 cm) kiirguses. Oletatakse, et see joon õn väga nõrk, ja tohutu punanihke tõttu sattunud meeterlainete diapasooni (umbes 350 kuni 130 MHz). Seega maailma kõige vanemate galaktikate kiirgus õn mõõdetav ultralühilainel Vikerraadio sagedusel! Peale lõplikku valmimist peaks GMRT olema maailma võimsaim raadioteleskoop sageduste vahemikus 50 kuni 1500 MHz. Eriti efektiivne õn GMRT sagedusel 327 MHz (lainepikkus 91,7 cm), kus ta VLA-st õn 8 korda tundlikum. Euroopas ja Põhja-Ameerikas ei tasu enam nii suurt meeterlainete teleskoopi valmistada, sest liialt tugev õn maiste saatjate müra neil lainealadel. Maakera-suurused teleskoobid Uue kvaliteedi annavad kontinentidevahelised raadioteleskoobid, mida ameeriklased nimetavad VLBA Very Long Baseline Array, kanadalased VLBI Very Long Baseline Interferometry. Selle ala pioneeriks õn Henry Palmer, kes aastal ühendas interferomeetriks Jodrell Banki suure reflektori 130 km kaugusel asuva Malverni radarteleskoobiga ja sai lahutusvõimeks 0,05'. Tbleskoopide ühendamiseks kasutati sideliini. Esmakordselt loobus teleskoopide füüsilisest seostamisest interferomeetri moodustamisel VLBI grupp aasta lõpul vaadeldi kahe teineteisest 3000 km kaugusel oleva raadioteleskoobiga kvasarit 3C 273B samaaegselt, kuid mõõtmistulemused koos ajasignaalidega aatomkelladelt salvestati sõltumatult ja sisestati hiljem koos arvutisse. Lainepikkusel 60 cm saadi lahutusvõimeks 0,02', kuid kvasari B-komponent jäi siiski lahutamatuks punktallikaks. Järgnes ridamisi samalaadseid eksperimente: Hat Creek (California)

27 Green Bank (W-Virginia) baasil 3500 km saadi 18 cm lainepikkusel lahutusvõime 0,01'; Green Bank Onsala (Rootsi) baasil 6319 km lainepikkusel 6 cm lahutus 0,001" jne. Parimaks tulemuseks oli Krimmi-California baasil lainepikkusel 1,3 cm saadud lahutusvõime 0,0002", mis võimaldab näiteks Kuul eraldada teineteisest kaks joont, kui nende vaheline kaugus õn 35 cm. Esimese alaliselt töötava süsteemina valmis Austraalias aasta lõpuks maailma täpseim raadiointerferomeeter. See koosneb kaheksast paraboloidist, millest seitse 22 m läbimõõduga Cassegraini õn nii täpse pinnatöötlusega, et tegutsevad lainepikkusel 2,6 mm (VLA laeks õn 13 mm). Kaheksandaks elemendiks õn juba aastaid töös olnud Parkesi 64- meetrine reflektor, mis võtab vastu mitte vähem kui 2,5 cm lainepikkusega kiirgust, ent 17 m läbimõõduga keskosa puhul õn see number kuni 3 mm. Kuus antenni asetsevad 3 km pikkusel raudteel Culgooras, üks 100 km eemal Siding Springis ja viimane, Parkesi oma veel 200 km võrra eemal. Kõigi raadioteleskoopide sõltumatute salvestuste ühendamisel saadakse uut tüüpi, nn. amplituudinterferomeeter lahutusvõimega 0,0005". Seniste intensiivsusinterferomeetritega võrreldes õn täpsus suurusjärgu võrra parem ja oluline võit ajas. Seadme katsetamise käigus kulus Siiriuse läbimõõdu (0,00563") määramiseks 50 minutit. Varem oli tulemuse 0,00569" saamiseks kulunud 39 tundi. Austraallased kavatsevad mõõta vähemalt tähe läbimõõdu. VLBA ( Very Long Basline Array) koosneb kümnest 25 m antennist, mis moodustavad risti sihtidega USA põhjapiir-puerto Rico ja Havai-USA idarannik. Juhtimiskeskus õn New Mexicos Socorros. Süsteemile vastava raadioreflektori läbimõõt oleks 8000 km. Süsteem töötab lainetel vahemikus 7 mm-90 cm. VLBA ehitamist alustati aasta veebruaris ning see valmis lõplikult 1993 mais ja hinnaks kujunes 85 miljonit USD. VLBI grupp koostas katsetuste käigus kaardi H20-maserite paigutusest v.a. kaugusel olevas gaasipilves. Kaardi lahutusvõime vastab umbes 10-kordsele Päikese ja Maa vahelisele kaugusele. VLBA ja VLBI planeeritud lahutusvõime 0,0002 võimaldab aga lahutada Päike-Maa taolise süsteemi v.a. kauguselt või eraldada kaugeimates kvasarites detaile läbimõõduga 40 v.a. Maakerast suuremad teleskoobid Lahutusvõime suurendamisel õn kõige rohkem arenguruumi orbitaalsetel ja planeetidevahelistel raadiointerferomeetritel aasta veebruaris viidi orbiidile Jaapani raadioastronoomia satelliit Helca (Muses-Ву Pärast katsetuste sooritamist ja vaatluste alustamist õn satelliit äratanud ülemaailmset tähelepanu. Helca liigub geotsentrilisel orbiidil, maksimaalne kaugus Maa pinnast õn km. Satelliidiga õn teostatud vaatlusi koos 10 maapealse raadioteleskoobiga USA-s. Esimeste vaadeldud objektide hulgas olid aktiivsed galaktikad ja kvasar, mis paikneb 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Kuigi Helca antenn õn kõigest 8- meetrise läbimõõduga, osutub ta koostöös 10 riigi maapealsete raadioteleskoopidega tohutu raadiointerferomeetri oluliseks komponendiks. See interferomeerter õn lahutusvõimelt samaväärne km läbimõõduga üksikteleskoobiga Ugi kolm maakera läbimõõtu. Iseloomustamaks virtuaalse hiidantenni lahutusvõimet, tuuakse näiteks, et see õn sama, kui eristada üksikut riisitera Tbkios vaadatuna 8000 km kauguselt Sydneyst. Submillimeeterastronoomia Kiirgus lainepikkustel 0,3-1 mm neeldub tugevasti, laineil 0,1-0,3 mm pea täielikult õhus olevas veeaurus. Seepärast õn esimesed vaatlused sel alal tehtud NASA lennukob servato oriumilt KAO (Kuiper Airborn Observatory), mis 12 km kõrgusel lennates jätab endast allapoole 99% atmosfääri veeaurust, ja maapinnal nelja optilise teleskoobiga (läbimõõdud 2,2-3,8 m) 4200 m kõrgusel Mauna Keal Havail. KAO 91 cm teleskoobi ja 0,3 Kelvinini jahutatud germaaniumbolomeetri abil koostati 1976 ülevaade tolmu jagunemisest Galaktika tuuma ümbruses. Kuid 91 cm teleskoobi lahutusvõime lainepikkusel 0,5 mm õn vaid 2', Havai 3,8-meetrisel aga 33". Seepärast asuti valmistama spetsiaalselt submillimeeterlainete vastuvõtmiseks mõeldud teleskoope. Paraboolne reflektor e. antenn submillimeeterlainetele peab olema töödeldud täpsusega mõni sajandik millimeetrit. Tärviliku lahutusvõime tagab vähemalt 10 m reflektor, mis õn vähetundlik temperatuuri kõikumisele ja tuule mõjule. Vastuvõtjaid õn kahte tüüpi. Raadioastronoomias kasutatavate analoogid õn sobivad spektrijoonte uurimiseks, infrapunatehnoloogia detektorid õn paremad töötamisel laiemas spektriosas. Viimased nõuavad jahutamist absoluutse nulli lähedale, sest submillimeeterfootoni energia õn umbes 5000 korda väiksem kui nähtaval footonil. Kuivõrd raske tehniline probleem submillimeeterantenni valmistamine õn, selgus täielikult aasta lõpul, mil alustati proovivaatlusi Kitt Peak'i Observatooriumi (USA) rekonstrueeritud 12- meetrise raadioteleskoobiga. Juba 1967 valminud ja millimeeterlainetel tähtedevahelise gaasi molekulide avastamisega ajalugu teinud reflektor sai uue katte, mis ei

28 erine paraboloidist rohkem kui 0,0025 mm. Vaatamata väga heale monteeringule ja peegli tugikonstruktsioonide tugevdamisele deformeerub reflektor kuni 0,085 mm ideaalsest paraboloidist. Seejuures jäi registreeritavate lainepikkuste piiriks 1 mm. Esimene spetsiaalne submillimeeterteleskoop valmis 1984 Cologne ülikoolis Saksamaal. 3-meetrine reflektor, pinna täpsusega 0,03 mm, asub traditsioonilise kupli all 3100 m kõrgusel merepinnast Šveitsi Alpides Matterhorni varjus. Töötab kuni 0,5 mm lainetel. Edukas õn Prantsuse-Saksa koostöö submillimeeterastronoomias. Millimeeterlainetel töötab 30 m reflektor 2800 m kõrgusel Pico Valetas (Lõuna-Hispaania). Esimese submillimeeter-interferomeetri asukohaks valiti 2560 m kõrgune Plateau de Bure Grenoble'! lähedal. Seade koosneb kolmest 15 m reflektorist, mis õn liigutatavad ristuvatel baasidel 160 ja 288 m ulatuses. Minimaalne lainepikkus 0,8 mm. Rootsi ja Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) koostööna paigaldati üks sama seeria reflektor 1987 La Sillasse Tšiilis. See oli esimene submillimeeterteleskoop lõunapoolkeral. Submillimeeterastronoomia maapealne keskus õn siiski Havail m kõrguse Mauna Kea Millimeter Valley platool töötab aastast 1986 inglaste James Maxwelli nim. 15-meetrine reflektor lainepikkustel 0,8-4 mm. Ibmperatuuri muutustest tingitud peegli kuju moonutusi jälgitakse ja korrigeeritakse automaatselt kogu vaatluse kestel. Ameeriklastel valmis 1988 samas 10,4-meetrine seniseist täpseim reflektor. Sellegi kuju kontrollib arvuti ja ei lase peeglit ideaalsest paraboloidist kõrvale kalduda rohkem kui 0,015 mm. Kõik see lubab töötada atmosfääri läbipaistvuse piiril lainepikkusel 0,3 mm. Ingli Caltech submillimeeterteleskoop Havail, Mauna Keel. se ja ameerika teleskoop koos võivad töötada interferomeetrina. Ehitamisel õn mitmed maised, projekteerimisel kosmoseteleskoobid. Alles tänapäeva moodne tehnoloogia võimaldab rahuldada astronoomide ammust huvi submillimeeterala vastu. Näiteks Orioni udu ümbruse molekulipilved kiirgavad peamiselt submillimeetris ja kauges infrapunases. Tüüpilise gaasipilve temperatuur Galaktikas õn 10 К ja ta kiirgab tugevaimini lainepikkusel 0,51 mm. Spektrijoontest õn olulisim neutraalse süsiniku emissioonjoon 0,61 mm, aga kä molekulide CO, CS, HCN jt. jooned. Eriti põnev õn heita pilk aega James Clerck Maxwell 15-meetrine maailma suurim submillimeeterteleskoop. Maakerast suurema teleskoobi skeem. umbes 12 miljardit aastat tagasi, mil vabanes valgus, paisuv gaas hakkas koonduma pilvedeks. Need, üldisele paisumisele vastupidiselt, tõmbusid kokku moodustusid esimesed galaktikad, mis peatselt saatsid välja kiirgust. Ja meil õn lootust neid näha! # VOLDEMAR HARVIG (1949) ja PEEP KAIV (1934) õn Tkllinna "[tehnikaülikooli füüsika instituudi vanemteadurid, füüsika-matemaatikakandidaadid.

29 AFGANISTAN - paljukannatanud rahvad ANDRUS MÖLDER Terminil Afganistan õn kaks tähendust. Ühest küljest märgib see riiki Pakistani, India, Tadžikistani, Usbekistani, Turkmenistani ja Iraani vahel. Teisest küljest aga (kõrvuti enam kasutatava terminiga Puš- tunistan) afgaanide ehk puštunite põlist asuala ehk nende rahvuslikku kodumaad. Viimane moodustab Afganistanist kui riigist üksnes umbes 40 protsenti. Samas kuulub selle alla kä ligikaudu 15 protsenti Pakistani territooriumist - lääneosa, kus puštuneid elab tegelikult isegi ligikaudu 1,5 korda rohkem kui Afganistanis. Kirde-Afganistan tegelikult osake lädžikistanist (rahvuse asuala, mitte riigi mõttes), Põhja-Afganistan osake Usbekistanist ja Loode- Afganistan osake lürkmenistanist. Asjaolu, et eriti Afganistani põhjaosas õn erinevate rahvaste asualad tugevalt läbi põimunud, õn valdavalt viimase saja aasta arengu ehk siis Afganistani-sisese rahvaste omavahelise konkureerimise ja konfliktide tulemus. Afganistani välispiiride kujunemise ajal 19. sajandil paiknesid sealsed rahvad igatahes tunduvalt homogeensemalt, mistõttu etnilisi iseärasusi arvestavate piiride vedamisega oleks suurt osa hiljem tekkinud segarahvastikuga aladest ja nendega kaasnenud konfliktidest suudetud vältida. Väide, nagu oleks islamiusulistele rahvastele tähtis üksnes usk ja mitte rahvus, õn paljuski müüt ja Afganistani rahvaste puhul täielikult paikapidamatu. Tüleb muidugi arvestada, et Afganistan õn väga mägine maa, mistõttu riigipiiri tõmbamine rangelt etnilisi asualasid arvestades õn keeruline ja kohati kä lootusetu. Samas oleks olemasolevast sootuks loogilisemate piiride paikapanemine olnud isegi reljeefi iseärasusi arvesse võttes siiski võimalik. Omaaegsed koloniaalsõjad ja koloniaalvõim tekitab nüüdismaailmas jätkuvalt tohutult probleeme. Võib isegi öelda, et suur osa maailma igapäevastest pingekolletest õn just koloniaalajastul tehtud vigade ja kuritegude tagajärg. Kõik see kehtib kä Afganistani kohta, kus viimasel kümnel aastal teravamalt lõkkele löönud etnilised, usulised jm. konfliktid tulenevad paljuski just koloniaalajastul paika pandud absurdsetest riigipiiridest ning suurriikide korduvatest sõdadest ( , ja 1919 Suurbritannia, 1885 Venemaa, NSV Liit). Koloniaalajastul kindlaks määratud piiride tõttu õn Afganistan paljurahvuseline maa. Teisalt elab pea kõiki Afganistani suuremaid rahvaid arvukalt kä piirnevatel aladel. Seetõttu võib näiteks väita, et rahvuste asualasid arvestades õn Afganistani ja selle ümbruse suuremate rahvaste üldistatud asualad. Afganistan oma olemasolevates piirides õn paljuski kunstlik moodustis. Riigi piirid õn suures osas paika pannud inglaste ja venelaste koloniaalvallutused ning neil ei ole mingit pistmist rahvuste tegeliku paiknemisega. Näiteks Afganistani piir Pakistaniga õn määratud valdavalt nn. Durandi liinile, mis aastal lahutas inglaste poolt vallutatud idapoolseid afgaanide alasid (osa inglaste India-valdustest) alistamatust läänepoolsest osast ehk nn. sõltumatute hõimude alast. Afganistani piiri põhja pool asuvate riikidega õn aga paika pannud inglaste ja venelaste võitlus mõjusfääride pärast.

30 Kogu Afganistani iseseisvusperioodi jooksul (vormiliselt aastast 1919) õn sealsed rahvad üksteise vastu välja astunud ja seda paljuski välisjõududele tuginedes. Mõneti meenutab see indiaanlaste omavahelisi sõdu 19. sajandil Põhja- Ameerikas, kus punanahad liigagi sageli naiivselt lootsid, et valged neist hoolivad ja ühte või teist hõimu heast tahtest aitavad. Ttegelikkuses õn valged inimesed nii Põhja-Ameerikas kui Afganistanis põlisrahvaid nende omavahelistes sõdades "aidates kogu aeg olnud ja õn siiani väljas üksnes endale kasulike eesmärkide saavutamise eest. Põliselanike heaolu õn alati olnud teisejärguline, kuigi valgete propagandamasin järjest valjemini hoopis midagi muud väidab. Suurim rahvus puštunid Afganistani suurim rahvus õn afgaanid ehk puštunid aastal hinnati nende koguarvuks Afganistanis u. 8,5 miljonit, kuid näiteks Pakistanis (Afganistaniga piirnevatel aladel) elab põliselanikuna üle 13 miljoni puštuni. Peaaegu puštunit kuulub Iraani põlisrahvastiku hulka. Erinevate piirkondade puštunid saavad üksteisest aru, kuigi käibel õn kaks põhidialekti. Puštu dialektide erinevusi õn rõhutanud eeskätt Pakistani valitsusringkonnad ja meedia ning seda poliitilistel põhjustel püütakse näidata, et Afganistani ja Pakistani puštunid kujutavad tänapäeval endast erinevaid rahvaid ja neil ei ole mingit alust ühineda. Puštu keel kuulub iraani keelte idarühma ja õn traditsiooniliselt olnud kõrvuti tadžiki keelega üks kahest Afganistani riigikeelest. Kirjaoskajate puštunite osatähtsust hinnati aastate algul u. 20 protsendile ja selle tasemega olid nad Afganistani suuremate rahvaste seas tadžikkide, usbekkide ja turkmeenide järel neljandal kohal. Usutunnistuselt õn puštunid, nii nagu teisedki Afganistani suuremad rahvad peale hesaaride, sunniidid ehk teisisõnu islami enamuskogukonna liikmed. Farsi = tadžiki = ääri? lädžikid õn Afganistani suuruselt teine rahvusgrupp aastal hinnati Afganistani tadžikkide koguarvuks 5,6 miljonit. Afganistani tadžikkide puhul tuleb eristada suulist ja kirjalikku keelt. Kui välja jätta erinevad tähemärgisüsteemid, siis õn tadžiki kirjakeel (mida Tädžikistanis kirjutatakse kohandatud kirillitsas ja Afganistanis araabia kirjas) praktiliselt samane pärsia keelega. Suulises keeles õn erinevusi dialektide vahel, kuid neid rääkivate inimeste üksteisest arusaamine ei ole väga raske. Poliitilistel põhjustel nimetatakse pärsia keelt Iraanis farsi keeleks, Afganistanis ääri keeleks ja Tädžikistanis tadžiki keeleks. Huvitav õn veel märkida, et kui ametlikult kasutatav ääri keel õn ülimalt sarnane farsi keelele, siis mitteametlikult kasutatav ääri keel õn paljudes Afganistani piirkondades sarnasem Tädžikistanis räägitavale tadžiki keelele. Afganistani tadžikkide seas õn kirjaoskajaid u. 25 protsenti. Pärsia keel õn kasutajate arvu poolest üks Kesk-Idas laialdasemalt levinud keeli üldse. Lisaks 5,6 miljonile Afganistani tadžikile ja Ugi 3,2 miljonile Tädžikistani tadžikile räägib seda keelt emakeelena veel u. üks miljon tadžikki Pakistanis, 1,2 miljonit tadžikki Usbekistanis (kus ametlik statistika loeb tadžikke usbekkideks!), 0,3 miljonit pärslast Iraagis ja u. 45 miljonit pärslast Iraanis. Lisaks kasutavad pärsia keelt teise keelena veel vähemalt 10 miljonit inimest Iraanis, Afganistanis ja Tädžikistanis. Kokku õn pärsia keele erinevad vormid emakeeleks umbes 56 miljonile inimesele, koos teise keelena kasutajatega tõuseb vastav arv aga 66 miljonile. Usk lahutab Kui keel õn erinevaid pärsia rahvaid ühendavaks, siis usk õn lahutavaks teguriks. Tädžikistani, Usbekistani ja Pakistani tadžikid õn sunniidid. Afganistani tadžikid õn valdavalt sunniidid, kuid nende seas leidub kä šiiite. Iraanis elavad pärsia rahvad õn aga pea täielikult šiiidid. Just usuliste erinevuste tõttu ei ole Iraan olnud Afganistani toetaja. Ja seda vaatamata asjaolule, et lisaks keeleliselt väga lähedastele suhetele Afganistani tadžikkidega seob Iraani Afganistaniga kä fakt, et puštunid ja mitmed teised Afganistani rahvad samuti iraani keeli (kuigi pärsia keelele mitte nii lähedasi keeli) kõnelevad. Hesaarid õn šiiidid Hesaare elas aastal Afganistanis mõningatel andmetel u. 1,5, teistel andmetel kuni 4 miljonit. Ligikaudu hesaari oli Iraanis ning pea Pakistanis. Oluline osa hesaaridest asustab suhteliselt kompaktset piirkonda, mida hesaarid nimetavad Hazaradjat. Hesaarid õn huvitav rahvas seetõttu, et päritolult õn tegemist mongolite hulka kuuluva rahvaga, kuid nende tänapäeval kasutatav keel õn väga lähedane ääri keelele, mistõttu kuuluvad hesaarid keeleliselt iraani rahvaste hulka. Hesaarid õn ainus Afganistani suurem rahvas, kes ei ole sunniidid, vaid šiiidid. Seetõttu õn hesaarid teiste Afganistani rahvaste läbi palju kannatanud ja seda sugugi mitte üksnes viimastel aastatel.

31 Usbekid õn kirjaoskajad Usbekke elas Afganistanis aastal u. 1,4 miljonit, põhiliselt suhteliselt hajutatult maa põhjaosas. Afganistani usbekid räägivad nn. lõunausbeki keelt, mis erineb üksjagu Usbekistanis ja teistes Kesk-Aasia endistes liiduvabariikides räägitavast nn. põhjausbeki keelest. Keeleerinevuste tõttu õn põhja- ja lõunausbekkidel üksteisest arusaamisega raskusi. Viimast suurendab kä asjaolu, et Afganistani usbekid kasutavad araabia kirja, kuid Usbekistanis õn kasutatud kirillitsat ja hiljuti toimus üleminek ladina kirjale. Usbeki keel, mis kuulub altai keelkonna türgi keelte idarühma, õn üks väheseid Afganistanis kasutatavaid kirjakeeli (trükiste koguarv õn küll väga väike). Enamus usbekke linnades õn kakskeelsed ja kasutavad kõrvuti usbeki keelega hoopis teise keelkonda kuuluvat tadžiki keelt. Usbekid õn üks kõige suurema kirjaoskusega rahvaid Afganistanis. Kirjaoskajaid (tadžiki keele osas) arvatakse olevat nende hulgas u. 25 protsenti. Usbeki oma kirjakeel õn Afganistanis suhteliselt uus ja jätkuvalt väljakujundamisjärgus ning selle oskajateks peetakse 5 protsenti usbekkidest. Lisaks Afganistanile elab usbekke Usbekistanis u. 17,5 miljonit, Tädžikistanis u. 1,6 miljonit, Kõrgõzstanis u , lürkmenistanis u , Kasahstanis u , Pakistanis u Kokku hinnatakse usbekkide arvuks vähemalt 22 miljonit. Peamiselt põgenikud Türkmeene elas aastal Afganistanis u , neist valdav enamus kitsa ribana Türkmenistaniga piirnevatel aladel. Sellega õn turkmeenid üks Afganistani kõige kompaktsemalt elavaid rahvaid. Kui süa juurde arvestada looduslikud faktorid (nt. suhteliselt madalam maa), mis ühendavad Afganistani turkmeenide asuala pigem TUrkmeeniaga kui muu Afganistaniga, siis õn Afganistani turkmeenidel geograafilises mõttes head eeldused ühineda TUrkmenistaniga. Lahutavaks teguriks õn aga suhteliselt suured keeledialektide erinevused, ja seda kä Afganistanis elavate turkmeenide vahel. Afganistani rändasid turkmeenid peaasjalikult 17. sajandil aastatel leidis aset teine rändelaine, kui turkmeenid põgenesid Türkmenistanist kommunistlike repressioonide eest. Lisaks Afganistanile elab türkmeene Türkmenistanis (3,2 miljonit), Iraanis (1995 u. 1 miljon), Iraagis ( ), Türgis ( ), Usbekistanis ( ), vähem Süürias, Jordaanias ja mujal. Kokku hinnatakse turkmeenide koguarvu u. 5,3 miljonile. Türkmeeni keel, mis kuulub türgi keelte oguusi rühma ja mille lähim sugulane õn aserbaidžaani keel, õn Afganistanis araabia tähestiku alusel kasutusel kä kirjakeelena. Kirjaoskajate arvu hinnatakse turkmeenide seas rohkem kui viiendikule. Kui Afganistani kakskeelsed usbekid kasutavad kõrvuti emakeelega tadžiki keelt, siis kakskeelsed turkmeenid kasutavad teise keelena pustu keelt. "Väiksemad" Aimakid õn Afganistani suuruselt kuues rahvusrühm aastal hinnati nende koguarvuks Lisaks Afganistanile elab neid kä Iraanis ja Tädžikistanis, kokku u Keeleliselt õn nad lähedased tadžikkidele. Peamised erinevused sõnavaras väljenduvad türgi ja mongoli laenudes (kä nimetus aimakk vihjab suhetele mongolitega, kuna aimakkideks õn nimetatud nii mongoli hõime kui kä mongolite maavaldusi). Suuruselt seitsmenda-kaheksanda rahvusgrupi moodustavad belutšid ja brahuid, keda kumbagi elas aastal Afganistanis ligikaudu Belutšid asustavad Afganistani lõunaosasse jäävaid laialdasi kõrbepiirkondi, kus rahvastiku tihedus õn kohati väiksem kui üks inimene ruutkilomeetri kohta. Lisaks Afganistanile elab belutše rohkemaarvuliselt Iraanis (0,8 miljonit) ja Pakistanis (1,7 miljonit), vähemal määral kä Türkmenistanis ja Tädžikistanis. Kokku õn belutšide põlise asuala (Belutšistan) suurus üle poole miljoni ruutkilomeetri (ehk pea sama suur kui kogu Afganistan) ning belutšide koguarvu hinnatakse 2,8 miljonile. Keeleliselt kuuluvad belutšid iraani keelte läänerühma. Oma kirjakeelt Afganistanis ja Iraanis elavatel belutšidel ei ole, küll õn see aga olemas ja kasutusel Pakistani belutšidel. Afganistani belutšid õn traditsiooniliselt olnud puštunite liitlased. Seetõttu õn erinevad Afganistani valitsused ajaloo jooksul korduvalt esitanud Pakistanile nõudmisi anda belutšidele enesemääramisõigus ja lubada neil, nagu kä Pakistani puštunitel, soovi korral ühineda Afganistaniga. Brahuid elavad Afganistani kagunurgas väga väikesel territooriumil suhteliselt tihedamini asustatud alal ning laialdasemalt Lõuna-Afganistani hõredalt asustatud kõrbepiirkonnas kõrvuti belutšidega. Lisaks Afganistanile elab brahuisid Pakistanis (1,5 miljonit) Afganistaniga piirnevatel aladel Belutšistani põhjaosas ja väga vähesel määral Iraanis. Kokku hinnatakse brahuide arvu 1,7 miljonile. Brahuid räägivad draviidi keelte looderühma kuulu-

32 Vähe õn maailmas maid, millel viimase saja aasta jooksul oleks olnud kasutuses nii palju erinevaid ametlikke lippe kui Afganistanil. Seejuures õn ainult üks lipukuju (aastatel kasutuses olnu), ja seegi väikeste muudatustega, pidanud vastu aastakümneid. AFGANISTANI LIPP AASTAIL AFGANISTANI LIPP AASTAIL Aastatel kasutati üsna sünget musta lippu, millel oli valge embleem mošee, kahe lipu ja viljapeadest pärjaga. 1919, pärast täieliku iseseisvuse väljakuulutamist, lisati lipule kaheksanurkne päikese sära sümboliseeriv kujutis. Viimane tähistas ühest küljest rõõmu ja uhkust, teisest küljest aga helget tulevikku, mida täieliku iseseisvuse saavutamisest loodeti. AFGANISTANI LIPP AASTAIL Drastiline muutus Afganistani lipuga toimus aastal 1988, mil võimule tulid N. Liidu poolt toetatud ohvitserid (Afganistani Rahvademokraatlik Partei). Uus lipp sarnanes ülimalt N. Liidus varasematel perioodidel kasutusel olnutega. Üleni punasel taustal oli vasakus nurgas kollane vapp, mis koosnes pärjast, kollasest viisnurgast, araabiakeelsest tähekombinatsioonist vapi keskel ning araabiakeelsest tekstist vapi allosas (Revolutsioon Afganistani Demokraatlik Vabariik). Ainus üllatav moment lipu juures õn asjaolu, et ära märgitud aastaarv tulenes islami kalendrist, kuigi riigipöörajad hakkasid kohe võimule tulles tegelema aktiivselt islami "väljajuurimisega" Afganistanist. AFGANISTANI LIPP AASTAIL AFGANISTANI LIPP AASTAST muudeti oluliselt Afganistani lipu põhivärve, millele lisati roheline ja punane. Kasutusele võeti vertikaalne trikoloor, mille keskmisele väljale lisati vapp. Viimane oli esialgu väga sarnane N. Liidus pikki aastaid kasutuses olnutega - mäed, mille kohal särab päike ja mida ümbritseb viljakõrtest pärg koos kollase viisnurgaga vapi ülaosas asendati vapp juba varasemal, musta taustaga lipul kasutuses olnud embleemiga. AFGANISTANI LIPP AASTAST Kuna 28. detsembril 1979 toimus võimuvahetus N. Liidu poolt toetatud valitsuse sees, siis võeti 1980 lipuna taas kasutusele horisontaalne must-puna-roheline trikoloor. Lipu vasemas ülemises osas olnud suuremõõtmeline vapp kujutas viljakõrtest pärga, mille vahel asusid raamat, kantsel, päikese kujutis ja kõige ülemises osas punane viisnurk, ümbritsetuna hammasratta osast. Lipul kujutatu oli suhteliselt tasakaalukas, kuna raamatuga sümboliseeriti haridust ja tarkust ning kantsliga usku.tööd sümboliseeriv hammasratas oli lipul suhteliselt väljapaistmatu, kuna sulas värvilt ja asetuselt viljapeadest pärjaga peaaegu kokku. AFGANISTANI LIPP AASTAIL kõrvaldati Afganistani lipu embleemi ümbert kaheksanurkne päike, muudeti mõnevõrra mošee ja pärja kuju ning suurendati vapi kujutist. Järgmisel aastal lisati vapile kristliku kalendri (!) aastaarv Sellisena püsis lipp koos väikeste muudatustega vapi suuruses kuni aastani (1973 toimus sõjaväeline riigipööre ning kuningriigina püsinud Afganistan kuulutati vabariigiks). AFGANISTANI LIPP AASTAIL muudeti vertikaalne trikoloor horisontaalseks, kusjuures oluliselt suurendati rohelise välja laiust. Lipu ülemises vasakus nurgas oleval kuldsel embleemil kujutati kotkast, kantslit ja päikesesära, ümbritsetuna viljapärjast. S AFGANISTANI LIPP AASTAIL muudeti koos nn. demokratiseerimisprotsessiga kä Afganistani lippu. Uuelt lipult jäeti ära raamat ja punane viisnurk, päikese kujutist suurendati ning hammasratta kujutis toodi lipu ülaosast allosasse.

33 AFGANISTANI LIPP AASTAIL aastal, pärast Nõukogude-meelse valitsuse lõplikku kukutamist, võeti kasutusele horisontaalne rohe-valge-must trikoloor, mille kahel ülemisel väljal oli araabiakeelne kiri. Ühel variandil oli rohelisel väljal valge kiri ning valgel väljal must kiri.teise variandi kohaselt kasutati mõlemal väljal musta kirja. Samal aastal, enne uue trikoloori kinnitamist, oli lühemat aega kasutuses kä vastupidises värvijärjestuses (must-valge-roheline) trikoloor koos araabiakeelsete kirjetega kahel ülemisel väljal. AFGANISTANI LIPP AASTAST võeti kasutusele rohe-valge-must horisontaalne trikoloor, kuldse vapiga keskel. Vapp põhineb kommunismi-eelsel perioodil kasutusel olnutel, tähistades mošeed kahe lipuga, ümbritsetuna nisupeadest pärjaga. Pärja kohal õn väikeses araabiakeelses kirjas viide moslemite usutunnistusele ning sõnad "Allahu Akbar". Pärjast allpool õn aastaarv 1371 (vastab kristliku kalendri aastale 1992) ja riigi nimi "Afganistani Islamiriik". Kui eestlaste jaoks tuletavad viljapeadest pärjad vappidel meelde eeskätt Nõukogude perioodi, siis Afganistani lippudel õn viljapeadest pärjad olnud seotud legendiga, et esimene aarialaste kuningas (puštunid kuuluvad iraani rahvaste ehk aarialaste sekka) ja aastal esimese afgaani hõimude iseseisva riigi loonud Ahmad-šahh krooniti nisupeadest pärjaga. TALEBANI LIPP. 1996, kui Kabulis Iuli võimule Taleban, võeti ametlikult kasutusele üleni valge lipp. Hiljem õn sellele lisatud araabiakeelne tekst, mis viitab moslemite usutunnistusele, kusjuures korduvalt õn muudetud nii teksti suurust kui kä teksti värvi (roheline, must) ja lipu mõõtude suhet (algul 2:3, hiljem 1:2). Kuna ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei oletalebani võimuletulekut tunnustanud, siis õn tunnustuseta jäänud kä Talebani poolt kasutatav lipp. Seetõttu lehvib näiteks ÜRO hoone juures Afganistani eelmine lipp, mida kasutas viimane Talebani-eelne valitsus. HESAARIDE LIPP. Üksikutest Afganistani rahvustest vaid hesaarid kasutavad omaette ja ühtset lippu. Ülejäänud lipud õn kasutusele võetud erinevate sõjaliste grupeeringute poolt. Nii võibki öelda, et igal sõjapealikul õn Afganistanis oma lipp, kusjuures nende värvid ja kuju ei ole üldjuhul midagi püsivat, vaid pidevas muutumises. USBEKISTAN Dushanbe TADŽIKISTAN TURKMENISTAN HIINA Maihhad Kondõz, IRAAN kontrolljoon sh Islamabad INDIA PAKISTAN Zäboi Kandahär Quetta IRAANI RAHVAD aj befutsid IHSil aimakid ИИЭ tadžikid 1 puštunid Bitt hesaarid hõreda asustusega alad TÜRGI RAHVAD аъ kirgiisid i ' I turkmeenid usbekid MUUD RAHVAD 3 brahuid kafirid Afganistani suuremate rahvusgruppide paiknemine USA andmetel aastal.

34 vat keelt. Ülejäänud draviidi keeli rääkivad rahvad elavad brahuidest suhteliselt kaugel Lõuna- ja Kesk- Indias (tuntumatest näiteks tamilid ja telugud). Lisaks eespoolnimetatutele elas Afganistanis aastal veel näiteks kafireid ja teisi nuristani rahvaid (kokku u ), gudšaratte (u. 2000), karakalpakke (u. 2000), kasahhe (u. 2500), kirgiise (u. 500), uiguure (u. 3000), mitmeid pamiiri rahvaid ning teisi vähemaid rahvusi. Kokku oli Afganistanis põlisasukaid ligikaudu 30-st erinevast rahvusgrupist. Viimase paari aasta jooksul toimunud muudatused rahvaarvudes õn muidugi teadmata. Võimul Traditsiooniliselt õn Afganistanis võimul olnud peaasjalikult kas puštunid või tadžikid. Aastatel , mil N. Liit Afganistanis sõdis, oli riigi ja armee juhtkonnas suhteliselt rohkem usbekke (kä hilisem sõjapealik Dostum, kes aastatel võitles kindralina Nõukogude vägede poolel ja 1992 poolt vahetas, õn usbekk). Pärast Nõukogude vägede lahkumist jätkunud kodusõjas ei saavutanud üleriigiliselt pikka aega edu ükski rahvusrühm. Alles Tälebani võimuletulekuga koondus võim jälle kindla rahvusgrupi (antud juhul puštunite) kätte. Võimu koondumine kindla grupeeringu või ühe rahvuse kätte õn paljurahvuseliste riikide jaoks sageli väga negatiivne tegur. Afganistani ajalugu aga näitab, et seäl võib selles leida kä positiivseid momente, kuna olukorras, kus võimu ei suuda keegi täiel määral kontrollida, võib tekkida anarhia. Mitmete Afganistani (eeskätt lõuna ja ida pool elavate) rahvaste jaoks õn viimased, Täi ehani režiimi all elatud aastad tähendanud pärast pikki sõja-aastaid saabunud rahuperioodi. See rahu õn käinud küll käsikäes rangete reeglite ja vanglale sarnaneva korraga, kuid see õn olnud siiski rahu. Inimeste jaoks, kes õn pidanud aastaid elama metsikus sõjakeerises, õn rahul, olgu see milline tahes, suur väärtus. Lisaks tuleb arvestada, et enne Tälebani võimuletulekut valitses paljudes Afganistani piirkondades sõjapealike pidev omavoli, mis tähendas röövimisi, tapmisi, tohutut korruptsiooni jms. Seetõttu pole imekspandav, et näiteks Kandahari provintsis kutsusid Tälebani aastal võimule kohalikud elanikud (kä mittepuštunid)! Hilisemgi sündmuste käik õn näidanud, et sõjategevuses ei ole Täleban olnud sugugi julmem Põhjaliiga sõduritest, ning kohalike elanike kohtlemisel õn Põhjaliigaga võrreldes üles näidatud pigem suuremat kui väiksemat hoolivust. Tapmine jätkub Kõige keerulisem õn olukord olnud hesaaride jaoks, keda õn halastamatul kombel tapnud nii Tälebani kui kä Põhjaliiga väed. Põhjuseks õn eeskätt viha hesaaride erineva usutunnistuse suhtes ja asjaolu, et hesaaride asuala õn kõige enam olnud Tälebani ja Põhjaliiga vaheliste võitluste tallermaaks. Konkreetsetest massimõrvadest võib nimetada näiteks 3000 hesaarist tsiviilisiku tapmist Tälebani vägede poolt aastal vastuseks tuhandete vangi langenud Tälebani sõdurite tapmise eest Põhja-Afganistanis Põhjaliiga vägede poolt tapsid aga Põhjaliiga tadžikist väepealiku Masood'i sõdurid korraga tuhandeid hesaare mingi põhjenduseta. Korduvate massimõrvade ohvriks õn langenud kä riigi suurima rahvusgrupi liikmed puštunid ise. Mazar-e-Sharifi piirkonnas õn puštuneid Põhjaliiga vägede poolt massiliselt hukatud aastail 1997 ja 1998 vähemalt neljal korral. Sarnaseid juhtumeid väiksemas ulatuses õn viimastel aastatel tulnud ette kä teistes Põhja-Afganistani valdavalt tadžikkide ja usbekkidega asustatud piirkondades, kuhu rohkem kui sada aastat tagasi Afganistani puštunist kuningate õhutusel kä puštunite kogukonnad elama asusid. Mis puudutab narkokaubandust, siis see probleem ei ole kaugeltki tekkinud Tälebani režiimi ajal, vaid õn Afganistanile omane juba palju aastakümneid. Äri ei jäänud katki isegi N. Liidu osalusega Afganistani sõja ajal aastatel Viimastel aastatel õn aga just Põhjaliiga kontrollitavad alad olnud peamised piirkonnad, kus narkootikumide valmistamiseks kasutatavaid taimi õn kasvatatud. Uus laiaulatuslikum sõda, mis algas 8. oktoobril koos USA pommitamistega, mida Põhjaliiga väed õn varmalt ära kasutanud, vaevalt niipea Afganistanile kauaoodatud rahu toob. Selleks õn rahvustevahelised erimeelsused, läbielatud valu ja viha, aga kä lihtsalt sõjapealike eneseimetlemine liiga suured. Arvestada tuleb sedagi, et valged ei ole Afganistani asjadesse järjekordselt sekkunud mitte eesmärgiga afgaane aidata, vaid teevad seda kantuna vihast, massihüsteeriast ja soovist Afganistan kuulekaks muuta. Vaatamata rahvusvahelise massimeedia üliaktiivsetele püüdlustele näidata Afganistaniga seonduvat täielikult must-valgena, paistab uue kampaania tagant ikkagi välja tõsiasi, et maailmas valitsevad jätkuvalt topeltstandardid mis õn lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale.

35 RICHARD BENNETT See võis eila just 800 aastat tagasi, kui Eestimaad Maarjamaaks kutsuma hakati. Mida teavad tänapäeva piibliuurijad naisest, kelle järgi see nimi õn antud? Liivimaa kroonik Henrik õn kirjutanud:... Aga selle regulaarvaimulike konvendi ja piiskopi asukoha tõi piiskop Albert hiljem, kolmandal aastal pärast oma ametissepühitsemist*, Ükskülast üle Riiga ja pühendas piiskopliku toomkiriku koos kogu Liivimaaga õndsaima jumalaema Maarja auks... Ajaloolane Enn Tarvel õn kommenteerinud: * Kõik see toimus tõenäoliselt 1201 või 1202, sest III peatükis õn öeldud: Issanda aastal 1198 pühitsetakse auväärne Albert, Breemeni toomhärra, piiskopiks. Enn Tarvel lisab veel, et Albert pühitseti piiskopiks arvatavasti kevadel 1199, enne 25. märtsi, kui kroonika ajaarvamise järgi kestis veel aasta Kristlik traditsioon õn küllastunud Maarjat puudutavatest legendidest, samuti nagu liigub igasuguseid Piibli-väliseid pärimusi Jeesuse esimeste eluaastate kohta. Neile lisanduvad mitmelaadsed teoloogilised ettekujutused, nagu näiteks need, mis puudutavad Maarja neitsilikkust või kehalist taevasseminekut.* Kuigi Uue Tfestamendi autorite eesmärgiks ei olnud Maarja elu jäädvustamine, leiab asjatundja sealt ometigi mõningaid vihjeid. Lisanduvad muidugi teadmised 1. sajandil Vahemer elanud juutide kommetest ja tavadest. Kui jätta kõrvale Jeesuse sünniga seonduv, siis moodustas Maarja perekond ju osa tollasest juudi maailmast ja kultuurist sellest faktist ei saa mööda mitte keegi, kes püüab mõista ja uurida kä Jeesuse Õpetust, olgu või näiteks selle tähendust tollastele, s.t. tema esimestele kuulajatele. Naine kuulsast suguvõsast Uues Testamendis leidub siiski mitmeid lõike, mis vihjamisi puudutavad Maarjat. Paljud piibliuurijad õn näiteks veendunud, et Luuka evangeeliumis (Lk 3:23-38) õn ära toodud just nimelt Maarja perekonna sugupuu. Kuigi pealiskaudsel lähenemisel võib tunduda, et selles lõigus õn juttu Joosepist [...Jeesus... Joosepi poeg), ollakse kreekakeelse teksti tõlgendamise kaudu ometi veendunud, et tekst keskendub mitte Joosepile, vaid Eelile, kes oli Maarja isa ja sedamööda siis kä maiste mõõdupuude järgi Jeesuse vanaisa. Kui see tõesti õn nii, siis oli Maarja Serubbaabeli (ehitas üles Tfempli pärast Paabeli vangipõlve) ja kuningas Taaveti järeltulija ning pärines juuda hõimust. Lisaks nimetatud sugupuule õn Uues Testamendis veel mitu kohta, kus Maarjast juttu: kohtumine ingel Gabrieliga, kes kuulutas ette Jeesuse sündi (sageli nimetatakse seda sündmust Maarja kuulutamiseks), Maarja külaskäik oma sugulase Eliisabeti juurde Jeruusalemma, Jeesuse sünni lugu, Idamaa tarkade külaskäik, juhtum Tbmplis ajal, mil Jeesus oli 12-aastane, Kaana pulm, Jeesuse Galilea-äärse tegutsemise perioodist meenutatav juhtum, mil Jeesus õpetas parasjagu ühes majas ja keeldus minemast välja Maarjaga (ja vendadega) rääkima (Mt 12:46-48; Mk 3:31-35; Lk 8:19-21). Jeesuse vendade nimetamist tõlgendavad erinevad teoloogid erinevalt sõltuvalt neist eeldustest, millest nad lähtuvad. Matteuse evangeeliumis (13:55) õn nimepidi ära toodud neli Jeesuse venda Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juuda (Markuse evangeeliumis, 6:3, kolm Jaakobus, Juuda ja Siimon). Nimetatakse kä õdesid. Originaalis kasutatav kreekakeelne väljend ei lisa antud juhul eriti selgust, sest kasutatud õn üldlevinud sõna, mis tähendab vend''. Roomakatoliku kiriku seisukoha järgi jäi Maarja neitsiks elu lõpuni, mis välistab võimaluse, et tegu võiks olla Jeesuse füüsiliste õdede-vendadega. Viimast mõtet kohtab apokrüüfilises Jaakobuse raamatus ning 15. sajandiks olid selle paljud omaks võtnud aastal toimunud Efesose kirikukogu süvendas taolist suhtumist, austades Maarjat tiitliga Theotokos ehk jumalaema (sõna-sõnalt Jumala kandja). Selle doktriini tunnistamisel jääb kaks võimalust kas nimetatud isikud õn Joosepi lapsed eelmisest abielust või õn sõna "vend" kasutatud geneerilises,

36 Jeesuse sündimine. üldisemas tähenduses, mida aga üheski evangeeliumis kusagil mujal ette ei tule. Protestantlikus maailmas õn Maarja jätkuva neitsilikkuse idee kõrvale heidetud ja nimetatud vendi peetakse Jeesuse poolvendadeks, kes sündisid Maarja ja Joosepi tavapärasest perekonnaelust pärast Jeesuse sündi. Kogu eelnev arutelu kehtib kä selles osas, mis puudutab Jeesuse õdesid. Ristilöömine. Vahel arvatakse, et Maarjast õn juttu kä ülestõusmispäeva hommikuste sündmuste puhul. Piibel nimetab Jeesuse ristilöömise ja ülestõusmisega seoses kolme Maarja-nimelist naist. Üks neist õn Maarja Magdaleena, teine Jeesuse ema, kolmas aga Kloopase naine ja Jeesuse ema õde. Ükski evangeelium ei väida üheselt ja kindlalt, et ülestõusmispäeva hommikul oleks Jeesuse haua juures olnud tema ema. Markus ja Luukas nimetavad Maarjat, kes õn Jaakobuse ema. Õn oletatud, et tegu õn sellesama Jaakobusega, kes oli Jeruusalemma varakristliku koguduse juht ja keda õn nimetatud Jeesuse vennaks. Niisiis võib tegu olla Jeesuse emaga, sest ta viibis kindlasti teiste naiste hulgas ristilöömise juures. Kui see tõesti nii õn, siis võimaldab see teha huvitavaid järeldusi varakiriku suhtumisest Jeesusesse ja Maarjasse, võib-olla isegi seada kahtluse alla traditsiooni, mille kohaselt Maarjat väga kõrgelt austatakse. Normaalne perekond Kui jätta kõrvale Luuka evangeeliumi esimene peatükk, kus räägitakse Jeesuse sünni ettekuulutamisest, siis ülejäänud episoodide puhul õn ju tegu üsna tavapäraste olukordadega. Intsident Jeruusalemma Tfemplis ajal, mil Jeesus oli 12-aastane, viitab sellele, et perekonna igapäevaelu oli kulgenud Jeesuse lapsepõlveaastatel üsnagi tavapäraseid radu pidi. Kuna evangeeliumidest ei leia pärast Tbmplisündmust enam ühtegi viidet Joosepile, vihjab see selgelt asjaolule, et Joosep ilmselt suri millalgi pärast Jeesuse 12. ja enne 30. sünnipäeva. Maarja pärast Joosepi surma tõenäoliselt uuesti ei abiellunud. Seda kinnitab kä fakt, et

37 temaga seoses ei ole edaspidi juttu ühestki mehest, välja arvatud need, keda nimetatakse Jeesuse vendadeks. Samuti lõik Piiblist, kus Jeesus usaldab oma ema eest hoolitsemise jünger Johannesele. Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et Maarja jäi ilmselt üsna noorelt leseks ning tema eest hoolitsemine langes suguvõsa hooleks. Eeldades, et Maarja elas ikkagi traditsioonilises abielus, saab kõnealuste sündmuste toimumise aja kohta kä mõnevõrra täpsemaid oletusi teha. Tbllastel juudi naistel oli kombeks lapsi rinnaga toita märksa kauem kui vaid imikueas. See tähendas kä teatava sündimuskontrolli rakendumist vähemalt kaks aastat pärast lapse sündi. Kuna evangeeliumid nimetavad perekonda kuuluvatena veel nelja venda ja nelja õde, siis näitab arvutus, et Jeesuse sünnist Maarja viimase lapse sünnini kulus vähemalt 16 aastat. Noore juudi mehe kõige sobivam naisevõtu vanus neil aegadel oligi aastat ja järelikult oli Jeesus just umbes sama vana ajal, mil tema noorim õde või vend sündis. Ihades, et Jeesus kunagi ei abiellunud, võib selle üheks loomulikuks põhjuseks pidada asjaolu, et just tema kui pere vanima poja õlgadele langes kohustus hoolitseda kogu perekonna heaolu eest. See vajadus sai päevakorda tõusta muidugi ainult siis, kui Joosep oli kas surnud, sandistunud või pere maha jätnud. Viimane võimalus näib ebatõenäoline, esimesed kaks aga täiesti võimalikud, nii et Joosep võis tõepoolest surra mõni aasta pärast kirjeldatud Tbmpli-sündmusi. Kuna Jeesus oli tema vanim poeg, õppis Maarja ilmselt kõiges tuginema Jeesusele kui inimesele, kes alati tundus säilitavat kontrolli asjade käigu üle, kel alati oli olemas lahendus mis tahes situatsioonile. Nii oli see kä pulmapeo ajal Kaanas, mil Maarja oli kindel, et Jeesus lahendab veini otsalõppemisega tekkinud ebamugava olukorra. Kas Maarja ootas, et Jeesus muudab vee veiniks? Ilmselt mitte. lä lihtsalt teadis, et võib oma pojale loota ja oli kindel, et Jeesus leiab mingi lahenduse. Kaana pulma sündmuste käik annab kä teatavat lisainfot: arvestades Maarja hoolt ja muret veini lõppemise puhul, võib oletada, et tegu oli väga lähedase inimese (võib-olla isegi Jeesuse öe) pulmadega. Maarja koos Jeesuslapsega (Francesco Francia, umbes 1500). Juudi linn Naatsaret Maarja ja tema perekonna käekäigu kohta saab ühtteist oletada kä Naatsareti asukoha ja tollaste olude põhjal. Naatsaret oli 1. sajandil suhteliselt väike linnake Lõuna-Galileas. Kuigi Joosep oli õppinud käsitööline (vastavat kreekakeelset sõna tõlgitakse tavaliselt kui "puusepp ), ei ole ometi kindel, et Joosep leidis Naatsaretist piisavalt tööd pere ülalpidamiseks. Naatsaretist umbes kuue kilomeetri kaugusele jäi aga Sepphoris, Jeesuse noorusaastate aegne Galilea pealinn. Heroodes Antipas, Heroodes Suure poeg ja Galilea valitseja 36. aastani, teostas enne 8. aastat Sepphorises mitmeid suuri ehitusprojekte, kus leidsid rakendust paljud käsitöölised. Õn küllaltki tõenäoline, et kä Joosep käis Sepphorises tööl. Võibolla iga päev, aga hoopis tõenäolisemalt jäi ta sinna terveks töönädalaks. Kui Sepphorises kohtas paljude rahvaste esindajaid, siis Naatsaret oli väike ja läbinisti juudi linn. Muudest ajalooallikatest õn teada, et just Naatsaret oli see paik, kuhu kogunesid juudi preestrid, kes valmistusid reisima Jeruusalemma, et teenida seäl nädal aega Tbmplis. Niisiis oli juudi kultuuritraditsioonide mõju Maarjale ja tema perele üsna suur. Kahe poja vahel Kooskõlas juudipärase keskkonna intensiivse mõjuga sai Jeesuse vennast Jaakobusest variser, kelle laiad teadmised ususeaduste ja traditsioonide vallas olid väga kõrgelt hinnatud. Jaakobuse sellist positsiooni tunnistab nii kristlik kui judaistlik pärimus. See asjaolu omakorda mõjutas ilmselt tugevalt kogu nende kodust õhkkonda, samuti Maarja ja Joosepi suhtumist usuküsimustesse. Ilmselt tõi taoline olukord kaasa kä perekonnasiseseid tülisid, mida Maarja pidi pealt kuulama, aga võib-olla kä lahendama. Jfekstikatkend, mis räägib sellest, kuidas Maarja ja Jeesuse vennad ootavad rahvast õpetavat Jeesust, lubab oletada, et nende kavatsused ei piirdunud vaid sooviga Jeesusega vestelda. Nende soov oli ilmselt manitseda või noomida, sest Jeesus seadis oma tegevusega tõsiselt kahtluse alla variseride religioosse õpetuse. Võib vaid ette kujutada, mida Maarja taolise kokkupõrke puhul võis tunda. Tbllastele juudi naistele oli tavapärane õppida meestelt ning variserina oli Jaakobus selles mõttes kaheldamatult autoriteet. Tsisalt mõistis Maarja kindlasti kä Jeesuse erakordsust ning tõenäoliselt tundis ta end nende kahe oma perekonna mehe vahel nagu lõhkirebituna.

38 Ristil. Piibel teda rohkem ei meenuta Piibli jutustus Jeesuse ristilöömisest ja ülestõusmisest õn viimane koht evangeeliumides, kus Maarjast juttu. Tfeda nähakse piineldes pealt vaatamas, kuidas hääbub tema ristile löödud poeg. Ristisurm oli kõige hirmsam karistus, mida roomlased võisid tollal kellelegi määrata. Maarja poega oli piinatud ja ta hukati kui tavaline kriminaalkurjategija. Täoline surm oli häbiks ja teotuseks mis tahes perekonnale. Ometigi ei hüljanud Maarja poega, viibis sündmuspaigal ja kannatas koos jünger Johannesega, kellel Jeesus palus oma ema eest hoolitseda. See oli tollases ühiskonnas väga oluline, sest naisel ei olnud peaaegu mingisugust iseseisvat positsiooni, kui tema kõrval ei olnud isa, meest või poega. Kuigi Jaakobusest oli vahepeal saanud Jeesuse õpetuse järgija, elas Maarja evangeeliumide andmetel kogu oma ülejäänud elu Johannese majas. Jeesuse ülestõusmise hommikul võis Maarja olla nende seas, kes läksid hauale, kindlasti viibis ta aga nende hulgas, kes kogunesid Jeruusalemma ja said kuulda, et õn juhtunud midagi senikuulmatut Jeesus õn surnuist üles tõusnud. Võib oletada, et kuna Maarja jäi elama Johannese majja, oli ta edaspidi jätkuvalt osa kiiresti arenevast kristlikust maailmast, kuigi Piibel rohkem Maarjat ei meenuta. Galileamaa natsionalistid 1. sajandi juudi ühiskonna traditsioonidest ja elukeskkonnast lähtudes õn võimalik lisada veel mõned detailid. Tänases Jeruusalemma vanalinnas, Betsata tiikide läheduses seisab kirik, mis õn pühendatud Pühale Annale. Traditsiooni kohaselt õn tegu paigaga, kus kasvas üles Maarja ema. Kuigi see konkreetne pärimus ei vasta ilmselt tõele, viitab Maarja sugulase Eliisabeti Jeruusalemmas elamise fakt sellele, et Maarja perekond võis alles hiljuti sealt Galileamaale asuda. Ja tõepoolest, veidi varem (ajaarvamise-eelse 2. sajandi lõpus) olid tollase juudi riigi valitsejad vallutanud Galilea ning rajanud sinna mõned uued asundused. Üks neist võis suure tõenäosusega olla Naatsaret. Galileasse ümberasunud olid eeskätt juudi natsionalistid, kes otsisid võimalust taaskehtestada võim kogu traditsioonilisel juutide asualal. Isegi 1. sajandi lõpul e.kr., kui Joosep ja Maarja kihlusid, olid Naatsareti elanikud tõenäoliselt

39 mitte ainult juudi päritolu, vaid lausa natsionalistlikult meelestatud. Galileamaa elanikkonna rahvuslikule meelsusele viitab kä näiteks fakt, et aastal 8, kui Rooma kehtestas otsese kontrolli Juuda ja Samaaria üle, proovis üks Juudanimeline mees organiseerida Galileas vastupanu, mida võiks pidada isegi messiaanlikuks mässuks. Rooma surus vastuhaku julmalt maha, 1000 osalenut löödi üle maa risti, hoiatuseks neile, kes veel mõtlevad pead tõsta. Kõigest hoolimata puhkes 60 aastat hiljem taas ülestõus Rooma vastu, mis viis Templi purustamiseni. Niisiis pole Galileamaa juutide ja tema perekonna poliitilisi vaateid arvestades ilmselt juhus, et Jeesuse õpetuses oli tähtis koht mõistel Taevariik või Jumalariik. Teisejärguline abielu Juudi kommete valguses õn tõenäoline, et Joosep kosis Maarjat, kui too oli 12 või 13 aastat vana tollased juudi tütarlapsed abiellusid 14. ja 16. eluaasta vahel, olles eelnevalt umbes aasta kihlatud olnud. Niisiis pidi Maarja olema vaevalt teismeliseikka jõudnud, kui ingel Gabriel talle kuulutas, et ta jääb lapseootele. Asjade taoline käik muutis Maarja elu keerulisemaks oli selge, et parimal juhul ta lihtsalt häbistab oma vanemaid, kes arvavad, et ta õn käitunud ebasündsalt ja olnud enne abiellumist koos oma kihlatuga (või isegi koguni kellegi teisega!). Tema rasedus tõi häbi kogu perekonnale. Ning Joosep ju teadis, et ta pole selle veel sündimata lapse isa! Selle asemel, et teha läbi uhke pulmatseremoonia, nagu tema sõbrannadel oli olnud, ja pidada suurt pidu (nagu palju aastaid hiljem Kaanas), algas Maarja abielu tagasihoidlikult ja isegi alandavalt sellega, et ta lihtsalt kolis ära vanemate juurest tulevase mehe koju, enne kui kihlusaeg ametlikult täis sai. läoline abielu oli juudi tavade järgi küll seaduslik, kuid olemuselt teisejärguline. Joosepil polnud kä aega ehitada neile elumaja ja koguda kokku pruudiluna, mis oleks pidanud aitama Maarjal tulla toime siis, kui Joosep peaks surema enne teda, ning nad alustasid oma abielu vaesuses, pidades ilmselt palju vaeva nägema, et kuidagi ots otsaga kokku tulla. Sellele vihjab kä Luuka evangeelium, mille järgi Maarja ohverdab puhastuspäevade puhul Jeruusalemma Templis vaid kaks turteltuvi niisugune ohver oli lubatud vaid kõige vaesematele, kellel polnud midagi muud ohvriks tuua. Millalgi Jeesuse sünni ja umbes aasta hiljem teostunud Idamaa tarkade külaskäigu (Mt 2:1-12) vahel rajas perekond endale kodu Petlemma, kuhu nad oleksid kä pärast Egiptuses varjul oldud aastaid tagasi pöördunud, kui nad ei oleks tundnud hirmu Heroodes Suure poja Arhelaose ees, kes selles piirkonnas valitses (Mt 2:19-23). Isolatsiooni Petlemmas, eemal perekondadest ja sõpradest, oli kindlasti psühholoogiliselt kergem taluda kui skandaali, mis oleks neid saatnud Naatsaretti naasmisel seda ajani, mil päevakorda tõusis perekonna julgeolek ja ilmselt koguni nende ellujäämine. See, et Maarja ootamatu rasedus oli Naatsareti inimestele hästi teada ja et vastav teadmine levis üldiselt siis, kui Jeesusest sai avaliku elu tegelane, ilmneb üheselt kommentaaridest, mida nii Galileas kui Jeruusalemmas Jeesuse vanemate kohta esitati (vt. nt. Mt 13:55). Unikaalne naine ja patuste eestkostja Jumala juures Maarja oli tõepoolest unikaalne naine ja temaga juhtus midagi niisugust, millest unistasid kõik tema põlvkonna juudi tütarlapsed sest kristliku traditsiooni järgi tõi just tema ilmale tõotatud messiase. Aga koos sellega tulid kä kohustused ja südamevalu. Maarja ja tema elu inspireeris paljudele järgmiste põlvkondade kristlasi. Umbes 3. sajandi lõpust pärinevad esimesed andmed selle kohta, et mõningates kogudustes usuti, nagu oleks Maarja efektiivne eestkostja Jumala juures ning hakati palvetama kä otseselt tema poole. Hilisematel sajanditel leidis see usk väljenduse Ave Maria palves, roosikrantsi kasutamises, samuti mitmesugustes palverännakutes Maarjaga seostatud paikadesse. Kiriklikus traditsioonis tähistatakse pidustustega kä väga mitmesuguseid Maarja eluga seotud sündmusi, olgu neid siis Piiblis puudutatud või mitte. *Neitsilikkuse ehk puhta eostamise kontseptsiooni kohaselt ei olnud Maarja Jeesuse eostamise ajal mitte ainult neitsi, vaid üldse patuta, ning jäi selliseks elu lõpuni, läoline vaatenurk levis eeskätt keskajal (14. sajandil), eriti laiaulatuslikult aastatel. Roomakatoliku kiriku dogmaks kuulutati vastav seisukoht aastal. Maarja kehalise taevamineku dogma puudutab teooriat selle kohta, et kui Maarja suri, võeti ta tervenisti taevasse ning maa peale ei jäänud mingeid tema maiseid jäänuseid, mida oleks saanud maha matta. läoline idee kujunes välja millalgi 4. sajandil ning 6. sajandil tähistati kõnealust sündmust Idakirikus juba suure pidulikkusega. Vastav traditsioon levis kä Läände, kus seda järgiti üldiselt alates 7. sajandist. Idakirikus oli Maarja kehalise taevamineku idee laialt tuntud ja sellesse usuti, kuid sellele ei antud kunagi nii selgepiirilist definitsiooni kui Läänes. Roomakatoliku kiriku dogmaks kuulutati Maarja kehaline taevaminek aastal. Kõige eelneva kõrval õn huvitav tõdeda, et tänapäeval seisab Õlimäel õigeusu kirik, mis traditsiooni kohaselt õn ehitatud paika, kuhu Maarja õn maetud. RICHARD BENNETT (1948) õn Marietta ülikooli ajaloo ja religiooniloo professor.

40 KERGE KÜSIDA KUI PALJU KULDA ÕN IISAKU KATEDRAALI KUPPELKATUSEL? Peterburi tähtsaks vaatamisväärsuseks õn Iisaku kirik, mis tsaariajal oli Peterburi peakatedraal. Kirik rajati Peeter I auks ja nimetati ühe Dalmaatsia kloostriülema järgi, kes oli sündinud Peeter I-ga ühel ja samal kuupäeval vana kalendri järgi 30. mail. Algul, aastal, püstitati puukirik, mis hiljem rekonstrueeriti kiviehitiseks. Järgmisel poolsajandil taheti anda kiriku väljakule uus ilme ja siis selgus, et olemasolev pühakoda ei harmoneeru linna tulevase peaväljakuga, mistõttu kuulutati välja konkurss uue kiriku rajamiseks. Auguste Ricard de Montferrand i projekti järgi sai Iisaku katedraal lõpuks oma nüüdisaegse kuju. Pilkupüüdev õn katedraali hiiglaslik kuldkuppel, mis särab lummavalt päikesekiirtes ja paistab kaugele merele. Katedraali interjööri kaunistavad malahhiit, porfüür, mitmevärviline marmor, Karl Brüllovi jt. kuulsate vene kunstnike maalingud. Kullatud kupli läbimõõt õn 21,83 meetrit ja selle külge õn kinnitatud üks pikemaid (98 m) Foucault' pendleid, millega saab demonstreerida Maa pöörlemist. Kullatud pind õn dekoratiivne, püsiv ja peegeldab hästi valgust. Parim kullakiht saadakse elektrolüütiliselt, kuid seda meetodit hakati rakendama alles 19. sajandil. Ajaloost õn teada, et 6. sajandil e. Kr. kasutati Vana-Kreekas, ja Caesari aegadel Vana-Roomas, kuldamiseks kuldamalgaami. Ifeatavasti moodustavad sulatatud metallid segamisel sulameid. Et elavhõbe õn toatemperatuuril sulas olekus, siis moodustab ta kä juba sel temperatuuril mõnede metallidega sulameid. Seda eriti kergesti kullaga, mille tulemusel moodustab kuldamalgaami kulla sulami elavhõbedaga. See tõik oli tuntud juba vanaaja õpetlastele, kes aga arvasid, et elavhõbe sööb kulla ära. Metallide kokkupuutumisel kadus nimelt kulla kollane värvus ja moodustunud kuldamalgaam oli hõbedane. Sõltuvalt kulla ja elavhõbeda vahekorrast võib amalgaam olla vedel või tahke. Mida rohkem elavhõbedat, seda vedelam õn sulam. Kuldamiseks kantakse vedel kuldamalgaam eseme pinnale, kuumutamisel elavhõbe aurustub ning eseme pinnale jääb kullakiht. Nii toimiti kä Iisaku katedraali kuppelkatuse kuldamisel. Kupli vaskplaatidest pind puhastati eelnevalt hoolikalt, lihviti ja poleeriti, ning siis kanti sellele käsitsi pintsliga hõbedavärvilist kuldamalgaami. Järgnevalt kiirendati soojendamisega elavhõbeda aurustumist. Selleks kasutati enamasti hõõguvate sütega söepanne. Pärast elavhõbeda lendumist jäi vaskplaatidele mõne mikromeetri paksune kullakiht, kuldamiseks kulus aga kokku umbes sada kilogrammi kulda. Kuigi pooleteise sajandi eest oli elavhõbedamürgistus üldtuntud ja katusekuldajad kasutasid kaitseks klaaskupleid, et vähendada elavhõbedaaurude sissehingamist, kaasnesid kuldamistöödega alati surmajuhtumid. Kuldajateks olid tugevad noormehed, kuid mürgise töö tõttu oli nende eluiga vaid aastat. Saamaks dekoratiivset ja aastakümneid püsivat kullakihti, tuli kuldamist korrata 2-3 korda. Nii moodustus katusele 3-5 mikromeetri paksune kullakiht. Keskmiselt oli küllakile paksus 0,004 mm. Võrdluseks märgime, et seejuures kuluks katuse kuldamiseks 107 kg kulda, mis kujutaks endast 17,7 cm servapikkusega kuupi. keemik HERGI KARIK MILLAL AVASTAS KOLUMBUS AMEERIKA? Itaalia ajaloolane Ruggero Marino õn välja tulnud teooriaga, mille järgi Christoph Kolumbus jõudis Uude Maailma juba aastal, mitte aga 1492, nagu õn õpetatud koolideski juba aastasadu. Marino arvates ei pea paika kä see, nagu oleks Kolumbuse tema retkele saatnud Hispaania kuningakoda. Itaalia ajaloolase väitel purjetas Kolumbus üle Atlandi hoopis Rooma paavsti Innocentius VIII salajase saadikuna ning tema eesmärgiks oli otsida kulda ristisõdade rahastamiseks. Ruggero Marino tugineb oma väidetes maakaardile, mis õn koostatud aastal Osmanite impeeriumis ja mida praegu säilitatakse Istanbulis Ibpkapi muuseumis. Sellelt kaardilt leiab märkuse, mille kohaselt uskmatu geenualane leidis uue mandri aastal 890. lõo araabia ajaarvamise järgne aasta vastab umbes aastale 1485 või 1486 kristliku ajaarvamise järgi. Kaardilt pärinevat informatsiooni toetavat kä tekst paavst Innocentius VIII haual Peetri

41 KERGE KÜSIDA Zaire) territooriumil - üle miljoni. Erilise poliitilise aktiivsusega paistsid nad aga silma aastal, mil Kongo iseseisvumise käigus loodeti luua isegi oma riik. ajaloolane KARIN HIIEMAA kirikus Roomas. Hauakiri ütleb nimelt, et paavsti valitsemisajal tähistati Uue Maailma avastamist. Innocentius VIII suri aasta juuli lõpus, mõni päev enne, kui Kolumbus traditsioonilise arusaama järgi Palose sadamast oma avastusretkele asus. TIEDE KES ÕN NYAM-NYAMID? Söömist meenutava nimetuse nyam-nyam (eestipäraselt õn kasutatud kä nimetust njamnjammid) õn andnud Kesk-Aafrikas elavatele azandedele naaberrahvad. Nimelt olid tänapäeval nüüdisaegse Sudaani Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV aladel asuvad ning rahumeelselt põldu harivad azanded veel lähiminevikus tuntud oma kannibalistlike harjumuste poolest. Sealt kä kummaline nimetus, mis dinkade keelest tõlgituna tähendab 'õgardit'. Esimese eurooplasena õnnestus azandesid kirjeldada Baltikumist pärit saksa maadeuurijal ja botaanikul Georg Schweinfurthil, kes aastatel viibis teaduslikul ekspeditsioonil Kesk-Aafrikas. Vaatamata konkurentsi kartvate araabia kaupmeeste hoiatustele, et iseäranis eelistavad nyamnyamid oma menüüs eurooplastest maadeuurijaid, suundus Schweinfurth just nimelt azandede maale. Maadeuurijal õnnestus mõnda aega nende hulgas elada ning veenduda, et hirmuäratavad harjumused õn seotud vanade uskumustega, mille kohaselt saab vaenlase jõu omandada väga lihtsal viisil süües nad lihtsalt ära. Pedantne teadlane kasutas aga kohapeal leiduvat rohket luumaterjali omakorda ära osteoloogiliste uuringute jaoks. Vaatamata nyam-nyamide kannibalistlikele harjumustele iseloomustas Schweinfurth neid kui meeldivaid ja kunstilembeseid inimesi, suurepäraseid puunikerdajaid, sepa- ja pottsepatöö tundjaid. Eriti rõhutas maadeuurija nende musikaalsust ja osavust omapärase, harfi ning mandoliini ristandit meenutava muusikariista käsitsemisel. Juba sajandi vahetusel oma tugeva hõimuliidu moodustanud azanded õn kä nüüdisajal olnud poliitiliselt arvestatav jõud. Kõige arvukamalt elab neid Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Azandede kilp eest- ja tagantvaates.

42 Saame tuttavaks - kodutolmu lestad AET RAUKAS Kodutolmulestade - silmale nähtamatute ämblikulaadsete klassi kuuluvate olevuste - seotus allergiaga tõestati aastal Nimelt siis näitasid Hollandi teadlane R. Voorhorst )a tema kaastöölised oma uuringutega, et kodutolmulestade (ingl. k. house dust mites- HDM) allergeenidega kokkupuute vältimine vähendab oluliselt allergilisi haigusnähte. Ülitundlikkus kodutolmulestadelt pärineva allergeeni vastu õn tugevalt seotud kolme haigusega: astma, allergilise nohu ja atoopilise dermatiidiga. Viimastel aastakümnetel õn üle maailma täheldatud nende haiguste olulist sagenemist. Et taolise olukorra tagamaid arusaadavamaks teha, võiks kasutada siinkohal lihtsat võrdlust: inimese immuunsüsteem streigib, kuna kõikvõimalikud inimkeskkonna üleküllastanud keemiatooted, muutunud hügieeni- ja toitumispõhimõtted õn viinud selle avariiolukorda. läolisele avariiolukorrale" õn aga iseloomulik, et inimese immuunrakud hakkavad ebaloomuliku ägedusega reageerima kä ainetele, mis pärinevad loodusest ja õn inimest saatnud ürgajast peale. Need õn õietolm, puuviljad, loomakarvad, tolm, putukad ja nende eritised. Ravim, Tõstame kodutolmulestad ukse taha! mis annaks vallandunud allergilistele reaktsioonidele tagasikäigu ning tervendaks patsiendi, õn ikka veel tulevikuunistus. Seetõttu peavad arstid võitlema olemasolevate haiguste ja nende sümptomitega. Eduka ravi eeltingimuseks õn aga loomulikult allergiat esilekutsuvate tegurite väljaselgitamine ning vältimine. Ühest sellisest tegurist kodutolmulestast tulebki allpool lähemalt juttu. Lest mikroskoobi all Just kodutolmulest õn tubases keskkonnas allergia tekke peamiseks põhjuseks. Kodutolmulestad kuuluvad lõugtundlaste alamhõimkonda, ämblikulaadsete klassi ning lestaliste seltsi. Nende lähematest sugulastest õn kuulsamad metsades meie naha ja tervise kallale kippuvad puugid. Üldse õn teada umbes 50 allergilist reaktsiooni tekitavat HDM liiki, kellest 13 pesitseb kodutolmus. Parasvöötmekliima maades õn enamlevinud nendest Dermatophagoid.es pteronyssinus, Dermatophagoides farinae ja Euroglyphus maynei. Subtroopilistes ning troopilistes maades domineerib kena nimega lest Blomia tropicalis. Üsna harva õn uuringutel leitud ühest kodust ainult üht HDM liiki. Üldine reegel õn, et HDM populatsioon koosneb samaaegselt eri liikidest. Täoline leid muudab mõistetavaks kä selle, miks allergoloogilistel nahatestidel ja immuunravi läbiviimisel kasutatakse mitme liigi kodutolmulestade allergeene. Kodutolmulesti leidub kodus kõikjal, kus õn tekstiili: eriti voodis, madratsites, aga kä vaipades, kardinates, pehmetes mänguasjades. Ühes uuringus leiti lastel juustega kaetud peanahalt arvestatavates kontsentratsioonides D. pteronyssinus't ja B. tropicalis't. Tülikad allergiatekitajad toituvad kehalt irdunud nahakettudest. Ühes grammis kodutolmus võib leiduda sadu ja sadu lestalisi. Kodutolmulestad paljunevad sugulisel teel. Just sugunäärmete iseärasustele tuginedes saab vahet teha erinevatel Dermatophagoides'e perekonna liikidel. Kolme eelmainitud HDM liigi elutsükkel jaguneb viide etappi: muna, vastne (larv), protonümf, tritonümf, täiskasvanu. Arengukiirust mõjutavad

43 Niisugused "elukad" pesitsevad vist igas kodus. Õnneks õn nad silmale nähtamatud, kuid eriti allergilisele inimesele siiski väga tüütud. keskkonna temperatuur ning suhteline Õhuniiskus. Näiteks D. pteronyssinus'e elutsükli kestus õn temperatuuril 16 C keskmiselt 122,8 päeva, temperatuuril 23 C 34,0 ja temperatuuril 30 C 19,3 päeva. D. farinae liigi lestadele mõjub nii 16- kraadine jahedus kui 35-kraadine kuumus halvavalt, mistõttu vaid vähesed isendid suudavad sellisel temperatuuril täiskasvanuks areneda, kuid temperatuuril 30 C võtab nende areng aega vaid keskmiselt 17,5 päeva. Kä suhteline õhuniiskus õn HDM arengus määrava tähtsusega. Näiteks õn teada, et madalaim suhteline õhuniiskus, mille korral D. farinae isend veel ellu jääb, õn umbes 55 temperatuuril C. Vesi õn HDM jaoks elulise tähtsusega, moodustades täiskasvanud isendi kehast protsenti. Lestad säilitavad oma veetasakaalu põhiliselt õhus oleva veeauru absorbeerimisega. Kui keskkonnatingimused õn HDM jaoks sobivad, muneb emane lest päevas 2-3 muna. Erialakirjanduses õn lesta allergeenid jaotatud 13 rühma nende biokeemilisest koostisest ning molekulaarkaalust lähtudes. Tbaõhu sissehingamisel osutuvad inimese jaoks allergiseerivaiks peamiselt just HDM guaniini sisaldavad väljaheitekuulikesed, erinevate näärmete eritised ning ensüümid ja rakud, mis lesta üleminekul ühest arenguetapist teise vabanevad ümbritsevasse keskkonda. Allergikute: kuidas vabaneda tülikatest allergiatekitajatest HINDA OMA KODUKESK KONDA Soe, külm, niiske, kuiv õhk; ventilatsioon: õhk värske, läppunud; ilmsed niiskuskahjustused). HDM võimalikud asukohad (madratsid, kinnised voodikastid, padjad, vaibad, pehme mööbel, seinavaibad ja -linikud, kardinad, looma-ja linnutopised, pehmed mänguasjad). KOGU KODU Korista tolmuimejaga vähemalt korra nädalas, kasutades kahekordse seinaga tolmukotte ja topeltfiltreid, et allergeeni mitte laiali pihustada. Allergilisele lapsele kergesti puhastatavad ja -pestavad mänguasjad. Lootust ei tohi kaotada: elu õn näidanud, et kodutolmulestad õn võimalik otsustaval tegutsemisel jäädavalt koduukse taha tõsta. Tegutseda tuleb aga just kolme omavahel ühenduses olevat eesmärki silmas pidades: vähendada elusat HDM populatsiooni, vähendada HDM allergeeni taset ning vähendada inimese kokkupuudet nende mõlemaga. Täbelina toodud nõu-.i MAGAMISTUBA Uus ümbris patjadele ( < 10 pm poorsusega tekstiil või niiskust läbilaskev materjal). Uus ümbris madratsitele (niiskust läbilaskvast materjalist, kilest). Pese voodipesu korra nädalas 60 C juures. MUUTUSED PIKAS PERSPEKTIIVIS Planeeri järgmist koduremonti silmas pidades abinõusid, mis vähendaksid toaõhu suhtelise õhuniiskuse protsenti (akende vahetus, kütmisviisi valik). Eemalda vaibad ning eelista hästikoristatavat põrandakatet (puit, laminaat, polüvinüülkate, põrandakivi). Asenda pehme mööbel nahkvõi puitmööbliga. Asenda riidest kardinad ruloode ja ribikardinatega. anded ei pruugi igas kodus küll sajaprotsendiliselt realiseeritavad olla, ent kui mõnel pereliikmel õn kalduvus allergiaks või enamgi veel allergiline haigus, õn aktiivne hoiak oma tervise eest hoolitsemisel kindlasti vajalik. # AET RAUKAS (1969) õn Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadur, resident kopsuhaiguste alal.

44 MEILE VASTAB DEMOGRAAF Allan Puur Allan Puur õn sündinud 31. juulil 1963 Tallinnas. Ta õn lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli ja Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Aastail töötas Allan Puur TPI Linnauurimislaboratooriumis, sealtpeale Eesti Kõrgkoolidevahelises Demouuringute Keskuses. Teaduskraadi õn ta kaitsnud Tallinna Pedagoogikaülikoolis demograafia erialal. Allan Puuri peamised uurimisteemad käsitlevad rahvastiku majandustegevust ja selle seoseid rahvastikuarengu teiste valdkondadega. Millal avastasite enda jaoks teaduse ja millal omandas see demograafia kuju? Tfeaduse juurde sattusin ülikoolipäevil, rohkem ilmselt üldise uudishimu kui mingi kindla teadmise tulemusena. Tbllane õpetus majanduserialadel tikkus olema minu jaoks kuidagi igavavõitu ja alternatiivse tegevusvaldkonna otsinguil ma demograafia juurde jõudsingi. Kuivõrd rahvastikuteadust üheski Eesti kõrgkoolis erialana ei õpetatud, tähendas see spetsialiseerumist individuaalprogrammi alusel. Täolise asjade käigu puhul tuleb tänuväärseks pidada asjalikku juhendust Kõrgkoolidevahelises Demouuringute Keskuses, mis õige teeotsa leidmise oluliselt hõlpsamaks tegi. Kui Teist ei oleks saanud demograafi, siis millise tööga oleksite leiba teeninud? Tägantjärele õn seda raske öelda, sest mül pole olnud mingit ühte ja valdavat lapsepõlvest pärinevat kalduvust. Koolipõlves istusid mulle üsna ühtviisi nii reaalained kui näiteks keeled. Kui aga küsimus tänasesse konteksti asetada, siis demograafilisele ettevalmistusele peaks leiduma rakendust ilmselt üsna mitmel pool. Üheks niisuguseks valdkonnaks õn kindlasti riigiandmekorraldus ja statistika, mis tavapäraselt toetub rahvastikuteaduslikule metodoloogiale. Sama võib öelda kä mitmesugust laadi ühiskonnaplaanimise suhtes, mis vähemalt demokraatlikes maades võtab lähtekohaks inimese, resp. rahvastiku kohta käiva informatsiooni ja rakendab demograafilisi prognoosimeetodeid. Iseasi õn muidugi see, et Eestis lõhkus nõukogudeaegne korraldus asjaomase traditsiooni ning rahvastikuteaduslik kirjaoskus õn meil üpris puudulik senini. Kuidas võiks hinnata rahvastikuteaduse asendit Eesti teaduspildis? Võrreldes rahvastikuteaduse enam kui kolme sajandi pikkuse ajalooga (võttes alguseks John Graunfi raamatu "Natural and Political Observations, Mentioned in the Following Index, and Made upon the Bills of Mortality" ilmumise Londonis aastal 1662), õn Eestis demograafia oluliseks tunnusjooneks selle arengu katkelisus. Kuigi rahvastikuteadusliku uurimistöö algus ulatub siinmail tagasi 19. sajandisse, mil lärtu ülikoolis tegutses muide rahvastikuteaduse metodoloogiasse tänini ulatuva jälje jätnud Wilhelm Lexis, tegi aastate geopoliitiline muutus sisuliselt lõpu kä demograafilisele uurimistööle. Täolises kursis peegeldus Stalini arusaam ideoloogilisele manipuleerimisele raskesti alluva rahvastikuteabe ohtlikkusest totalitaarsele valitsemiskorrale, mille väljendusena suleti näiteks aastatel mainekad demograafiainstituudid Leningradis ja Kiievis, vabanenud teadustöötajad aga saadeti teadagi kuhu. Rahvastikuteadus taaslubati N. Liidus Hruštšovi süia ajal, kuid Eestis arenes see esialgu pigem üksikute piirdistsipliinide kaudu, millest arvestatava taseme saavutas ajaloodemograafiline (TA Ajaloo Instituut), vähiepidemioloogiline (Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut) ja rahvastikugeograafiline uurimissuund. Rahvastikuarengu seaduspärasusi käsitleva demograafia tuumosa kujunemisest saab rääkida alates aastate lõpust, kui omaaegsete andmepiirangute leebumine ja seejärel äralangemine selle võimalikuks tegi. Tõaduskorralduslikult langes see keerulisse aega, kus teaduse finantseerimine ja uurimispersonali arv tegi üldi

45 selt läbi ligi kahekordse vähenemise. Nõnda õn rahvastikuteadus pidanud piltlikult öeldes vastuvoolu ujuma. Praegust olukorda võib hinnata kui teelolekut, kus osa lähemaid eesmärke õn küll saavutatud, kuid demograafia koht rahvus- ja riigiteadusena veel kaugel järjepideva arenguga Euroopa traditsioonist. Kuid seda üleöö loota olekski vahest liiga palju. Millised õn tänase rahvastikuteaduse prioriteetsed uurimissuunad? Vastus küsimusele sõltub paljus sellest, millisest maailmanurgast asjale vaadata. Euroopa, laiemalt aga demograafiliselt arenenud rahvaste jaoks tervikuna arutati uurimisprioriteete Euroopa valitsusvahelisel rahvastikukonverentsil (Budapest 1998) ning toodi välja neli valdkonda, mis nõuavad riikidevaheliselt koordineeritud tegevust. Nendeks õn jätkusuutmatu sündimus, rahvastikuvananemine, rahvusvaheline ränne ja välispäritolu rahvastiku põlistumine ning tervise- ja suremusarengu lahknevus. Neist kolm esimest probleemi õn ühised kogu Euroopa kontinendile, viimasega seoses õn murelapseks mitme kümnendi vältel süvenenud ida-lääne suunaline ebakõla. Oluline õn tõdeda, et kõik nimetatud probleemid õn enam kui asjakohased kä Eesti puhul. Eestis oleme esiplaanile asetanud ühinemise vastavate rahvusvaheliste suuruuringutega, nagu näiteks ÜRO poolt koordineeritavad Euroopa Pere- ja Sündimusuuring ning Euroopa Vanuriuuring või Euroopa Rahvastikukomitee egiidi all teostatud Vähemusrahvus- ja Immigrantrahvastiku uuring. Taolise tee plusspooleks õn kõrgetasemelise metodoloogia rakendamine, koostöö ala juhtivate keskustega ning vahest kõige olulisemana võimalus asetada Eesti võrdlusperspektiivi teiste rahvastega. Mida huvitavat võiks Eestil olla taolises võrdlevas raamistikus teistele pakkuda? Eesti muudab üsnagi huvipakkuvaks eelkõige omalaadne rahvastikuarenguline piiriasend, mis ajaloodemograafiliste tööde valgusel ulatub tagasi vähemalt 18. sajandisse. Sellal kujunes välja nn. Euroopa abiellumustüüp, mida iseloomustab suhteliselt hiline abiellumisvanus ja kõrge vallaliste osakaal. Eesti osutus (ümberrahvastatud Ingerimaad välja arvates) selle uue abiellumustüübi kõige idapoolsemaks levipiirkonnaks. 19. sajandi keskpaiku alanud demograafilise ülemineku ajastuselt kuulub Eesti nende 6-7 Euroopa riigi hulka, kus kõigepealt toimus pööre traditsiooniliselt rahvastikutaastelt modernsele. Näiteks rahvastikuvananemise poolest hoidis Eesti koos Lätiga Tõise maailmasõja eelõhtul teist-kolmandat kohta rahvastikuarengu pioneerriigi Prantsusmaa järel. Sõda ja sellele järgnenud geopoliitiline ümberkorraldus paiskas Eesti hoopis teistlaadsesse sotsiaalmajanduslikku raamistikku, pakkudes üsna unikaalset võimalust jälgida, mil määral õn rahvastikuareng sellest kõigest mõjutatud olnud. Hilisema rahvastikuarenguga Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul küsimust niiviisi asetada ei saa. Mis õn (Eesti) demograafi jaoks raskem õigete arvude-andmete leidmine või nende tõlgendamine? Rahvastikuteaduse omapäraks loodusteaduse-ja enamiku sotsiaalteadustega võrreldes õn tõsiasi, et demograafiline uurimistöö ei tugine spetsiaalselt teadusotstarbeks loodud andmepagasile, vaid kasutab ära riigiandmekorralduse raames kogutud sündmus-, loendus- ja küsitlusstatistikat. Täoline korraldus õn iseenesest paratamatu andmekogumise suure kulukuse tõttu, kä Eesti-taolises väikeriigis läheb ühel või teisel moel rahvastikku puudutava teabe kogumiseks igal aastal sadu miljoneid kroone. Tõaduse vaatenurgast tähendab eespoolöeldu, et analüüsivõimalused määrab ära olemasoleva riigistatistilise andmestiku kvantiteet ja kvaliteet. Eesti puhul õn just viimane rahvastikuteaduse arengu jaoks kõige tõsisemaks probleemiks. Näiteks tasub vaadata kas või Statistikaameti viimast aastaraamatut, kus Eesti rahvaarv anno 2000 õn antud ligi 70 ООО kahvliga" ühe arvestuse järgi ja teise järgi Sapienti sat. Rahvastikuteadusele tähendab taoline olukord eksistentsialistlikku valikut: kas teha mahukas andmekorrastustöö kutsutud ja seatud ametkonna eest ise ära või omamaise problemaatikaga mitte tegelda. Seni õn valik langenud esimese variandi kasuks, kuid paraku õn see asjaosalistele tähendanud kahekordset töökoormust. Fantaseerime pisut. Kui Teil oleks võimalik vestelda ükskõik kellega ükskõik millisest ajast, kelle valiksite vestluskaaslaseks? Professionaalsest huvist eelistaksin seada sammud mõnda 22. sajandi lõpu statistikaasutusse, loodetavasti õn Eesti riik sellel ajal veel kindlalt alles. Seäl vaataksin ma heameelega, kuhu rahvastikuareng viimase kahesaja aasta jooksul tüürinud õn, ning kui palju õn tänased teooriad suutnud tulevikku ette näha. Millist teadusavastust läbi aegade peate kõige tähtsamaks? Millist kõige ohtlikumaks? Sellele küsimusele jään kindla vastuse võlgu. Esiteks oleks ühe konkreetse avastuse väljatoomine ülekohtune paljude teiste, samavõrra maailmapilti või ühiskonna toimimist mõjutanud avastuste suhtes. Töiseks õn eri teadusharude panus või roll aja jooksul märkimisväärselt teisenenud. Kui aga siiski spekuleerida, siis võiks nähtavas tulevikus kõige suuremaid saavutusi, aga kä ohte, seostada ehk moodsa geeniteadusega. Milline oleks Teie vapideviis? Olukord õn suurepärane, kuid mitte lootusetu.

46 energia tobi lehekülg keem.ei ahne heli oh beta keem.ei energiaallikas 2 4 ENERGEETIKA- RISTSÕNA valmis 1973 indukts-ni mõõtüh parra A küpsetist planeet arvuti el-juhtivuse mõõtüh voodi...luu Unn umbrohu haige (ingl. k) vinti A 4 viskoossuse mõõtüh...pidaja "kultuur'1 leping energiaallikas 1 A keem.el ettevõte väitse roll samuti org. s seadus Iisraelis 1 2 nired " 4 A 8 energiaallikas keem-ei Aasia riik NRG E. teg-piirk sina keem.ei...-kumb laulmisviis A vaipade 4 4 keem.ei Eesti küla. 4 kuur ette kandva veislane ajaühik annetus Itaalia luuletaja fin+pn) T meedia tööpartei elaniku haamer ajaühik T puuvili E.tuleviku-uurija Rahvasteliit...pink 4 keem. ei 4 omati ladistama keem.ei energia lehe... või (ingl. k) tulevikuuuriia luuzhitsi 4 kitarr reostus E.helilooja (pn) T~ õn (ingl.k) gram.(ude asesõna ekkimine putukas T A okay madalik ilmakaar A A 3 järjekord massi mõõtüh T asesõna 4 5 piirkond Aafrikas loom keem.ei klaas maki osa valmis 1966 keem.ei vaata " ENERGEETIKA-ristsõna lahendused saatke aadressil Narva mnt. 5,Tallinn, Pange kirja kä teile kõige enam meeldinud kirjutis. Lahendajate vahel loosime välja raamatu. SÕJAAJALOO-ristsõna lahendus: VIIMSI MÕIS. Auhinnaraamatu saab Eve Laos Lihulast. < t Z TÕNU TÕNSO KAKS LÕIKAMISÜLESANNET 1. Lõika kääridega vabalt valitud kolmnurk kolmeks tükiks nii, et neist tükkidest saaks kokku panna ristküliku. 2. Lõika kääridega ruut kolmeks Ijükiks nii, et neist tükkidest saaks kokku panna mittetäisnurkse isekülgse kolmnurga. ш TÕNU TÕNSO (1959) õn Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud, mitmete matemaatikaõpikute autor. HORISONDIS 5/2001 ilmunud ülesande vastus: 1. XXIII VI 2- V I = I

47 FÜÜSIKA Kalorimeeter MIDA SELLEGA MÕÕTA SAAB? MART KUURME MEETER õn populaarne täherida. Iseseisva sõnana kuulub ta rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi põhiühikute hulka. Töiste sõnade lõppu poogituna saame hulga mõõteriistu: ampermeeter, dünamomeeter, termomeeter jne. Nende riistapuude skaalalt saab teada voolutugevuse, jõu ja temperatuuri väärtuse. Aga kalorimeeter? Kõrvutame mõttes voltmeetrit ja kalorimeetrit: Voit õn pinge mõõtühik, voltmeeter mõõteriist pinge mõõtmiseks; kalor õn soojushulga mõõtühik kas kalorimeeter õn mõõteriist soojushulga mõõtmiseks? Vaatame fotot, millel õn lahtivõetuna üks koolikalorimeeter. oleme vist peaaegu kõik sellist laboratoorset tööd teinud, kuid palju algelisema, kahest topsikust koosneva kalorimeetriga. Joonisel õn näha kä traatspiraal, mille saab kalorimeetri kaanes oleva ava kaudu vette sukeldada. Kui spiraal vooluallikaga ühendada, hakkab elektrivoolu toimel vesi soojenema. Siit saab leida näiteks seadme kasuteguri. 19. sajandil leiutas Saksa teadlane Robert Wilhelm Bunsen jääkalorimeetri (vt. joonist). See koosneb metallsilindrist M, mida ümbritseb õhumullideta jääst "särk. See "särgis" silinder paikneb anumas R, milles õn vesi ja elavhõbe. Anuma R põhjast läheb toru T kaussi C, milles õn samuti elavhõbe. Anum R asetseb tervikuna jääst ja veest koosnevas O-kraadilises segus. Kui silindrisse M valatakse vedelikku temperatuuril tj > 0 C, siis jahtub see temperatuurini t2 = 0 C, mistõttu osa jääsärgist silindri ümber sulab. Kuna jää tihedus õn vee omast väiksem, siis voolab toru T kaudu nõust C anumasse R elavhõbedat juurde. Mõõtes elavhõbedanõu C massi enne ja pärast, saab väljavoolanud elavhõbeda massi kindlaks teha. T Elavhõbe Jää ja vee segu temperatuuril 0 C Jääka lori meeter. Sellised kalorimeetrid jõudsid novembrikuus riigihanke korras kõikidesse Eestimaa koolidesse, kus töötab põhikooliaste. Näeme kahte heledast metallist anumat, mis õn teineteisest eraldatud soojust halvasti juhtivast materjalist vahekestaga (vanemates kalorimeetrites jäeti kahe nõu vahele õhukiht, põhja kaudu soojuse levimist takistas plastmassist "jalg ). Nõudel käib kaas peäl. Sellised meetmed vähendavad kõiki soojusvahetuse toimumise võimalusi sisemisse nõusse kallatud vedeliku ja väliskeskkonna vahel: hele nõu kiirgab vähe soojust, isolatsioonikiht ja kaas viivad miinimumini soojusjuhtivuse ning takistavad kä õhu ringlemist kahte anumat eraldavas ruumiosas (konvektsiooni). Skaalat aga kalorimeetril pole järelikult ei saa kalorimeetriga otseselt midagi mõõta. Küll aga teeb selline konstruktsioon võimalikuks nii mõnegi soojusliku füüsikalise suuruse mõõtmise. Kui näiteks kalorimeetrisse kallata kuuma ja külma vett (ruumala ja temperatuur tuleb mõlemal veekogusel enne ära mõõta), siis saab läbi kaane sees oleva ava nõusse pistetud termomeetrit kasutades võrrelda anumasse kallatud kuuma vee poolt külmale veele antud soojushulkasid. Kooliajal Neile, kel huvi jätkub, kä paar praktilist näidet jääkalorimeetri kasutamise kohta. 1. Silindrisse M valatakse V: = 50 ml vett temperatuuril t-l = 50 C. Soojusliku tasakaalu saabumise hetkeks õn elavhõbedaanuma C mass vähenenud Am = 42,6 g võrra ning osa "jääsärgist õn veel alles. Milline väärtus jää sulamissoojuse jaoks sellest katsest saadi? Vee erisoojus õn 4180 J/kg C, elavhõbeda tihedus õn 13,6 g/cm3. Tömperatuuril 0 C õn 1 kg vee ruumala 1 liiter ja 1 kg jää ruumala 1,1 liitrit. 2. Töises eksperimendis, mis viidi läbi samamoodi nagu eelmine, valati metallsilindrisse M' = 50 g puhast etanooli temperatuuril t: = 60 C. Kä sel korral jäi soojusliku tasakaalu saabumisel nõusse R jääd alles. Etanool püsis vedelikuna. Elavhõbedaanuma C mass oli vähenenud Am' = 29,8 g võrra. Leida etanooli keskmine erisoojus c' temperatuurivahemikus 0 C kuni 60 C. Niisiis: kalorimeeter ei mõõda ise midagi. Aga ega ükski teine mõõteriist ega muu seade ilma inimese osaluseta samuti toimi.

48 2GG1. aasta lood AJALUGU, ARHEOLOOGIA, ETNOGRAAFIA Bennett, Richard. Islam: mõned aabitsatõed 2/17 Bennett, Richard. Naine, kellele pühendati Maarjamaa 6/33 Kasemaa, Kalle. Maimonidese ja Spinoza rahvas 1/30 Künnap, Ago. Piibli veeuputus ja soomeugrilased 3/46 Lävi, Ain. Õhtumaade kultuurisümboleid - Santiago merikarp 4/48 Mölder, Andrus. Ellan Vannin 1/46 Mölder, Andrus. Fryslän 3/32 Mölder, Andrus, tužyca / Lužica 5/46 Mölder, Andrus. Afganistan - paljukannatanud rahvad 6/27 Objektiivset ajalugu pole võimalik kirjutada. Intervjuu ajalooprofessor Enn Tarveliga 2/11 Peets, Jüri. Muinasaja kella kruttides 1/14 Tanke ja rakette mõisahäärberisse ei mahuta! Intervjuu sõjaajaloolase Hannes Walteriga 4/20 Walter, Hannes. Husaar 2/36 ASTRONOOMIA, FÜÜSIKA, MATEMAATIKA Harvig, Voldemar. Teleskoobid läbi aegade V. Uue tehnoloogia hiigelteleskoobid 2/46 Harvig, Voldemar; Kaiv, Peep. Teleskoobid läbi aegade VI. Raadioteleskoobid 4/12 Harvig, Voldemar; Kaiv, Peep. Teleskoobid läbi aegade VII. Raadioteleskoobid 2. 6/7 Kaiv, Peep. Teleskoobid läbi aegade IV. Klassikalised reflektorid 1/18 Kama, Mihkel. Jalgsi, bussiga, jalgsi... 2/29 Kolm akadeemikut - ühe rühma poisid. Intervjuu Leo Mõtuse, Olav Aarna ja Raimund-Johannes Ubariga 1/4 Krustok, Jüri. Maailma lõpp-võimalikud stsenaariumid 4/4 Kuurme, Mart. Kiirus - mis muud 1/45 Kuurme, Mart. Mõnda kondensaatoritest 2/45 Kuurme, Mart. Lihtsad asjad: kangid 3/45 Kuurme, Mart. Miks õn vaja käigukasti? 4/45 Kuurme, Mart. Kuidas arvutada soojushulka? 5/45 Kuurme, Mart. Kalorimeeter- mida sellega mõõta saab? 6/45 Küngas, Peep. Robotid ja tehismõistus 5/26 Lõhmus, Jaak. Nukliididemerel seilajad stabiilsusesaare rannas 2/23 Tago, Erik. Universumiteaduse lõpp või algus? 6/4 Tamm, Kristi. Füüsika saunas 1/36 Tuvikene, Tõnu. ISS - Rahvusvaheline Orbitaaljaam 4/26 Veiderma, Mihkel. Kes oli siis Bernhard Schmidt? 4/11 BIOLOOGIA, MEDITSIIN, PSÜHHOLOOGIA Haiglaravilt kodujälgimisele! Intervjuu dr. Margus Viigimaa ja Docobo juhatuse esimehe Ardo Heinsaluga 6/14 Jänes, Harri. Tõvestavast prioonist ehk valesti kokkuvolditud valgumolekulist 1/13 Kuresoo, Rein. Kehavaatlused 1/23,2/32 Piiride kadumisest, kasvanud vastutusest ja isiklikest huvidest. Intervjuu psühholoog Mati Heidmetsaga 3/12 Raukas, Aet. Saame tuttavaks kodutolmulestad 6/40 Tartes, Urmas; Vanatoa, Alo. 20 milligrammiga 200 päeva elu 6/20 Vuks, Galina. Miks me sööme seda, mida me sööme 5/22 GEOLOOGIA, GEOGRAAFIA, KLIMATOLOOGIA, KEEMIA Ingerpuu Nele, Ingerpuu, Sulev. Panama - sõbralik, imepärase loodusega maa 5/51 Kallis, Ain. Ilm ja tervis - parim vestlusteema! 3/29 Karik, Hergi. Milline õn kõige rasksulavam metall... 2/40 Karik, Hergi. Mis õn terasvein? 4/46 Nemliher, Jüri. Mineraalid meis enestes 5/36 Nestor, Heldur. Tulemäed nagu põrgu korstnad 3/22 Raitviir, Ain. Gröönimaal seenel 1/52 Relve, Hendrik. Tuhandeaastane Draakonipuu 1/38 Relve, Hendrik. Euroopa vanim puu 3/38 Relve, Hendrik. Põhjamaade jämedaim tamm 4/18 Relve, Hendrik. Reykjaviki pooppuu 5/34 Relve, Hendrik. Sitsiilia hiiglased 6/54 Rohtmets, Indrek. Kohtumised kõrbes ja poolkõrbes 2/50 Rohtmets, Indrek. Etosha - lummav savann 3/51 Suursaar, Ülo. Kui mäed voolavad 4/52 Tamsalu, Rein. Universaalsusest meie sees ja ümber 1/26 MITMESUGUST Hansen, Regina. Põhjala pojad õn sauna-usku 3/17 Kama, Mihkel. Jalgsi, bussiga, jalgsi... 2/29 Kikas, Eve. Päike lülitatakse ööseks välja! 4/31 Mets ja metsa roll 21. sajandil 6/47 Parseldamise kartuses suurettevõtmine. Intervjuu Energeetikakeskuse juhataja Märt Mõtusega 5/4 Raitviir, Ain. Seened majas 4/37 Relve, Hendrik. Kabel tammetüves 2/30 Terk, Erik. USA - Ida ja Lääne kohtumispaik 5/12 Tulevikuuuringud -21. sajandi energeetika 5/15 Veskimäe, Rein. Ahhaa! Nii lihtne see ongi! 2/4 Veskimäe, Reio. Fantastilised pildid mitte eriti kõrgelt 2/55 Veskimäe, Rein. Tahaks valmistada koera nina 3/4 MEILE VASTAB keeleteadlane Karl Pajusalu 1/42 kosmoloog Mirt Gramann 2/42 putukateadlane Urmas Tartes 3/42 pedagoogikateadlane ja füüsikaõpetaja Mart Kuurme 4/42 assürioloog Amar Annus 5/32 demograaf Allan Puur 6/42 ENIGMA Tõnu Tõnso. Ülesanded 1/44,2/44,3/44,4/44,5/44,6/44

49 METS JA METSA SOLL 21. sajandil Teadus suudab metsade kaitsel ja majandamisel kaasa rääkida vaid siis, kui teadlased teevad koostööd ringkondadega, kes metsandust puudutavaid otsuseid tegelikult langetavad. Metsandus õn üks peamisi uurimisteemasid kä Rahvusvahelises Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituudis (MASA), mille tekkeloost ja energeetika- alastest prognoosidest 21. sajandiks oli pikemalt juttu eelmises "Horisondis" aastal oma 30. sünnipäeva tähistava MASA huviorbiidis õn mets olnud pikka aega - alates aastatest, mil sellega hakati tegelema tollase Ökoloogia- ja Keskkonnaprojekti raames. MASA praeguse metsaprojekti temaatika näitab kä ilmekalt, et metsaga seonduvad tänapäeval hoopis laiemad probleemid, kui me tavapäraselt oleme harjunud mõtlema. Ajaloo vältel õn suhtutud metsa ühelt poolt eeskätt kül kütuse ja teiste eluks vajalike saaduste ammutamise allikasse, teisalt aga kui inimasustuse laienemise teel seisvasse takistusse, kus elavad hirmsad kiskjad ning kust pääsevad valla igasugused tapvad tõved. Sellest tulenevalt õn metsaressursi kasutamist sajandite jooksul tõuganud tagant peamiselt majanduslikud huvid või siis kä lihtsalt inimese püüd mugavama elu ja turvalisuse järele. Seda tohutu määravat rolli, mida mets täidab mullastiku ja vee kaitsmisel, maa atmosfääris toimuvate keemiliste protsesside mõjutamisel või olles elukeskkonnaks ühteaegu nii paljudele põlisrahvastele kui kä 75 protsendile maakera looma- ja taimeliikidest, õn teadlased alles suhteliselt hiljuti teadvustama hakanud. Valitsus- ja majandustegelaste tähelepanu õn aga tihtipeale ja endistviisi keskendunud just metsast saadavale majanduslikule kasule. Otsustajad, kes seisavad silmitsi metsavarude hoolimatu ja pillava ekspluateerimise tagajärgedega, õn tänaseks siiski tunnetanud, kuivõrd vajalik õn globaalse metsaressursi läbimõeldud kaitsmine ja läbikaalutud majandamine. Mets - see õn poliitiline küsimus Viimasel ajal tarvitavad kõikvõimalike elualade esindajad mõistet jätkusuutlik areng. Tterminit kasutati esmakordselt aastal USA-s (rahvuslikus keskkonnakaitseseaduses, US National Environmental Protection Act), ülemaailmsesse kasutusse tuli see aga ikkagi aastal avaldatud Brundtlandi komisjoni raporti kaudu. Metsanduse kontekstis tähendab jätkusuutlikkus maakera metsavarude kasutamist piirides, mis ei takista metsal täitmast tema ökoloogilisi funktsioone. Globaalsete metsavarude jätkusuutlik majandamine õn valdkond, mis õn vägagi politiseeritud, vastuoluline ja multidistsiplinaarne. See puudutab valitsusi, rahvusvahelisi organisatsioone, tööstust, teadlasi, iga inimest. Ja mis veelgi tähelepanuväärsem üldise veendumuse kohaselt asuvad kitsaskohad, mis takistavad metsade jätkusuutlikku majandamist, hoopiski väljaspool traditsioonilist metsandussektorit. Nii võivad probleemiks olla vaidlused rahvusliku enesemääramisõiguse üle, institut-

50 METSANDUSE GLOBAALSED MÕÕTMED Metsamaa Kiirestikasvavad (10-20 aastat) istandused Tootvad, tihedavõralised, mittekaitsealused metsad Metsad, mida pole puudutanud inimtegevus Kaitsealused metsad Rahvastik, kes elab metsaökosüsteemis Maailma vaeseim rahvastik, kes sõltub täielikult mets ökosüsteemist Metsa panus elu mitmekesisusse Metsa süsinikuvarud (taimestik ja mullastik) Metsamaa vähenemine aastail Metsade hävimise tõttu välja surnud puuliigid Metsade hävimise tõttu välja surnud liigid Mittekaitsealustest metsadest saadava puidu tõenäoline kogus jätkusuutliku majandamise korral Tööstuslikuks kasutamiseks sobiva puidu tõenäoline kogus Puidu tööstuslik tarbimine Puidu (palkide) tarbimine maailmas Küttepuude ja puusöe tarbimine maailmas Küttepuude kui esmase energiaallika osatähtsus arengumaades Töötajate arv tööstuse metsandusharus Paberi tarbimine maailmas Paberi ümbertöötlemine Maailma metsade väärtus (Global Ecosystem Services Value hinnanguil) Maailma metsatööstuse kogutoodang Metsatööstuse toodangu rahvusvaheline turg import eksport Metsast ammutatavad mittepuidusaadused 3.5 miljardit ha (27% maismaast) 125 miljonit ha 2 miljardit ha 40% 8% 540 miljonit inimest 350 miljonit inimest 75% Maal elavatest liikidest 40% Maal leiduvast süsinikust 700 miljonit ha 10% 5-10% 3,3 miljardit ma aastas 2.5 miljardit ma aastas 1,7 miljardit ma aastas 0,58 ma inimese kohta aastas 1,9 miljardit ma aastas 15% 50 miljonit 50 kg inimese kohta aastas 120 miljonit tonni aastas 1000 miljardit USA dollarit 425 miljardit USA dollarit aastas (2% maailmamajanduse koguproduktist) 140 miljardit USA dollarit aastas 150 miljardit dollarit aastas (3% rahvusvahelisest kaubandusest) miljardit USA dollarit aastas sionaalsete reformide venimine, metsasaaduste ebaõiged hinnad, ebakõlad rahvusvahelises kaubanduses, vähene koostöö era- ja avaliku sektori vahel jpm. Nüüdseks rahvusvahelistunud metsanduse valdkonnas õn sõlmitud kokku Ugi 30 lepingut, kokkulepet ja konventsiooni, mis kõik otseselt või kaudselt puudutavad metsade kaitset ja majandamist. Igal juhul tähistab nende dokumentide rohkus teatud poliitilise tahte olemasolu ning õn ilmselt positiivne märk. Ent kokkulepped ise väljendavad sageli ühtede või teiste kitsamate ringkondade huve, õn sisult vastuolulised ning vaid väheseid neist õn püütud järjekindlalt ellu rakendada aastatel keskendusid IIASA praktilised uuringud eeskätt Venemaa metsale ja Eesti Tulevikuuuringute Instituudi direktor Erik Terk õn selles seoses korduvalt rõhutanud, et sealsete hädade äratundmisele jõudsid IIASA teadlased juba vähemalt kolm aastat tagasi. Alles nüüdseks õn maailm nende probleemide tõsidust tunnetanud kä administratiivsel tasandil ning Venemaal eksisteeriva segaduse ja illegaalse puidukaubanduse vohamise tõttu õn Euroopa Liit kaalunud isegi Venemaa metsaimpordi keelamist. Et osa Vene metsa veetakse välja Eesti kaudu, õn teatavasti päevakorras olnud tõkete seadmine kä Eesti metsaekspordile. Millest huvi Venemaa vastu? Venemaa metsamassiivid moodustavad 23 protsenti maailma metsaaladest, sisaldavad 55 protsenti maailma okaspuiduvarudest ja ulatuvad läbi 11 ajavööndi. Venemaa metsade läbimõeldud majandamine tuleb kasuks kogu maailmale, samamoodi mõjutab meid kõiki selle ressursi arutu raiskamine. Metsandus õn ala, mille arengust sõltub suuresti kogu Vene ühiskonna üldine heaolu, seepärast kaasati IIASA uuringusse niisugused valdkonnad nagu kasvuhoonegaaside emissioon, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnaseisund, metsast ammutatavad mittepuidusaadused jpm. IIASA metsa-

51 projekt analüüsis laiemalt kä Venemaa infrastruktuuri, tööstuse arengut, turumehhanisme ning metsasektori laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, mille kaudu jõutigi siis lõpuks Venemaa metsamajanduse ees seisvate suurte institutsionaalsete probleemide teadvustamiseni. II AS A metsaprojekti raames kogutud andmestik pakub suurepärase aluse ajakohase poliitika väljaarendamiseks mitte ainult Venemaa metsandussektoris, vaid kä laiemalt aitab kaasa põhjapoolkera boreaalsete metsade majandamisele ning jätkusuutliku metsamaj andamise rahvusvahelise poliitika kujundamisele. Metsaga seoses õn IIASA projekt erilist tähelepanu pööranud Venemaa ja teiste maade süsinikubilansile. Püütud õn leida mehhanisme, mille rakendamisel oleks kindel, et metsad suudavad jätkuvalt pakkuda mitmesuguseid hüvesid inimesele, täita oma rolli taime- ja loomaliikide elukeskkonnana ning kliima stabiliseerijana. Suurt huvi õn äratanud samuti küsimus, kuidas mõjutab metsasektori arengut, seda eeskätt paberi ja paberitoodete tarbimise kaudu, nüüdisaegse infotehnoloogia levik. MASA metsaprojektiga haaratud piirkonnad. Mets, süsinikdioksiid ja Kyoto protokoll Enne tööstuslikku pööret sisaldas Maa atmosfäär süsinikdioksiidi kujul umbes 580 miljardit tonni süsinikku. Tänaseks õn see kogus kasvanud umbes 750 miljardini, kusjuures igal aastal lisandub 3,3 miljardit tonni. C02 kontsentratsiooni suurenemise taga õn ühelt poolt fossiilsete kütuste põletamine, teiselt poolt aga taimestiku (metsa) hävitamine. Paljud teadlased õn veendunud, et taoline suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris põhjustab globaalseid kliimamuutusi: tõuseb temperatuur, sagenevad ja intensiivistuvad nii tormid, põuaperioodid kui üleujutused, teisenevad mussoonid, levivad mitmesugused tõved, arktilise jää sulamise tagajärjel kerkib katastroofiliselt maailmamere tase. Ähvardavate tagajärgede leevendamiseks sõlmitigi aastal Kyoto protokoll, mis kohustas arenenud maid (nn. esimese grupi riike) piirama atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulka aastaks 2010 (täpsemalt ajavahemikuks ) määral, mis vähendaks süsinikuemissiooni aastast kogust ligikaudu 225 miljoni tonni võrra. Paljud keskkonnakaitsjad õn kõnealust numbrit naeruväärselt väikeseks pidanud. Samas väidab vastaspool, et Kyoto leppeid ei täideta ja et neid polegi võimalik täita, sest nõuded õn liiga karmid ning nende teostamiseks õn liiga vähe aega. Hõlbustamaks seatud eesmärkide täitmist, jätab Kyoto protokoll esimese grupi riikidele mitmeski mõttes võimaluse n.-ö. kauplemiseks muu hulgas võib fossiilsete kütuste tarbimisest tingitud süsinikuemissioonist maha arvata näiteks selle eeldatava kasu, mis tuleneb nende riikide tegevusest täiendavate võimaluste loomisel süsiniku bioloogiliseks sidumiseks. Vastavate meetmete hulka, mida nimetatakse kä Kyoto toiminguteks, õn arvatud uute metsade rajamine, lagedaksraiutud metsamaade rekultiveerimine ning paljud muud maa- ja metsakasutusega seotud uuendused (samuti mitmed metsandusvälised asjaolud). Riikidelt nõutakse, et nad tuvastaksid oletatava kasu, enne kui püüavad selle abil oma süsinikuemissiooni lubatud piiridesse suruda. Arvutuste teostamiseks õn vastav rahvusvaheline komisjon soovitanud kasutada süsinikukoguste nn. osalist hindamist, mis hõlmab üksnes nn. Kyoto biosfääri. See meetod ei võimalda aga tuvastada tegelikke tulemusi, sest näiteks aktiivne metsaistutamine mõjutab ilmselgelt süsiniku ringlust kä nendes biosfääri osades, mida Kyoto protokoll ei hõlma. (Kyoto protokolli artiklites 3.3 ja 3.4 õn nimelt sätestatud, et nn. Kyoto toimingud peavad olema teostatud Kyoto protokolli alla kuuluvas piirkonnas, mis kokku moodustavad nn. Kyoto biosfääri. Kyoto protokolli raames arvestataksegi ainult Kyoto biosfääri piires saavutatud efekti. Süsinikuemissiooni osaline hindamine ei arvesta Kyoto toimingute mõju imbumisega kä väljapoole Kyoto biosfääri, samuti n.-ö. väljaspool toimuvate destruktiivsete sündmuste etteennusta-

52 matud tulekahjud, kahjurite ootamatud rünnakud jms. mõju kõnealusele biosfäärile.) Süsiniku "hoidlad" ja "hoovused" IIASA teadlased rõhutavad, et igasugune taoline tasaarveldamine" peab tuginema kõikehõlmavale ja üldiselt tunnustatud hindamissüsteemile. Ulatusliku uurimistöö tulemusel õn nad jõudnud järeldusele, et ainult kogu süsinikubilansi täielik arvestamine (hõlmates kä süsinikuvahetusega seotud metsaökosüsteemid) kindlustab selles valdkonnas vajaliku tasemega korrektsuse. Täielik arvestus lähtub teatavast n.-ö. momentvõttest, mis kajastab kõiki neid süsinikukoguseid, mis mingil ajahetkel kas seotakse või siis vabanevad pinnasest, metsaelustikust, põllumajandusest, karjakasvatusest, energeetikasektorist. Arvestuse teoreetiliseks aluseks õn mõisted hoidla (s.t. reservuaar, mis kas akumuleerib või vabastab süsinikku) ja hoovus (mille tulemusena liigub süsinik ühest hoidlast" teise). Eesmärgiks õn välja selgitada, kuidas need komponendid omavahel seotud õn Radarikujutis Siberi metsadest. ja mil määral üksteist mõjutavad. IIASA püüdis Venemaa näitel hinnata kä olemasoleva süsinikuarvestuse tõhusust. Lähtealuseks võeti IIASA-s välja töötatud süsinikubilansi täieliku arvestamise meetod, analüüsi kaasati kõik Venemaa biosfääri kuuluvad ökosüsteemid, samuti energeetika- ja tööstusettevõtete süsinikuemissioon. Venemaa sobis kõnealuse ülesande lahendamiseks ideaalselt paljudel põhjustel kõigepealt oli IIASA-1 hea ülevaade Venemaa metsadest, teisalt langeb Venemaa arvele 15 protsenti maailmas atmosfääri paistavast süsinikukogusest. Niisiis võimaldaks Venemaa süsinikubilansi väljaselgitamine mõista kä globaalset situatsiooni. Vene olude analüüs hõlmas kokku 1710 miljonit hektarit maad ning tööstust ja energeetikat. Uuringu baasaastaks võeti analoogiliselt Kyoto protokollile 1990, arenguprognoosid viidi välja aastani IIASA analüütikud jõudsid järeldusele, et aastal paiskas Venemaa atmosfääri 4957 miljonit tonni süsinikku (inimtegevusest põhjustatud süsiniku koguemissioon oli 7900 miljonit tonni), samal ajal sidus Venemaa biosfäär aga 4430 miljonit tonni süsinikku. Niisiis oli Venemaa süsinikuemissioon lõppkokkuvõttes 527 miljonit tonni. IIASA kolm arengustsenaariumi lähtusid võimalikest majandustrendidest. Kiire majanduskasvu puhul (7% aastas) Venemaal ületab aastal atmosfääri paisatava süsiniku hulk aasta oma. Keskmise ja aeglase kasvu puhul (vastavalt 5% ja 2%) õn atmosfääri sattuva süsiniku kogus küll väiksem kui oli aastal, kuid emissioon õn ikkagi suurem kui samal ajal ringlusest eemalduv süsiniku hulk. Isegi kui Venemaa süsinikubilanss aastaks 2010 mõnevõrra paraneb, siis energeetikat, tööstust ja ökosüsteemi tervikuna vaadeldes paiskaks Venemaa jätkuvalt atmosfääri umbes miljonit tonni süsinikku aastas. Teoreetiliselt võiks Venemaa süsinikubilanss Kyoto protokolli arvestuslikes raames järelikult paraneda miljoni tonni võrra. Aga see õn asja üks külg. Teine probleem õn arvestuste täpsus, õigemini ebatäpsus, mida IIASA metsaprojekti raames õn püütud samuti määratleda aasta kohta käivate arvutuste puhul pakuvad analüütikud selleks ±579 miljonit tonni, mis õn aga enam kui Venemaa oletatav koguemissioonü! Taoline suhe püsib ühelaadselt läbi kõigi stsenaariumide, millest võib järeldada, et ja aasta vahele prognoositavad muutused õn tegelikult väiksemad kui võimalik arvestuslik viga. Samadele tulemustele õn jõutud Austria andmete alusel. Niivõrd suur ebatäpsus tähendab, et mis tahes riigi süsinikubilansi muutuste kindlakstegemiseks õn igal juhul vaja märksa pikemat ajaperioodi, kui hõlmab Kyoto leping. Süsinikubilansi täieliku arves-

53 MASA andmetel koostatud Siberi metsavarude kaart. tamise metoodika tähendab seega küll suurt sammu edasi, kuid süsinikuemissiooni hindamisel õn viga ikkagi väga suur. Sellest asjaolust tulenevad mitmed möödapääsmatud poliitilised järeldused. Õn ju ilmselge, et hetkel ei ole riigid suutelised kuidagi tõestama, et nad õn saavutanud eesmärgi, mille nad võtsid endale Kyoto kliimakokkuleppega. Ibisalt õn aga Kyoto lepingu määratlusi ning arvandmete ebatäpsust arvestades kokkuleppest väga kerge kä mööda hiilida. Vajaliku mõõtmistäpsuse saab tagada üksnes kogu süsinikuemissiooni täielik arvestamine, kuid kindlasti ei saa anda mingit hinnangut süsinikuhulga vähenemise kohta, kui pole ülevaadet andmete täpsusastmest. Usaldusväärsete arvandmeteta õn aga üldse võimatu hinnata Kyoto toimingute mõju atmosfääri süsinikdioksiidi sisaldusele. Pilk metsadele satelliidilt Igasuguse analüüsi aluseks õn korrektne andmestik. Seoses globaalsete metsaressursside hindamise vajadusega rõhutati aastal isegi vastavates ÜRO avaldustes, et hädasti oleks tarvis rahvusvaheliselt võrreldavat informatsiooni metsavarude suuruse, paiknemise, iseloomu, olukorra ja tootlikkuse ning vastavate muutuste kohta, seda nii rahvuslikul kui globaalsel tasandil. Niisugune informatsioon oleks aluseks metsapoliitikaalaste diskussioonide ja otsuste tegemisel, mis puudutavad puiduvarusid, tööstuse paiknemist, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist, kliimamuutusi ja kõiki teisi kuidagi metsaga seotud teemasid. IIASA metsaprojekti käigus läbi viidud vastavasisuline küsitlus kinnitas, et kuigi mõned riigid õn hiljuti kogunud kvaliteetset informatsiooni oma metsavarude hetkeseisu kohta, õn enamik maailma sellealasest teabest kas ebaülevaatlik või väga vana, isegi paljudel arenenud maadel pole sageli õiget ettekujutust nende metsamajanduse tegeliku dünaamika kohta. Kuna paljudel riikidel puudub ülevaade puiduvarudest, väljaspool metsa kasvavatest puudest, metsakahjustustest (tulekahjud, kahjurid, tuulemurrud jne.), ametlikust metsaraiest, illegaalsest metsaraiest, mittepuidusaadustest jpm., seisab nende ees ülesanne korraldada oma metsaressursi inventuur. IIASA kogemus näitab, et taolise inventuuri võib edukalt läbi viia kaugseire abil, milleks saab kasutada radareid ja satelliite. IIASA kaugseirealane töö Venemaal aitas koguda infot ning ühtlasi oli eelduseks kä süsinikubilanssi ja Kyoto protokolli puudutava projektiosa läbiviimiseks. Siberi-projekti raames vaadeldi radarite abil enam kui 120 miljoni hektari suurust piirkonda, mis vastab ligikaudu kogu metsaga kaetud alale Euroopa Liidus. Radarjälgimise ja satelliidifotode abil valmis IIASA-s kaart, millele kantud informatsioon õn jagatud kuude ossa eraldi õn välja toodud vesi, põllumajandusmaa ja nelja tüüpi metsamaa. Koostöös IIASA partneritega Venemaal valiti seejärel välja 50 testimispiirkonda, kokku u. 2,5 miljonit hektarit metsa, kus viidi läbi väliuuringud. Viimaste kokkuvõttena valmisid juba detailsed kaardid. Siberi-projekti raames omandasid IIASA spetsialistid konkreetse kogemuse ning selgitasid välja, milliseid nüansse boreaalsete metsade hindamisel tuleks üldse arvestada ja milliste valdkondade kohta tasub infot koguda. Siberi metsade kaardistamine aitas täiustada metsavarude inventeerimise metodoloogiat, õpetas lugema radariinfot jne. IIASA metsaprojekti käigus välja arendatud seiremetodoloogiat saavad rakendada oma metsavarudest ülevaate saamiseks kä teised riigid. Vene metsasektori olevik ja tulevik Nõukogude Liidu lagunemise järel arvasid paljud eksperdid, et Venemaa tohutud metsavarud aitavad suuresti kaasa turumajanduse poole liikuva riigi elatustaseme ja heaolu kasvule. Kümme aastat hiljem õn selgunud, et nii pole läinud. Miks? IIASA metsaprojekt õn sellele küsimusele vastust otsinud kolm aastat ja uurinud Venemaa metsasektori institutsionaalset seisu kaheksas oblastis Haba-

54 rovskist Murmanskini. Kaasatud oli 221 Vene metsandusettevõtet, paralleelselt viidi sama uurimus läbi 24 Rootsi firmas. Järeldused, milleni Venemaa osas jõuti, olid järgmised. Riigis, kellele kuulub 23 protsenti maailma metsavarudest, tunnetab ligi pool metsatööstusettevõtetest puidupuudust. Enamik Vene metsatööstusettevõtteid ei pööra tähelepanu investeeringutele. Enamik Vene metsatööstusettevõtteid ei ekspordi oma toodangut. Enamikul Vene metsatööstusettevõtetel puudub koostöö pankadega. Vähemalt pooled Vene metsatööstusettevõtetest õn seotud partertehingutega. Mõned suured ettevõtted turustasid raha eest vaid 10 protsenti toodangust. Sellise korraldusega õn seotud kä kohalikud ametivõimud. Äritegevus õn Venemaal üles ehitatud usaldamatusele 96 protsenti ettevõtteid nõuab oma toodangu eest ettemaksu. Kokkulepete rikkumine õn Venemaal pigem reegel kui erand. IIASA metsaprojekt määratles kä mitmed Vene majanduse struktuursed iseärasused, mis etendavad oma osa taolise vastuolulise äriõhkkonna kujunemisel. Üks võtmepõhjus seisneb näiteks selles, et jätkuvad segadused omandiõigusega. Kuigi Venemaa õn andnud erakätesse peaaegu kõik metsatööstusettevõtted, õn paljud neist erastatud vaid formaalselt. Selles valdkonnas läheb Vene metsakoodeks vastuollu põhiseadusega: viimane lubab kõiki omandivorme, samal ajal kui Vene metsakoodeks ei näe ette metsa eraomandust. Nii polegi kä valitsustasandil selge, kes õn Venemaal metsa omanik kas Vene Föderatsioon või siis hoopis kohalikud administratiivüksused? Ja mis juhtub, kui nende kahe tasandi huvid lahknevad? Kas maharaiutud metsa asemel uue istutamise eest vastutab riik või kohalik omavalitsus? Venemaa õn vastu võtnud seadused, mis peaksid kaitsma metsamaid laastamise eest, aga puudub reaalne jõud selle seaduse täitmise tagamiseks. Sama kehtib seaduste kohta, mis reguleerivad tuleohutust, metsade uuendamist jm. tegevusi, mis õn vajalikud metsa korralikuks majandamiseks. Paljudes piirkondades õn naeruväärne kä puidutoodete hinnapoliitika - hinnad õn väga madalad, mis iseenesest peaks Vene puidu muutma konkurentsivõimeliseks rahvusvaheliselt, tegelikkuses õn aga eksport väike, nagu kä sealt metsasektorisse suunatavad investeeringud. Veel enam toimiva pankrotimenetluse ja arbitraažisüsteemi puudumise tõttu kasutavad nõrgemad ettevõtted eluspüsimiseks kokkumängu võimuesindajatega. Investeeringute, eriti välisinvesteeringute, vähesust põhjustab ilmselt kä usaldusliku äriõhkkonna puudumine. Oma olemuselt õn kõik Vene metsasektori probleemid institutsionaalsed. Hästi toimiv omandiseadus ja tegutsemisvõimelised institutsioonid muudaksid olukorra ennustatava(ma)ks ning majandamise odavamaks. Partertehingud, privileegide eest võitlemine, altkäemaksude maksmine jms. nõuab aega ning suuri ressursse, millele leiaks mujal hoopis kasulikumat rakendust. Veelgi määravam õn see, et niisugune kehvasti töötav institutsionaalne süsteem loob olukorra, mis ei võimalda majandusel efektiivselt toimida. Kui ettevõtte omanik teab, et tema partner nagunii rikub kokkuleppeid, et seadusandlus võib äkki muutuda, siis toimib ta nii, nagu oleks käes viimane võimalus tegutsemiseks ning üritab krabada kokku kõik, mis võimalik. Aga just selline õn Vene metsatööstuse tänane päev. ф kõrge tarbimistase IIASA õn koostanud kä detailseid ülevaateid paberi tarbimisest. Kaardil õn esitatud andmed Venemaa Euroopa-osa kohta. Kuigi Vene metsasektori toodangunäitajad õn viimasel ajal mõnevõrra kasvanud, arvavad IIASA eksperdid ometi, et selle taga peitub pigem rubla kursi muutus ning see ei tähenda olulist pööret paremusele, sest metsasektori restruktureerimist pole toimunud. Metsasektoris õn vähenenud kä reaalpalk, mis tähendab, et enamik metsandusega seotud inimesi Venemaal õn jäänud vaesemaks, mitte saanud rikkamaks. IIASA andmetel funktsioneeris enam kui kahesajast uuritud Vene metsatööstusettevõttest normaalse turumajandusliku firmana, kus püütakse viia maksimumi nii efektiivsus kui kasum, vaid 12. Endine nõukogude süsteem määrab ikka veel ettevõtete käitumiskultuuri. Kui areng nii jätkub, võtab kä uus põlvkond selle üle ning Venemaa tee turumajanduseni saab olema nagu lõputu liikumine mööda ringjoont. Infotehnoloogia ja mets? Kui te loete onzme-uudiseid, siis õn tegemist igati nüüdisaegse elektroonilise infohankimise viisiga ja info jõuab teieni paberile kandmata kujul. Eelnev kehtib üksnes senikaua, kuni te loete uudiseid ekraanilt. Kohe, kui te vajutate nuppu print, asendate te elektroonilised uudised paberile trükitutega. Kui tihti elektrooniliste uudiste lugeja tegelikult ikkagi, küll arvutiside vahendusel, (välja)trükitud meedia kasuks otsustab? Ja kas see valik tulevikus muutub? Vaevalt et

55 keegi kahtleb selles, et IT üldiselt ja eriti Internet õn muutnud meie eluviisi, aga mil moel mõjutab IT areng metsasektorit? See, kuidas IT saab mõjutama metsamajanduse arengut, sõltub eeskätt asjaolust, kuidas Internet hakkab mõjutama paberitarbimist. Hetkel moodustab erinevat sorti paber umbkaudu 30 protsenti metsatööstuse lõpptoodangust. Paljud eksperdid õn kindlalt veendunud, et paberi tarbimine väheneb dramaatiliselt, kui elektrooniliselt leviv info asendab tavapärase trükitud informatsiooni, sealhulgas ajalehed, ajakirjad, raamatud. Ja kui kasvab e-kaubamajade arv ja sagenevad sealt sooritatavad ostud, siis suureneb vajadus erinevat sorti pakkepaberi järele. Ilmne õn siiski see, et kõigi nende protsesside kogumõju pole kaugeltki selge. Kui mõned eksperdid ennustavad, et aastaga väheneb väljatrükitud elektroonilise informatsiooni osatähtsus protsenti, siis teised väidavad, et sama aja jooksul suureneb väljatrükitavate dokumentide arv kaks korda. Paberi tarbimine e-keskkonna kaubanduses sõltub ilmselt suuresti sellest, kuivõrd paberitööstus uute nõuetega kaasa suudab minna ja oma toodangut IT vajadustele vastavaks kohandada. Huvitavaid prognoose õn koostatud infotehnoloogia leviku, paberi tarbimise ja Venemaa metsaekspordi vaheliste seoste osas. Nimelt võib eeldada, et kui Venemaa majandusareng hoogustub ja paberi tarbimine seäl jõuab samale tasemele arenenud maailmaga, muutub Venemaa lääneosa metsa eksportijast selle importijaks. Tõsi, Venemaa idaosa (Kaug-Ida ja Lääne-Siber) jääb igal juhul metsa välja vedama. Artikkel õn koostatud Rahvusvahelise Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituudi materjalide põhjal. Vastab KÄSA projektijuht professor Steu Nilsson Milline õn kõige suurem inimkonda ähvardav oht, kui me ei õpi oma metsi arukalt majandama? Kuidas Ue arvate kas kunagi võib tulla aeg, kui lapsed ei tea, mis asi õn mets/puu? Maailma metsade jätkuv ekspluateerimine toob kaasa riski, et metsaökosüsteem ühel hetkel kokku variseb ja saabub katastroof. Metsaökosüsteemis kulgeb palju selliseid protsesse, mis ei ole n.-ö. lineaarsed. Nende protsesside tasakaalu rikkumine jätkusuutmatu kasutamise või majandamisega võib lõppeda negatiivsete tagajärgedega. Aga millised need täpselt õn, seda me nimetatud mittelineaarsuse tõttu ei tea. Seepärast õn raske ja peaaegu võimatu määrata kindlaks seda kõige suuremat ohtu, mida metsade mittej ätkusuutlik majandamine kaasa võib tuua. Arvan, et suurimaks ohuks õn paljude ökosüsteemi protsesside häirumise tulemusel ilmnevad täiesti ootamatud ja väga komplitseeritud tagajärjed. Olen siiski kindel, et inimkond tuleb nende probleemidega toime. Üldiselt suhtun ma inimese käitumisse/tegevusse siiski positiivselt. Kui inimesi harida ja teavitada teatud tegude negatiivsetest tagajärgedest, siis nad korrigeerivad oma käitumist. See võib võtta küll aega, aga nende käitumine muutub. Olen kindel, et meie lastelastel õn tulevikus palju metsi, millest rõõmu tunda, ja nad saavad olema kä väga hästi informeeritud selles osas, kui tähtsat rolli etendab mets nende elustandardi kujundamisel. Soome ja Rootsi õn metsaalase eesmärgistatud tegevuse suurepärased näited ning neis maades pole kunagi olnud nii palju metsa kui õn praegu. Eesti (Baltimaade) metsad õn Venemaa metsamassiividega võrreldes muidugi väga väikesed. Aga milliseks Te ikkagi peate Eesti metsade potentsiaali? Eesti õn metsa poolest rikas maa ja metsal õn oluline koht Eesti majanduses. Aga metsa tähtsus ühe maa jaoks ei ole seotud metsa suurusega. Metsa tähtsus sõltub sellest, milline õn metsa asend üldises sotsiaalses kontekstis ja sellel taustal tõuseb eriti olulisele kohale metsa majandamise efektiivsus. Eesti õn oma metsasektori ümberkorraldamist alustanud edukalt, aga olemaks konkurentsivõimeline kä tulevikus, peab sellealaseid jõupingutusi ilmselt jätkama. Samuti oleks Eestil endisest enam vaja tähelepanu pöörata nii metsasektoriga seotud visioonidele, poliitikale kui kä vastavatele institutsioonidele. Kui Eesti seda teeb, siis, olen kindel, etendab mets kä tulevikus ning jätkusuutlikul viisil Eesti inimeste elatusstandardi ja elukvaliteedi tõstmisel suurt rolli.

56 EUROOPA KUULSAD PUUD Kohtumispaik Saja Hobuse Kastani juures Tee mereäärselt kiirteelt Etna jalamil asuvasse Sant' Alfio linna oli kitsas ja käänuline. Kuigi asfalteeritud, oli see ilmselt ikka sama tee, mida mööda olid kulgenud Etnat külastavad rändurid sadu aastaid tagasi. Sani' Alfio oli tüüpiline Sitsiilia väikelinn. Türna iidsed tänavad olid nii ahtad ja järskude tõusude-langustega, et üüriautoga neil liiklemine meenutas tihti mägirallit. Tfeadsin, et siin pidi asuma muuseum, mis pühendatud ainuüksi ühele puule Saja Hobuse Kastanile. Kuid muuseumi me ei läinud. Tänu Eesti saatkonna abile Itaalias olin juba mõni kuu enne reisi saanud muuseumi tutvustava mahuka kataloogi. Linnast edasi juhatasid puu juurde silmatorkavad viidad. Kui järgmise kurvi tagant hakkas üle lagendiku silma aedikuga ümbritsetud hiigelsuur võrakroon nagu rohetav mätas, teadsin, et oleme kohal. Just sellisena, taustaks suitsev Etna vulkaan, õn Saja Hobuse Kastanit sageli fotodel kujutatud. Oli pühapäev. Puu ümbruses sagis ohtralt rõõmsameelseid inimesi. Enamasti moodustas inimsalga üks perekond. Sellise rühma suurus oli sageli rohkem kui TO inimest. Itaallaste perekonnad õn eestlaste omadega võrreldes harjumatult suured. Sellesse kuuluvad peale laste ja vanemate kä vanavanemad, onud, tädid, nende pered ja vahel kaugemadki sugulased. Pühapäeviti peab üks õige itaalia perekond ikka väljasõidu korraldama. Sitsiilia tuntuim puu õn väljasõidu jaoks ju igati sobiv sihtmärk. Kust puu õn nime saanud? Aedikule lähemale jõudnud, nägime, et Saja Hobuse Kastaniks nimetatud puu koosneb tegelikult kolmest erinevast puust. Neist kolmest olid kaks omakorda nii suure õõnsusega, et koosnesid juba omaette kasvavatest tüvedest. Aediku CD > 03 ee CD =E Itaalia suurimad puuhiiud kasvavad Sitsiilias. Kuulsaim neist õn vaieldamatult Saja Hobuse Kastan. Ruu asub Elna vulkaani jalamil Sant* Alfio linnakese lähedal. Seda kastanit õn imetlenud, maalinud ja mõõtnud kolme sajandi jooksul mitmed Etnat külastanud rändurid. Paljudes tänapäeva teatmeteostes mainitakse puud kui Euroopa kõige jämedamat. Teine puu Sitsiilias, mis kirjanduse andmetel oma võimsuselt esimesele palju alla ei jää, õn viigipuu. See kasvab Sitsiilia pealinnas Palermos. Käisin puid mõõtmas ja pildistamas tänavu oktoobri lõpus. väravas seisis noor tõmmu mees ja seletas itaalia keeles midagi innukalt teda ümbritsevale rahvahulgale. Kuulnud, kust ja milleks olime süa saabunud, asus mees, kes enda nimeks ütles Alfio, meid kohe soravas inglise keeles valgustama: "See puu siin õn Euroopa kõige jämedam. Kuigi näib, et ta koosneb erinevatest puudest, õn ta siiski üks puu. Täi õn ühine juurestik. Seda õn kaevamistega tõestatud. Juurestiku ringi ümbermõõt õn 52 meetrit. Vanadelt, üle 200 aasta vanustelt joonistelt õn näha, et siis oli kä maa peäl kasvamas samasuguse ümbermõõduga seest tühi tüvi. Nüüd õn vanast tüvest järel küll vaid üksikud osad, kuid see õn siiski sama puu. Küsimuse peale, kuidas öelda puu itaaliakeelset nime, teatas mees: "Il Castagno dei Cento Cavalli. Nimi õn tulnud selle järgi, et siin peatus kord Aragoni kuninganna Giovanna. Tä olevat retkel Etnale sattunud siinkandis vihma kätte. Siis leidnud tema ja teda sajal hobusel saatnud kaaskond puu õõnsuses vihma eest varju. Tõadsin, et ainus ajalooline fakt kogu loo juures õn see, et 16. sajandil elas tõesti Aragoni kuninganna nimega Giovanna ja et sel ajal kuulus Sitsiilia saar Aragonide dünastiale. Seisukoht, et Saja Hobuse Kastanit tuleb käsitleda ühtse puuna, oli mulle loetust muidugi tuttav. Kuid üldiselt olid kirjanduse andmed Itaalia kuulsaima puu mõõtude kohta äärmiselt lahknevad. Mõned Itaalia ja Prantsusmaa allikad kinnitavad tänini, et Saja Hobuse Kastani ümbermõõt õn 52 meetrit. Tõised allikad (muuhulgas kä aastal ilmunud eestikeelne teatmik A ja O) teatavad, et puu koosneb mitmest eraldi tüvest, milledest jämedaima ümbermõõt õn 22 meetrit. Olin kodust kaasa võtnud 30 meetri pikkuse mõõdulindi. Sellest pidi puult ümbermõõdu võtmiseks igal juhul piisama. Täis kindlat soovi tõde välja selgitada palusin nüüd Alfiolt luba puud mõõta. "Aga loomulikult, mõõtke nii palju kui tahate, lubas mees lahkesti. Sitsiilia jämedaim kastan õn hoopis Püha Agatha Kastan Üle tüvesid kaitsva piirde astunud, uurisin kõigepealt puuliiki. Jah, tegu oli kahtlemata söödava kastaniga, puuga, mida Eestis ei kasva. Maas vedelevad ogalise kattega viljad meenutasid kuigivõrd hobukastanit Eesti parkides tavalist puuliiki. Kuid lehed olid teistsugused, võib-olla väga suuri ja sakilise servaga pajul ehti meenutavad. Kä viljade maitse oli teistsugune. Söödav kastan õn sõna otseses mõttes söödav. Pruuni koore all olevad "tuumad" õn söödavad kä toorena, kuid eriti populaarsed röstituna. Küpsetatud õn pähkli maitsega kastanid tavaline maiuspala kõikjal Vahemeremaades. Otsida tüvede seast välja jämedaimat polnud lihtne. Nad kõik olid muhklikud, väga korrapäratu kujuga ja juba maapinna ligidalt hargnevad. Umbes samasugused, kuigi palju väiksemad, näevad välja mõ-

57 Saja Hobuse Kastan" ned põlised pärnad ja hõberemmelgad Eestis. Viimaks valisime välja tüsedaima tervikliku tüve. Seda oli võimalik mõõta 0,8 meetri kõrguselt maapinnast. Siit kõrgemalt puu harunes. Sellelt kõrguselt osutus puu ümbermõõduks 16,1 meetrit. Kohe sama tüve kõrval seisis tugede najal veel üks omaette jäme haru. Ilmselt oli see haru veel vähem kui kümmekond aastat tagasi olnud osa suurest tüvest. Kuid nüüdseks oli ta endisest tüvest lahti pragunenud. Kuigi ta seisis püsti suurte tugede Söödava kastani viljad. najal, oli ta juba kuivanud. Mõõtsime nüüd puud niimoodi, et võtsime ümbermõõdu mõlemast harust kokku. Saime ümbermõõduks 21,9 meetrit. Nähtavasti siit oligi ajal, kui kaks osa veel koos kasvasid, saadud teabekirjanduses laialt levitatud ümbermõõt 22 meetrit. Igaks juhuks mõõtsime üle kä muud tüved. Nende ümbermõõt jäi alla 9 meetri. Kuidas suhtuda seisukohta, et puu ümbermõõtu tuleks arvestada tema kunagise ümbermõõdu või maa sees säilinud juurestiku järgi, nagu seletas Alfio? Dendroloogid selliseid mõõte kindlasti ei tunnustaks. Praegu tuli Saja Hobuse Kastani nüüdseks ümbermõõduks lugeda siiski 16,1 meetrit, mõõdetuna 0,8 meetri kõrguselt maapinnalt. Kuid niisuguse ümbermõõdu puhul ei saanud Saja Hobuse Kastan enam olla rekordpuu. Saja Hobuse Kastanist jämedam kastan leidus õigupoolest samas kandis, vähem kui 1 km kaugusel. Ibadsin kirjandusest, et see puu kandis nime Püha Agatha Kastan ehk Sõjalaeva Kastan. Esimese nime õn puu saanud naabruses asunud samanimelise kloostri järgi. Tõise nime õn ta saanud oma laeva meenutava pikliku tüve tõttu. Kä selle puu tüvi õn äärmiselt korrapäratu kujuga ja haruneb maapinna ligidalt. Kuid tema ühtse tüve ümbermõõt õn praegu maapinna lähedalt 19,5 meetrit. Puu pole sama kuulus, kui Saja Hobuse Kastan. Kuid nagu nüüd selgus, oli ta Saja Hobuse Kastanist üle 3 meetri jämedam. Just seda puud tuleb lugeda praegu Itaalia ja kogu Euroopa jämedaimaks kastaniks. Palermosse viigipuud otsima Rahvusvaheliste puu ümbermõõdu mõõtmise reeglite kohaselt loetakse standardseks mõõtmise kõrguseks rinnakõrgust. Rinnakõrgus õn 1,3 meetrit maapinnast. Sitsiilia jämedaimaid kastaneid selle kõrguse pealt mõõta polnud võimalik. Kuid päris kindlasti saanuks standardkõrguselt mõõta hiiglaslikku viigipuud Palermos. Sitsiilia Metsanduse Korporatsiooni andmetel pidi tema ümbermõõt sellelt kõrguselt olema 20 meetrit. Kas saab Euroopa jämedaima puu tiitli anda hoopis Palermo viigipuule? Istusin hiid-

58 Palermo viigipuu. HENDRIK RELVE fotod kastanitele lähimast jaamast rongi ja sõitsin Sitsiilia saare teise õtsa. Sõit vältas Ugi 5 tundi. Palermo elanike arv õn lällinna omast poole võrra suurem. Linn õn oma rohkete arhitektuurimälestiste poolest kuulus kogu maailmas. Kuid praegu huvitas mind selles linnas vaid üks jäme viigipuu. Rühkisin Marina väljaku suunas, kus puu pidi asuma. Thleb tunnistada, et võrreldes laheda ja rõõmsameelse õhkkonnaga, mis oli mind vastu võtnud kastanite ümbruses, mõjus siinne ümbrus ahistavalt. Kesklinna peatänavad tundusid ahtad ja sünged. Tihedas ja kaootilises liikluses tuututasid kõrvulukustavalt autod. Õhk oli raske heitgaaside ja rohkete söögipaikade toiduaroomide segust. Kõnniteedel trügis rahvamurd, kellest enamik koosnes kogu maailmast kohale voolanud turistidest. Marina väljak osutus umbes sama suureks kui Ihmmsaare park lällinna kesklinnas. Siin leidus jalutusradasid, pinke ja kolm suurt viigipuud. Kogukaima viigipuu väljavalimine polnud raske. Õnneks oli ligipääs sellele vaba. Pingil viigipuu all igavles vaid kahest noorukist ja tütarlapsest koosnev kamp. Kui nad nägid, et askeldan nende naabruses puu all, küsisid nad, kas mül oleks suitsu pakkuda. Saanud eitava vastuse, kaotasid nad mu vastu igasuguse huvi. Kas Palermo viigipuu õn Euroopa jämedaim puu? Kraaminud välja mõõdulindi, hakkasin pead murdma, mismoodi viigipuu ümbermõõtu oleks üldse õige mõõta. Minu ees oli magnoolialehine viigipuu. Erinevalt harilikust viigipuust ei kasva see liik Vahemere maades looduslikult. Sitsiilia parkides saab teda kasvatada vaid seepärast, et siinne kliima õn soojem kui mujal Euroopa-poolsetel Vahemere maades. Nagu paljudel troopikast pärit puudel, õn magnoolialehisel viigipuul õhujuured. Õhujuured puudel õn sellised juured, mis paiknevad mitte mullas, vaid õhus. Nad kasvavad puu võrast allapoole ja puutudes kokku maapinnaga, juurduvad. Puu keskosa lähedal kasvavad juurdunud Õhujuured paksenedes kokku keskse tüvega. Kaugemal juurdunud õhujuured jäävad aga püsima iseseisvatena, otsekui omaette puutüved. Nii moodustub viigipuu võra alla otsekui eriskummaline tüvedest sammastik. Kuidas sellise puu ümbermõõtu arvestada? Kui võtta ümbermõõt välimiste tüvede järgi, tuleb puu ümbermõõduks rohkem kui 100 meetrit. Kuid nii mõõta poleks muidugi õige. Otsustasin võtta mõõdud kahel erineval viisil. Esimese mõõtmisega mõõtsin 1,3 meetri kõrguselt maapinnast keskse tüve nii, et arvestasin tüveks vaid kõik täiesti kokkukasvanud osad. Nii sain tüve ümbermõõduks 15,4 meetrit. Tõise mõõtmisega võtsin arvesse kä need õhujuured, mis olid peatüvega ülalt ja alt kokku kasvanud, kuid milledel oli rinnakõrgusel peatüvega väikene, alla 50 cm suurune vahe. Nüüd sain tüve ümbermõõduks juba 23 meetrit. Esimesel puhul oli tulemuseks niisiis väiksem ja teisel puhul suurem tüve ümbermõõt kui olid pakkunud Itaalia puu-uurijad. Kõige õigem oli ilmselt väikseim saadud ümbermõõtudest 15,4 meetrit rinnakõrguselt. Kas Palermo viigipuu õn sel juhul Euroopa jämedaim puu? Võib-olla mitte. Dendroloogilises kirjanduses leidub näiteks andmeid pärnadest Saksamaal, mille ümbermõõt rinnakõrguselt õn ligi 16 meetrit. Bosniast õn andmeid kivitammest, mille ümbermõõt õn 17 meetrit. Usaldusväärsete ja täpsete andmete hankimine selleks, et selgitada Euroopa rekordpuud, seisab alles ees. Kuid kindlalt võib siiski väita seda, et rinnakõrguselt mõõdetuna kuulub Itaalia jämedaima puu au küll Palermo viigipuule.

59 Claritine L О R AT A D I I N Ша allergia vasta ne ravim Eestis ja maailmas Claritine allergiaravim mõjub kiiresti ja tõhusalt ainult üks tablett ööpäevas ei tee uniseks Claritine lobawdine ANTIALLERGIC Schering-Plough Claritine* lubatud lastele alates 2. eluaastast Näidustused: a 11 erg i I iste reaktsioonide sümptomaatiline ravi. Kasutatakse allergilise nohu, allergilise silmapõletiku ja nõgestõve raviks. Enne tarvitamist lugege pakendi infolehte! Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arstiga. Schering-Plough Lisainfo telefonil (0)

60 Aastatellimus 360 krooni Tellimine telefonil või e-post EESTI MAJANDUSEL mühade es/mees A?ey,7^X gsää4 Г/ i«u,f j %hit,k m fc» '"''izinn* штгьржшшеып, *- *"o,v XQ ^CRSOO/V "?**fc SSIv 1 logistika koolitus e/7/ftvs /a sisustus telekommunikatsioon infotehnoloogia v лсччх\ ^ SSS:-. -,,.v -snisa a,7 СЧ 4 ssmm'' "-<«? 7"^, "»»» >. Г. in't"""" '»> «ПЬад Л! ^'-ZZZZzr-L Wuri %h 4W ^ ^ mflfc*üu/wj ''" '^чин,..., "''""n..,, '* / "!<-,f,v,fc,mn^. f.,*^'- ^»«nn,. _ 1 W'tcfci. null.. b*^ *" 'Л/, V\ V. l4^ -ull,u " ' *" 4..! 4,,' "4'- ' «.. ^ 'v '"'Ux, " ^^EvF2 5F s5l F vj k,,ulu'zzlz, -.id,'.'4v ли ровл ",ova**>an ц, 4****^ 4 * *'" *«,.КХЧ'ч Ч S=S ^5!...~ _~,-...^; ~.:= avv, ^ ~,>^Si' 5ŠPBS?,^7'1^. ssssgs ^ S55E55E õn l;'t,ч'ч">'«.-4s ^SnN S5a&W4 ÄSS*...»p. И( )1 "над JVJÖA *irr ип<г1< ' ВгйГ- л*ча*» I' k.'/lvn1'4"'w»ci г,',*"*'п!т* r^sc:-- '»</ >.»С/1чк7 мт -1» ^ 4 ^CrÄr ''<///, %l, %St V,' oo/.u,/.,, 00/-U-/.«Avv,; a,^,,7*,,<a>m '"«tax.i /.,,.7 4 ;, k«s к, A к» """".< mind., t.., A t(. k А».<Л,1 l.n.d.n,,w* *M, " ' «'ni - Hv - Nt4,, 0,*«Äa ' П0n»*.ч>-xi 'H.\S X V»*n«serfz.tttid1 /ru V,W«/ "«V.M,/ '-*ww 1 * a'" tv.,aa?, v «1 f.... Aid ' «,, õn «' o.ini^'"'w '<, :" ' * /- f*»**%?* V«t-nud. **** ' ЧЛхЧ. Г««6 p^^tto и,v ' ^ /Г.Г.**»«* nla,,4'r-'-f.vnf..h *wf A,<yt. w. «SSsÄScaSÄ? ^Äf-ÄGÄt ' -"«"I/Sf,., ди. X Р ч,,, "Old.,.,,. '" i jhi^4s y,7 1Н "Ь>,UU,,n,xiuk'- fi-nv,. '" '--o ^ *o iin,i 1,.0*l'J *mwj Pt4rf Woo)..." Nn,f*<-/ to<8atua ' ' 'lev.,/, ',Ut/ "-on,, id,:. fk»hyt.n ',,r'>,1<'<4-. Tellides Ärielu aastaks, oled põhjaliku majandusajakirja vahendusel pidevalt kursis ärielus toimuvaga ja võid olla üks kolmest õnnelikust, kes saab pihuarvuti omanikuks