Harri Rospu foto. Hardi Volmer oktoobris 2008.
|
|
- Scott Carr
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Hardi Volmer oktoobris Harri Rospu foto 4
2 VASTAB HARDI VOLMER Igal esmaspäeval kell rivistub eesti rahvas üksmeelselt televiisori ette, et vaadata avalik-õiguslikust telekanalist Pehmeid ja karvaseid ning saada aimu, mis läinud nädalal meie poliitilisel maastikul aset leidnud. Esmakordselt oli nn poliitiline pilasari ekraanil 31. detsembril 2001, selle aasta 6. oktoobril juba 200. korda. Saate idee autor oli produtsent Raivo Suviste, sarnased seriaalid jooksid nii Vene kui ka mujal väliskanalitel. Algul oli teil kümme tegelast koos loomadega, nüüd juba kakskümmend neli. Tuleta meelde, kuidas kõik alguse sai. Mingis pidus, telemajas, tuli Suviste jutuga, et ta olla mõelnud poliitilise pilasaate peale, kus poliitikud esineksid 3D-kloonidena, nagu Soomes, ja et palju sellise versiooni primitiivne, st odav variant maksaks. Mul on siiani hää meel, et Suviste pööramine teatrinuku poole endast mingit probleemi ei kujutanud. Küll aga ei suuda enam täpselt meenutada, kuidas me vahtkummist peaga käpiknukuni jõudsime. Esimesed nukud valas poolsalaja, omaaegsest tootmisest järele jäänud kemikaalidest Teguri vabriku toonane peakeemik. Vahepeal tegi seda tööd Soome mulaaþikunstnik Ari Arvola, aga viimased aastad sünnib see kõik Nukufilmi stuudios. Stsenaariumi on kirjutanud Andrus Kivirähk, Rakvere teatri dramaturg Urmas Lennuk, viimastel aastatel üle nädala Toomas Kall ja Sakala ajakirjanik Gert Kiiler. Tundub, et kirjutajad väsivad, sina oled aga algusest peale lavastaja olnud. Räägi, kuidas olete teinud tegelaste valiku, mismoodi valmivad nukud ja üleüldse saade. Kall on olnud paadis algusest peale. Tema paarimehed on vahetunud. Tegelaste enamiku moodustavad n-ö vanad kalad, kes on poliitikas alati olnud ja kelle puhul on teada, et nad sealt ei kao. Naiste osas on tulnud muidugi mööndusi teha. Ka oleme kallutatuse vältimiseks silmas pidanud nukkude parteilist kuuluvust. Sünnivad nad paljude meistrite ühistööna. Minu visandatud sarþi koos hulga fotodega silme ees hoidev skulptor (üldjuhul Tiiu Kirsipuu) modelleerib savist pea, millest võetakse nukufilmis kipsnegatiiv, kuhu valatakse samas vahtkummist teater muusika kino 5
3 Hardi Volmeri poliitilise pilasaate Pehmed ja karvased lindistamine. Esiplaanil näitlejad Tõnu Oja, Piret Kalda ja Indrek Sammul. positiiv. Tehnoloogiline tase on aastatega tõusnud ja Heigo Eeriksoo on võimeline valama päid ühes tükis. Vastav lateks tellitakse Austriast, limiteeritud koguses. Viimati näiteks tekkis kerge oht, et ainet jääb vajaka, kuna kaks Edgarit ühtejärge küpsesid miskipärast mulliliseks. Nukufilmi naised kleebivad värskele peale sünteetilise karvastiku külge ja mina teen lõppviimistluse kleebin kõrvad, avan suu, paigutan silmad, teen alusgrimmi ja kinnitan suhu tõmmitsnööri. Samal ajal meisterdab firma à la Kostüüm naiskollektiiv erinevate käigusolevate keretüüpide alusel rümbad ja peidab need kavanditest või sagedasti fotodest inspireeritud kostüümidesse. Meie päevakajaline värskus saab olla minimaalselt viis päeva, sest täpselt nii kaua läheb stsenaariumi laekumisest neljapäeva hommikul eetrini esmaspäeva õhtul. Reede hommikul koguneb meie väike ja vankumatu kamp ETV esimesse stuudiosse, kus nukke elustav osa neist sukeldub koos minuga leti alla ja kus ma siis vajadusel püüan ka oma suunava sõnaga sekkuda. Kui ei ole suurt tehnilist nipitamist, siis pääsevad meie ülihõivatud näitlejad kahe-kolme tunniga oma põhitöö juurde, vastasel juhul tuleme pärast lõunat uuesti kokku. Tähelepanelik vaataja on kindlasti märganud, et massistseenid on haruldased. Põhjus on kätes. Igat nukku teenindab kaks inimest ja kui episoodi on reaalajas kaasatud üle nelja nuku, tuleb minna maja pealt käsi püüdma. 6
4 Pehmed ja karvased. Kadrioru lossi Jänes ja Toomas Hendrik. Ülo Josingu / ERRi fotod Näitlejaid on saates ainult kuus: Anu Lamp, Piret Kalda, Tõnu Oja, Indrek Sammul, Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov, seega igaüks mängib mitut tegelast. Nimeta mõned, kes keda mängivad, hääle järgi ei tunne ära, kas näiteks presidendilossi jänese ja minister Laine Jänese hääl on samalt näitlejalt. Mõlema nimetet tegelase hääl ja plastika pärineb Piretilt, kusjuures aastatega on saavutatud selline nn kehastumisskisofreenia kõrgtase, et nad kõik on võimelised esitama kahe erineva karakteri dialoogi simultaanselt. Usun, et ei ole kaugel päev, mil üks näitleja esitab kolme tegelast korraga. Näiteks Tõnu Oja esineb samaaegselt Siimu, Villu ja Hundina. Päevapoliitikasse tuleb üha uusi inimesi, kas tegelaste hulk kasvab või on jõutud piirini. Eesti vene pool piirdub Hundiga ja setosid ei ole üldse. Ütleme nii, et optimaalne lagi on saavutatud. Kui peaks tekkima kisendav vajadus uute tüüpide järele, tuleks uus näitleja kampa võtta ja siitpeale jätkuks hala eelarve teemal. Mis setodesse puutub, siis VIP-tegelasi leiab enim äriilma tippude hulgast, mitte Toompealt. Pehmed ja karvased on oma tegelaste suhtes heatahtlik, aga siiski, kas mõni prototüüp on su juurde tulnud ja öelnud, et ta ei taha end sellisena näha? Mõned prototüübid on avaldanud, et nende lapsed on kummiissist sisse võetud. Kristiina tunnistas, et koolilastega kohtumisel olid viimased avameelitsenud, teater muusika kino 7
5 et päris Kristiina olla palju ilusam rõõm sellest tõdemusest oli kahepoolne ja tänu sellele on Kristiina meile suuremeelselt andestanud nuku välimuse. Päris Edgar olla kergendusega nentinud, et kummiteisik ei sarnanevat temaga ei näolt ega teolt. Ainult auväärne eksesileedi on tunnistanud, et ta teadlikult väldib sarja vaatamist, mis on üksiti mõistetav. Eelmisel aastal jõudsid meheikka ja laulsid Singer Vingeris: Jää jumalaga, puberteet! Sa oled Pärnu poiss, sinu isa Omar Volmer oli pikki aastaid Pärnu Koduloomuuseumi direktor ja esimesi, kes tõi maale indiaanlased, ning kirjutas neist raamatu. Omar ei ole meil just tavaline nimi: kes olid sinu vanavanemad? Minu isapoolne vanaisa oli täiesti korralikult joonistav, maaliv, trompetit ja klaverit mängiv toiduainetööstuse insener, kes oma pojale tuletas nime ühe lugupeetud lähisugulase, vanaonu Ottomari nimest. Kas oli seal ka kübeke oriendiihalust, ei ole enam kelleltki küsida. Vanaema oli vabadel hetkedel operetiaariaid kõõrutav koduperenaine. Emapoolsed mamma-papa olid tavalised tööinimesed õmblejanna ja keevitaja. Papa, ma mäletan, tavatses küll ka auruse peaga seitsmekeelelisel kitarril nutuseid ballaade esitada. Minu lapseiga oli küllastunud romantilisest õhustikust. Õppisid Pärnu Lydia Koidula nimelises 2. keskkoolis. Seal on õppinud mitmed filmimehed, nagu näiteks Enn Säde, Mark Soosaar, Rao Heidmets ja Jaan Kolberg, ning kus viimastel aastatel näidatud Pärnu festivali filme. Hakkasid tollal juba bändi ja ka filme tegema, räägi pisut oma kooliaegsetest tegemistest. Kui ma teises klassis istuma jäin, sattus uues klassis minu pinginaabriks Mart, kes elas kooli kõrval, Eliisabeti kiriku taga. Seal asus ka XVI sajandist pärit kaubahoov, mida kutsuti, jumal teab mispärast, Jurmalaks. Mina elasin kaugel Vana- Pärnus ja ei viitsinud pärast kooli koju minna ja nõndamoodi sai minust Jurmala gängi liige. Võib öelda, et mul vedas. Erinevalt paljudest jõukudest, ei olnud see grupeering orienteeritud kuritegevusele, vaid kitarrimuusikale ja kinole. Sõpruskonnas oli veel teinegi Mart ja Martidel olid 8 mm kaamerad ja normaalsed Leningradi kitarrid. Kuna pere materiaalne tugi oli mul nõdrapoolne, siis piirnes minu panus põhiliselt stsenaristika, reþii ja toolipõhjadel rütmifaktuuride esilemanamisega. Võin öelda, et asjaarmastajatena armastasime me oma asja kirglikult ja õllepeedi libistamine oli pelgalt külgnev tegevus. Keskkooli ajal pakkus meie bändile katust kalakombinaat, mistõttu on eriti värvikates variatsioonides meelde jäänud nähtus üldnimetusega Vene pulm. Aastal 1976 lõpetasid keskkooli ning läksid õppima tehnikakooli nr. 4 meeste ja laste ülerõivaste rätsepaks. Tundus see sinu kutsumusena, õmbled sa praegu iseendale ja tütardele riided? Ajastu deviis oli ju seändne: Teeme ise värviteleviisori. Kes ehitas kuuri all Kavrovetsi juppidest harleideividsoni, kes balalaikast gipson-kitarri. Kogu müüritaguse ilma dresscode oli blue jeans, see on ju praegugi kohustuslik ja mis mul muud üle jäi. Hakkasin õmblema. Ise värvitud presendist tuli teha, sest ehtsat denimit polnud kohe kuskilt võtta. Sestap oli kroonu eest pakkuminek just õmbluskooli vägagi loogiline käik. Kaubakülluse ajastul pole asjal nagu mõtet. Mina naudin seda, et ma olen võimeline oma kostüümikavandite tehnilist külge teatritöökodades vajadusel profi tasemel lahti seletama. 8
6 Rockansambel Singer Vinger aastal koosseisus Avo Ulvik, Roald Jürlau, Hardi Volmer ja Mihkel Raud. Tõnu Talivee foto Hiljem proovisid lavakunstikooli sisse saada koos Villu Kanguriga, sul ei õnnestunud, mis põhjusel? Üldiselt seal punkareid armastatakse, võtame Peeter Volkonski, Ivo Uukkivi või Merle Jäägeri. Või ei olnud sa tollal veel tõeline punklaulja? Ma ei tea, kes mina siis olin, aga Jüri Üdi oli taevane ilmutus ja Amor Trio tema koraalikoor, ja ühel heal päeval olid nad meil kooli aulas, see sai otsustavaks. Olen siiani tänulik Mari-Liis Külale, kes olla vääranud mind näitlemise kunsti karmilt teelt viimases voorus ja kes saatusliku juhuse läbi kutsus mind sisekujunduse kateedri 2. kursuselt üle lavakujundusse. Aga punklus kui selline oli meie puhul puhas paroodiline mäng, mugav võimalus peita oma muusikalist küündimatust. Lõpetasid 1985 Kunstiinstituudi teatrikunstnikuna, õppisid seal põneval ajal, insta peod olid ülipopulaarsed. Tegid siis mitut rockbändi, nagu Päratrust ja Turist, väntasite Päratrusti underground-filme, mis sel aastal jõudsid lõpuks DVDle nimetuse all Päratrusti pärand. Räägi sellest ajast, kes olid sinu sõbrad ja mõttekaaslased? Olid aktiivne ürituste korraldaja ja komsomolijuht, kas sul oli ka pahandusi seoses kontsertidega? Eks need sõbrad ja mõttekaaslased ole sääl Pärandi peal kõik nähtaval või vähemasti kirjas. Kangeks komsomolijuhiks sattusin ma tänu Kalju Kivile, kes lahkudes pärandas mulle portfelli pealkirjaga Kult.mass.töö sektori juhataja. Minu asi oli seega üritusi korraldada ja ühe Mati MoguÎi luuleõhtu pärast tuli ka teater muusika kino 9
7 Nõiutud saar, Reþissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer. julgete juures vestlusel käia. Riigihirmu sündroomi on kogetud. Muidu kutsus auväärne rektor Jaan Vares vaibale ja kirjeldas, kuidas nahkpintsakutesse rõivastunud noormehed teda Päratrusti värskeid live-salvestisi sundisid kuulama. Kuna meil olid repertuaaris ka mõned venekeelsed palad, siis need olla nüüdsest tervislik välja jätta. Iseäranis see, kus refräänis kordub Oi bljääd, oi bljääd. Suvel 2006 tähistas punkbänd Singer Vinger 20. tegevusaastat suurejoonelise etteastega Tallinna Lauluväljakul ja andis välja DVD. Seega lõite ansambli vahetult pärast instituudi lõpetamist, kuidas see sündis, kes olid alustajad ja kes praegu kaasa teevad? Kui tihti esinete, kas lähete igale poole, kuhu kutsutakse? Singer Vinger on Päratrusti ja Turisti loomulik edasiarendus. Kuna viimane kogunisti esinemiskeelu sai, siis pakkus ENSV Kultuuriministeeriumi rahvakunsti osakond välja pääsetee nimevahetuse läbi. Ühtlasi toimus ka pereheitmine. Hääd asjamehed valisid ansamblile meie endi väljapakutud kaheteistkümnest nimest just selle dadaistliku Singer Vingeri välja ja ühtlasi formeerus ka grupi tänaseni püsinud koosseis. Kuna riiklik instants oli ristiisaks, siis kutsume oma kooslust siiani uhkusega riiklikuks laulu- ja tantsuansambliks. See ansambel läheb tõepoolest, kuhu aga kutsutakse, vältides ainult suvalisi pulmi ja juubeleid. Ehkki lõpetasid instituudi teatrikunstnikuna, leidsid kohe tööd Tallinnfilmi nukustuudios. Kuidas sa sinna sattusid? Mul oli au olla esimene lõpetaja ERKI ajaloos, kes kaitses diplomit animafilmiga. Kivi, Unt ja Heidmets olid kõik juba nukufilmis ees ja mul ei olnud südant Rihole ära öelda, kui ta mulle ettepaneku tegi koos filmi teha. Me nimelt olime juba tandemkarikaturistidena pusserdanud Sirbi ja Vasara tagumise lehekülje kallal. Tollal oli seal Kalli valitsemisaeg. 10
8 Kevadine kärbes, Reþissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer. Arvo Nuudi foto aastal valmis sinu ja Riho Undi esimene nukufilm Imeline nääriöö armas jõulumuinasjutt lastele. Sellal oli nukufilmis kaks tegijat, Elbert Tuganov ja Heino Pars, kuid rahalisi võimalusi oli suurema arvu filmide tegemiseks, kui nemad jõudsid. Peate vist kiitma nõukogude võimu, et nukufilmi jõudsite. Praegu on vastupidi andekaid ja tahtjaid tegijaid rohkem kui raha. Eks iga kepp ole kahe otsaga ja eks olnud ka nõukogude võimu mädaookeanis omad saarekesed. Filmilavastajal pidi olema erialane kõrgem haridus või siis kõrgharidus pluss Moskvas läbitud kõrgemad kinokunsti kursused. Animafilmi puhul pigistas võim, antud juhul siis toimetaja Silvia Kiige kehastuses, silma kinni ja minust sai Tallinnfilmi noorim reþissöör. Kahasse Riho Undiga oled teinud kuus nukufilmi, viimati Primavera aastal Kirjanikud ja mängufilmide reþissöörid on päris tihti kahekesi töötanud, animafilmist meenuvad kõigepealt vennad Stephen ja Timothy Quay ning meie Nukufilmist nüüd tandem Girlin Bassovskaja. Mismoodi teie oma töö jaotasite? Tööülesannete jaotumine toimus väga lihtsal printsiibil mis kellele armsam ja südamelähedasem oli, see seda tegi. Mina näiteks rohkem tegelasi, karaktereid, Unt rohkem keskkonda, hooneid ja interjööre. Samas, reþii puhul sellist jaotumist ei toimunud, kõik sujus kuidagi konsensusepõhiselt. Undi ja Volmeri esimesed filmid Nõiutud saar, Kevadine kärbes ja Sõda olid vormilt ja nukkude poolest meie varasemate nukufilmidega võrreldes küllaltki uuenduslikud. Priit Pärnal oli oma filmide üleandmisel Moskva kinokomitees nii mõnigi kord pahandusi ja mittemõistmist, kuidas teie filmid vastu võeti? teater muusika kino 11
9 Sõda, Reþissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer. Arvo Nuudi foto Esimese filmi puhul meenub, et kallistavate nukkude stseeni sõimati alaealiste erootikaks, aga sellist idiootsust sagedasti ei kohanud. Goskino kabinettides istusid üldjuhul haritud inimesed ja ei maksa unustada, et meie ajal käis üle kõige juba perestroika helge vari. Lõpuks võeti kõik vastu. Sellest olid huvitatud ja selle nimel tegutsesid absoluutselt kõik, stuudio juhtkonnaga eesotsas, sest sellest sõltus filmi kategooria ja kategooria järgi käis grupi tasustamine väga lihtne. Meeles on vaid, et pidevalt sai Moskva vahet vihutud. Moskvas jälle müüdi uulitsa peal šoti viskit ja muud kapitalistlikku nänni. See, et su filmi kohe vastu ei võetud, käis mängu juurde. Palju tülikam oli usin eelnullimine kohapeal, ENSV kinokomitees. Nõiutud saare loost ei ole ma siiani päriselt aru saanud, Sõda on ilmselt teie kõige auhinnatum film, mina pean parimaks Kevadist kärbest ja arvaksin selle kümne eesti parema nukufilmi hulka. Oma lapsed on kõik armsad, aga siiski, millist filmi ise eelistad? Sõda on ikkagi sügavaim jälg emotsionaalses mälus. Tõeline üleminekufilm. Alustasime Randveres, suvel filmisime Lahmuse vesiveskis ja lõpetasime juba Kaupmehe tänava paviljonis. Aastal 1990 debüteerisid lühimängufilmiga Igaühele oma Peep Pedmansoni stsenaariumi järgi. Selles n-ö väikese inimese loos tegi peaosa Andrus Vaarik, episoodides näeme suurt hulka filmiinimesi. Kas nukufilm jäi kitsaks oma taotluste väljendamisel? Ei ole mõtet pintsliga joonistada ja pliiatsiga maalida. Iga idee väljendamiseks ja lahtimängimiseks ei kõlba iga vahend, kui me räägime siinkohal filmist, mis omakorda on juba iseenesest multimeedium. Juhtub, et näiteks kirjanduslik tekst 12
10 on kergesti instseneeritav laval, adapteeritav mängufilmiks ja takkapihta ka animafilmiks. Aga tegelikult on iga loo jutustamiseks ikkagi olemas oma ideaalne vahend. Lihtsalt tekkis võimalus mängufilmi proovida ja ma kasutasin võimalust, mida ei kingita igaühele. Hiljem tulid juba täispikad mängufilmid Tulivesi ja Minu Leninid, esimese hindas Eesti Filmiajakirjanike Ühing aasta parimaks kodumaiseks filmiks. Tulivesi räägib aastate piiritusevedajatest Eesti ja Soome vahel, pseudoajalooline põnevusfilm Minu Leninid bolševike partei teest võimu juurde ja Aleksander Kesküla rollist sellega seoses. Selle filmi esilinastuse afterparty Tallinna botaanikaaias on Tarmo Teder oma romaaniga Onanistid ajalukku kirjutanud. Eelistad lavastada pingelise süþeega põnevaid lugusid, nn seisundifilm ei ole vist sinu þanr. Ei ole midagi keerukamat psühholoogiliselt veenvast ja painavalt pingestatud seisundifilmist. Pole, jah, tihanud tippmustkunstiga jännata. Pigem on delikaatne grotesk ja peenemat sorti huumor asjad, mis mind on kütkestanud ka filmis. Ajaloost nii palju, et suurde mängufilmi talutas mind Kaljo Kiisk. Tema tuli mulle Kaupmehe tänava koridoris vastu ja pakkus, et kas ma ei tahaks proovida ajaloolise seiklusfilmiga, et tema ise olla tapmise ja tagaajamise jaoks juba liiga vana. Stsenaariumikaustal seisis pealkiri Rummu Jüri. Kiisk pakkus, et me võiksime koos Undiga proovida. Unt nukufilmi ei reetnud. Mina haarasin maestro pakkumisest kinni ja sellest hakkas arenema üks lugu piiritusevedajatest. Tulivesi, Reþissöör Hardi Volmer. Ropsi küla piirivalvekordoni uus ülem Aleksander Kattai Jaan Tätte ja salapiiritusevedajate juht Eerik Ekström Erik Ruus. Tõnu Talivee foto teater muusika kino 13
11 Minu Leninid, Reþissöör Hardi Volmer. Nadeþda Krupskaja Helene Vannari, Aleksander Kesküla Üllar Saaremäe ja V. I. Lenin & Vanja ehk Super- Lenin Viktor Suhhorukov. Roland Rajamäe foto Minu Leninid valmis üksteist aastat tagasi, oled kirjutanud mitmeid stsenaariume. Millal loodad jälle mängufilme tegema hakata? Tõsi küll, olid osaline Ain Mäeotsa Taarka käsikirja ja võtete juures. Sahtlis tolmub oma viie filmi stsenaariume, mis kirjutatud koos Raudami, Kivastiku, Kivirähi, Pärna, Tedre ja Sandrakuga. Aga EFSi strateegilistesse plaanidesse pole nad sobitunud. Kusjuures kõik nad on suuremal või vähemal määral ajaloolised lood. Hetkel on töös kahe suure filmi käsikirjad, ühte neist olen angaþeeritud reþissöörina, teine on puhtalt oma laps ja see sünnib muuseas taas Peep Pedmansoniga. Taarka juures olin Mäeotsa kaasatuna, ennekõike kaasstsenarist. Aga võtetel olin tunnistajaks, kuidas, suuresti küll fataalsetel põhjustel, filmiti lugu, ignoreerides samas seda ilusat ja lihtsat lugu, mis paberil ju ometi kirjas oli. Kivastiku seisukoht pärast esilinastust, et ta oleks meeleldi end stsenaristina taandanud, on mulle täiesti mõistetav. Kogu sellest oopusest on kuratlikult kahju. Juba aastal tegid Renita ja Hannes Lintrop sinust 35-minutise dokumentaalfilmi Meie aja kangelane, sina tegid aastal 52-minutise dokumentaali Mees animatsoonist Priit Pärnast. Kes ja kas peaks sust uue filmi tegema, või tuleks oodata, kuni jõuad Pärnale eas järele? Ma ei oska välja pakkuda ühtki põhjust, miks keegi peaks minust filmi tegema. Tuleb tunnistada, et ahvatlev on vanakesest filmi teha, kui poisikesest on kunagi juba tehtud. Aga sellisest eelisolukorrast üksi jääb väheks. 14
12 Mis Pärna puutub, siis talle ei jõua järele ühtki vagu pidi. Niikuinii läheb eest minema. Enne Pehmeid ja karvaseid tegid paar lühiseriaali, Armastuse kahur ja Paralüüs. Millest need rääkisid, ei mäleta nagu enam? Enne Pehmeid ja karvaseid sai vene ajal tehtud ka Kitsast kinga. Armastuse kahuri tegemist mulle pakuti. Idee pärines Andrus Vaarikult, Maria Avdjuškolt ja Mart Sanderilt. Paralüüs seevastu oli puhtalt autorisaade, mida tegime praktiliselt ainult operaatori ja monteerijaga. See oli tõeliselt lahe seiklus, silmitsi eesti oma paranormaalse maailmaga. Lavastatud dokilaadne jaburus. Ideid oli lõputult, aga TV 3 ei leidnud võimalust seda normaalselt rahastada ja asi muutus ajalooks pärast kuut saadet. Märkimisväärne on, et ka Armastuse kahur kuulus ainese poolest esoteerika valda. Oled teinud erinevates teatrites ligi sajale tükile lavakujunduse. Sinu rohkete ametite kõrval on see ilmselt olnud üks olulisemaid. Tuleta meelde mõned, mis kõige rohkem pinget pakkunud. Sedapidi mõteldes ikka esimesed suured tööd Valge tee kutse Kaarel Kilveti ja Saare Juhaniga ja Sajandist on pikem päev Evald Hermakülaga. Aga ka sõna otseses mõttes suured asjad, Leedu Rahvusooperis Nõidkütt ja Tosca Neeme Kuningaga. Toscas oli pilt, mis kujutas Scarpia palazzo t. Tagalaval kõrgus kümne meetri kõrgune sammasgalerii, kust laskuv trepistik lõppes basseiniga eeslaval. Tõeline ooperlik pompöössus. Loomulikult on olnud küllaga kasinaid Primavera, Reþissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer. Urmas Jõemehe foto teater muusika kino 15
13 Lõpuõhtu, Reþissöör Hardi Volmer. Jaapani tarkusejumal Fukurukudju. ja kammerlikke asju, millest on olnud suurt tegemisrõõmu. Kas või näiteks viimatine Nürnberg Aare Toikka lavastuses ja vanameister Aarne Ükskülaga VAT Teatris. Õpetasid aastaid dotsendina tudengeid Kunstiakadeemia stsenograafia osakonnas. Mida, kas lavakujundust või animatsiooni? Õpetasin seal lavastuskunsti üldisemalt ja algkursustele distsipliini, mida võiks nimetada sissejuhatuseks filmikunsti. Oled ka ise teatris lavastanud, viimati Tallinn pole enam kaugel Birgitta festivaliks ja Casanova Rakvere teatris need on multimeediaetendused, kus näitemäng ja film koos. On teatritöös lähemal ajal järge tulemas? Jah, minu lavastatud (kui me kasutame siin seda tingnimetust) asjad on peaaegu kõik olnud kergekaalulised, sellised uue aja laulumängud. Kuigivõrd pildisalvestisi või reaalajas pildiülekannet kasutavad. Selle interdistsiplinaariumiga tasub ettevaatlik olla. Inimestel hakkab sellest kinoteatrist kohati siiber saama. Samas võib ta hästi argumenteeritult olla vägagi kütkestav. Seda tõestas üsna veenvalt hiljutine Ruja. Kuuekümnendate algul oli ju näiteks epohhi loov teleka ilmumine meie kodudesse. Järelikult ei pääse ma sellest fenomenist ei üle ega ümber ka suveks ettevalmistamisel olevas muusikalavastuses. Sama, Nargen Opera toodanguna, õnnestub mul suvel ehk üks etendus ka Omari küünis välja tuua. Oled kolme loomingulise liidu liige, kino-, kunstnike ja teatriliidu. Lisaks kuulud veel ühte ühendusse viskiklubisse. Vanasti istusite Kuku klubis ühte- 16
14 puhku koos: diplomaat ja kirjastaja Toomas Tiivel, ajaloolane Ott Sandrak, bioloog ja ajakirjanik Indrek Rohtmets, kunstnik Lemming Nagel jt. Andsite välja isegi viskiklubi raamatu kas klubi tegutseb endiselt? Sina pidasid klubis paanikasektori juhataja ametit. Milliseid kohustusi täitsid? Millist viskit ise eelistad? Klubi tegutseb tasa ja targu. Minu töökohustus selles klubis on maniakaal-depressiivne lalin ja hüsteeriline soigumine teemade ringis oksidentaalkultuuri allakäik, noored on hukas, viski on jälle otsas jne. Eelistan mahedaid, suitsuseid ja kalleid viskisid, aga tegelikult pruugin suure rõõmuga hinnaskaala keskmisi iirlasi. Estonia teatris töötavad dirigent Arvo Volmer ja laulja Priit Volmer, mismoodi on nad sinu sugulased? Nad on minu sugulased. Arvoga on meil vendadest vanaisad, aga hõimusidemed Priiduga on nii kauged, et täpselt ei mäleta enam keegi. Naissaarel Omari küünis korraldab Tõnu Kaljuste Nargen Festivali, kuidas see küün oma nime sai? Üks arhitektidest, kes saareooperi asjus Kaljustet nõustas, oli jällegi minu sugulane, Ra Luhse. Eks ta teadis, et meil Kastnas see uhke küün kõduneb. Igatahes ei mäleta ma, et ma oleksin seda ise Tõnule pakkunud. Kuna küün oli osa isast jäänud päranditombust, sai Tõnuga kokku lepitud, et hoone kandku kuidagi isa mälestust. Otsustatigi nimetada Omari küüniks. Kas saab olla veel ilusamat võimalust isa mälestuse jäädvustamiseks? Carl Maria von Weberi ooper Nõidkütt Rahvusooper Estonias aastal, lav Neeme Kuningas, dirigent Olari Elts, lavakujundaja Hardi Volmer. Harri Rospu foto teater muusika kino 17
15 Vanasti elasid Koplis, kus on su kodu praegu? Ükskord sattusime Riho Sibulaga suurustlema, et kellel on rohkem elukohti ette näidata. Mina võitsin 14:12. Praegu elan Murastes. Hoone on korralikust veneaegsest suvilast talvitumiseks kohandatud ja paikneb nelja meetri kaugusel panga servast. Sul on kaks tütart, Anu ja Lill, mõlemad juba preilieas. Millega nemad tegelevad? Nemad õpivad. Lill käib viiendas klassis ja Anu õpib Pärnu kolledþis turismimajandust ja harjutab pereelu. Lõpetuseks. Mis töö on sulle praegu kõige tähtsam, kui jätame kõrvale iganädalase Pehmed ja karvased? Praegu on kõige tähtsam, üllatus, üllatus, film ja teater. On loota, et paljud neist embrüonaalolekus projektidest lähevad tasapisi käima. Salvestusstuudios ootab sisselaulmist Singer Vingeri suhteliselt uus lugu Noored on hukas. Küsitlenud SULEV TEINEMAA HARDI VOLMER on sündinud 8. novembril aastal Pärnus. Lõpetanud 1985 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstnikuna. Töötanud Tallinnfilmis ning aastast 1994 Nukufilmis nukufilmide reþissöörina ja kunstnikuna; teinud koostööd stuudioga Faama Film, televisioonis huumorisaateid, aasta lõpust siiani poliitilist pilasaadet nukkudega Pehmed ja karvased. Loonud umbes sajale teatrilavastusele kujunduse ja teinud raamatute kujundusi. Kirjutanud hulganisti laulutekste, aastast 1982 esinenud lauljana rockansamblites Päratrust, Turist ja Singer Vinger. Aastatel töötas lavastuskunsti õppetooli dotsendina Eesti Kunstiakadeemias. Filmid: 1984 Imeline nääriöö (nukufilm, koos Riho Undiga); 1985 Nõiutud saar (nukufilm, koos R. Undiga); 1986 Kevadine kärbes (nukufilm, koos R. Undiga); 1987 Sõda (nukufilm, koos R. Undiga); 1988 Vernanda (lühimängufilm, kunstnik, reþ Roman Baskin); 1988 Tööd ja tegemised (nukufilm); 1989 Inimene, keda polnud (muusika koos Tõnu Raadikuga, reþ Peeter Simm); 1989 Animeeritud autoportreed (nukufilm); 1990 Jackpot (nukufilm); 1990 Igaühele oma (lühimängufilm); 1992 Incipit vita nova (nukufilm, parim eksperimentaalfilm Espinho animafilmide festivalil Portugalis 1992); 1994 Hilinenud romanss (nukufilm, koos R. Undiga); 1994 Tulivesi (täispikk mängufilm, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu hinnangul aasta parim kodumaine film, 11. Aleksandria filmifestivali esimene auhind debüütfilmide kategoorias Egiptuses 1995); 1997 Minu Leninid (mängufilm, Eesti kultuuriauhind Suur Vanker 1997 parim reþissöör, kunstnik ja näitleja, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, 5. Baltimaade filminäitlejate festivalil Balti pärl Viktor Suhhorukovile þürii eripreemia parima näitlejatöö eest Lätis 1998); 1997 Keegi veel (nukufilm, kaasstsenarist ja reþissöör ning kunstnik koos Mait Laasiga); 1998 Primavera (nukufilm, koos R. Undiga, 6. Sinise mere filmifestivali 3. auhind Soomes 1999, Söuli animafilmide festivali 3. auhind Koreas 1999); 1998 Kogu raha eest (lavastatud dokfilm); 2003 Barbarid (nukufilm); 2005 Mees animatsoonist (dokfilm); 2007 Lõpuõhtu (nukufilm); 2008 Taarka (täispikk mängufilm, kaasstsenarist, reþ Ain Mäeots). Ühtekokku on Hardi Volmeri filmid pälvinud paarkümmend auhinda rahvusvahelistel festivalidel ja neid on korduvalt tunnustatud mitmesuguste auhindadega kodumaal. 18
reorer-muusiko-kino Maria Klenskaja jaanuaris Harri Rospu foto
ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Maria Klenskaja jaanuaris 1997. Harri Rospu foto XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA
More informationfeoter- muusiko kino 12 2 Cosimo Tura. Trooniv madonna musitseerivate inglitega. Keskmine osa polüptühhonist О 3 ISSN
ISSN 0207 6535 feoter- muusiko kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HEL1LOOIATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU JA EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI O» О 3 HJ PH 12 2 Cosimo Tura. Trooniv madonna musitseerivate inglitega.
More informationreorer-muusiko-kin Ю a ' ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu
ISSN 0207 6535 reorer-muusiko-kin Ю a ' ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu VII aastakäik Esikaanel: «Objekte» Eesti nukufilmi 30.
More informationreorer- muusiko -kino
ISSN 0207-6535 reorer- muusiko -kino ESTI KULTUURIM'NISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI T tf тан^'' XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, teil 44 04 72 TOIMETUS:
More information#24. Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta!
tartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne NELJAS number : PÖÖRIPÄEV 2012 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000
More informationtartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne SEITSMES number : SUVI 2013 Viljandi #27
tartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne SEITSMES number : SUVI 2013 Viljandi PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL 25. 28. JUULI #27 2 : KAHEKÜMNE SEITSMES NUMBER : SUVI 2013 KAASAUTORID Martin Vabat on esimestest eluaastatest
More informationreoter-muusiko kin ю ВШПВННН ISSN Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu
ISSN 0207 6535 reoter-muusiko kin ю Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu ВШПВННН IX aastakäik Esikaanel Veljo Tormis 1990. aasta mais. T. Tormise foto Tagakaanel
More informationLibaõpetajad vallutasid kõigi südamed
Miilangokt Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaleht aastast 1925 Libaõpetajad vallutasid kõigi südamed Tiiu Tedrema 6. oktoober oli kõigi õpetajate jaoks üle kogu Eesti tähtis päev, kuna iga oktoobrikuu esimesel
More informationVI Välis-Eesti Kongress Tallinnas
VI Välis-Eesti Kongress Tallinnas Välis-Eesti Kongress toimus kuuendat korda peale esimest 1928. aastal toimunut. Osalejaid oli seekord 36. Foto: Lea Vaher, Välis-Eesti Ühingu juhatuse liige Tallinn jutustab
More informationSydney Jaani kogudus valmistub sünnipäevapeoks
Sydney Jaani kogudus valmistub sünnipäevapeoks Peapiiskop Andres Taul tuleb Adelaide i Tänu SES Kunsti- ja Käsitööringile ehivad kirikusaali nüüd kaunid rahvusliku mustriga kardinad ning samas stiilis
More informationISSN reorer- muusiko kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 1
ISSN 0207-6535 reorer- muusiko kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 1 j ~V XXI AASTAKÄIK VASTUTAV VÄLJAANDJA MARIKA ROHDE tel 6 46 47 44
More informationENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate. Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu
reorer-muusiko-kino ISSN 0)07 6S)S ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu detsember IV aastakäik Esikaanel: Hetked 1. oktoobril 1985
More informationALVAR LOOG. da keegi. Mida poetess sellega mõtles? Oli see ehk prohvetlik ettekuulutus peatselt meiegi õuele saabunud postmodernismist,
DRAMATURGIA OTSIB (PEA)TEGELASI: SUURTE SURNUTE VÄRSKE VERI Ajalugu dramaturgilise toorainena XXI sajandi algusaastate eesti teatris Loone Otsa Koidula vere näitel ALVAR LOOG Kõnelda sellest, mis ei ole
More informationTOIMETAV ÕPETAJA. Peeter Olesk
TOIMETAV ÕPETAJA Peeter Olesk Järgnevat võib võtta ka kui jutustust põhimõttel asümptootiline narratiiv. Narratiivil on mitu tähendust, millest siia on valitud järgmine: asjade ja sündmuste ning inimeste
More informationEESTI ARHIIV AUSTRAALIAS Noppeid Hugo Salasoo kirjavahetusest Kaljo Käärikuga
EESTI ARHIIV AUSTRAALIAS Noppeid Hugo Salasoo kirjavahetusest Kaljo Käärikuga GEORG FRIEDRICH SCHLATER Tartu Tähetorn (1850. aastatel) 4. ja 5. jaanuaril 1952. aastal asutati Sydney Eesti Majas eestlaste
More informationKOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #34
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #34 KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 2 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 Esikaanel Tallinn Bicycle Week. Foto: Renee Altrov KAASAUTORID Mario
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Kaija Maarit Kalvet TEISTE MEELTE RAKENDAMINE TEATRIS VISUAALIVABA LAVASTUSE PELLEAS&MELISANDE NÄITEL Lõputöö Juhendaja:
More informationMÜÜRILEHT. 11 : Festivali eri. :::::::::::::::::: tartu ja maailma kultuurileht :; ÜHETEISTkümnes number : FESTIVALI ERI ::::::::::::::::::::::::
:::::::::::::::::: tartu ja maailma kultuurileht :; ÜHETEISTkümnes number : FESTIVALI ERI :::::::::::::::::::::::: MÜÜRILEHT Kolleegium: Kaisa Eiche, Põim Kama, Margus Kiis, Maarja Mänd, Martin Oja, Kristina
More informationreorer-muusiko-kin EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI ISSN
reorer-muusiko-kin О EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI ISSN 0207-6535 mm XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS:
More informationMeie Oskar 115. Oskar Luts INDERUN 7. jaanuaril esitles Oskar Lutsu majamuuseum Tartus Inderlini (illustr. Raina Laane) taastrükki.
* 1 rahvusraamatukogu Eesti keelepoliiti M. Palm: ka keelenõukogu ooper ei kao valvata. kusagile. Lk. 3. Lk. 12. hind 11.9 0 krooni EESTI KULTUURILEHT 11. jaanuar 2002 J L J U U L J l-a -A. A.. A A A number
More informationNORA EHK ELU VÕIMALIKKUSEST NAISENA PEREKONNAS, TEATRIS JA KAPITALISMIS
NORA EHK ELU VÕIMALIKKUSEST NAISENA PEREKONNAS, TEATRIS JA KAPITALISMIS ANNELI SARO Naine on saladus, mille lahendus on rasedus. Friedrich Nietzsche Woman, your middle name is guilt. HélÔne Cixous Naine
More informationKohtuvad rahvusballett
lhv panga ajakiri nr 1/2011 Kohtuvad rahvusballett ja jalgpall LHV Pank toetab tublisid vutimehi ja baleriine INVESTORI ABC: TEABEALLIKAD PERSOON: INDREK LAUL ETTEVÕTE: WEBMEDIA GURU: ROMAN ABRAMOVITŠ
More informationKutsume teid Kevadpeole! Kontserdile Miikaeli saalis ja laadale 1.mail kell Kallid Sõbrad,
Kallid Sõbrad, Sügise uudistelehes kirjutasime lahkuvatest rändlindudest. Nüüd on nad teel tagasi ja see tuletab meelde, et meil on aeg jälle rääkida oma elust Pahklas. Kuid üks linnuke, kes lahkus meie
More informationNÕUKOGUDE AEG NÄHTUNA ERINEVATE MÄLUKOGUKONDADE SILMADE LÄBI
Acta Historica Tallinnensia, 2012, 18, 142 158 doi: 10.3176/hist.2012.1.06 NÕUKOGUDE AEG NÄHTUNA ERINEVATE MÄLUKOGUKONDADE SILMADE LÄBI Aili AARELAID-TART Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, Uus-Sadama
More informationKui arvata tõlkeloo mitmekordsest diakrooniast (Torop 1999: 42 65) välja
Anne Lange_Layout 1 30.12.10 12:01 Page 31 ENN SOOSAARE TÕLKETEGUDEST ANNE LANGE Kui arvata tõlkeloo mitmekordsest diakrooniast (Torop 1999: 42 65) välja tõlkijaga seotud teemadering ja lugeda tõlkeloo
More informationŠoti ballaadidest traditsioonilise kosmoloogia ja rituaalse aastani
Šoti ballaadidest traditsioonilise kosmoloogia ja rituaalse aastani Intervjuu Emily Lyle iga Ave Tupits Palun rääkige mõne sõnaga oma päritolust ja lapsepõlvest. Kuidas te jõudsite folkloori uurimiseni?
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE ESIMENE number : VEEBRUAR 2014 #31
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE ESIMENE number : VEEBRUAR 2014 #31 2 : KOLMEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2014 Esikaanel ülevalt plaadifirma One Sense kaaperdajad Kersten Kõrge ja Janno Vainikk
More informationHipsterkohvikutest nõukaaegsete keldribaarideni ettevõtlusmustrid Põhja-Tallinnas
Hipsterkohvikutest nõukaaegsete keldribaarideni ettevõtlusmustrid Põhja-Tallinnas Eneli Kindsiko kvalitatiivuuringute teadur, Ph.D, TÜ majandusteaduskond Projekti kaasautorid: Tiit Tammaru, Johanna Holvandus,
More informationINTERNATIONAL WEEK FOR NON-TEACHING STAFF. Intercultural Communication Skills
INTERNATIONAL WEEK FOR NON-TEACHING STAFF Intercultural Communication Skills Tampere University of Applied Sciences (TAMK) Maris Nool Marje Võrk Nädala programm 27. Mai Welcome to Tampere and TAMK: -
More informationMUUSIKA, MUUSIKASAAST JA MUUSIKATÖÖSTUS
MUUSIKA, MUUSIKASAAST JA MUUSIKATÖÖSTUS VEEL NUMBRIS Heliloojad mitmest kandist -lk. 3 % Vasakult K. Kikerpuu, K. Vilgats, T. Sulamanidze, M. Väljataga. GEORG HALLINGU foto Muusikaleht palus läbi Otsa-kooli
More informationA B I S T A M I S E K O M I T E E 7 0
ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk Nr. 2339 20. juuni 2014 asutatud detsember 1947 Pühapäeval 25. mail oli kogunenud Londoni Eesti Majja umbes 60 inimest, tähistamaks Eesti
More informationStiilitundlik lavastaja Hanno Kompus ooperite Tristan ja Isolde ning Jevgeni Onegin näitel 1
Stiilitundlik lavastaja Hanno Kompus ooperite Tristan ja Isolde ning Jevgeni Onegin näitel 1 Maarja Kindel Iga teos kannab oma lavastust eona endas. Seda idu leida ning arendada tas peituvate võimaluste
More informationTõnis Kaumann EESTI MUUSIKA PÄEVAD. Evi Arujärv: suurvorm eesti muusikas. Cassandra Wilson. Nüüdismuusika: huvitav või hirmutav?
N 4 o aprill 2014 hind 2.50 EESTI MUUSIKA PÄEVAD Liis Viira Toivo Tulev Margo Kõlar Helena Tulve Märt-Matis Lill Erkki-Sven Tüür Monika Mattiesen Tatjana Kozlova- Johannes Evi Arujärv: suurvorm eesti muusikas
More information* Raamatukoguhoidja imago * Maaraamatukoguhoidjate töö tasustamine * Andmebaasid * Koolilugemine - kas sunnitud armastus?
* Raamatukoguhoidja imago * Maaraamatukoguhoidjate töö tasustamine * Andmebaasid * Koolilugemine - kas sunnitud armastus? ISSN 0235-0351 Tere, kolleeg! EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE
More informationPÜSTIJALAKOMÖÖDIA EESTIS 21. SAJANDI ALGUSES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL ANNA-LIISA PURTSAK PÜSTIJALAKOMÖÖDIA EESTIS 21. SAJANDI ALGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Professor Anneli
More informationLai 23, Tallinn twitter.com/linnateater facebook.com/linnateater
Tallinna Linnateater Lai 23, Tallinn 10133 www.linnateater.ee twitter.com/linnateater facebook.com/linnateater Kavalehe koostas Triin Sinissaar, kujundas Katre Rohumaa, fotod proovist Siim Vahur. Anton
More informationMeenutatud keel ja unustatud kiri: rahvalikud keelekorraldajad J. Hurda rahvaluulekogus 1
https://doi.org/10.7592/mt2018.70.kikas Meenutatud keel ja unustatud kiri: rahvalikud keelekorraldajad J. Hurda rahvaluulekogus 1 Katre Kikas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur katreki@folklore.ee
More informationTartu Ülikool. Filosoofia teaduskond. Filosoofia ja semiootika instituut. Semiootika osakond. Mia Kesamaa
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Mia Kesamaa Kaljo Põllu ja Andres Toltsi pop-kunsti analüüs postkolonialistlikust vaatepunktist Bakalaureusetöö
More informationKODUS MUUSIKA SALVESTAMINE SUBKULTUURILISE PRAKTIKANA
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Etnoloogia osakond Paul Sild KODUS MUUSIKA SALVESTAMINE SUBKULTUURILISE PRAKTIKANA Bakalaureusetöö Juhendaja: Aimar Ventsel Tartu
More informationSAKSAKEELSE TÕLKEKIRJANDUSE VAHENDAMINE JA VASTUVÕTT EESTIS AASTATEL
Tallinna Ülikool Suulise ja kirjaliku tõlke õppetool Triin Pappel SAKSAKEELSE TÕLKEKIRJANDUSE VAHENDAMINE JA VASTUVÕTT EESTIS AASTATEL 1990-2000 Magistritöö Juhendaja: Ave Tarrend, M.A. Tallinn 2007 SISUKORD
More informationJüri Reinvere ooper Puhastus kultuuri-, teatri- ja muusikateaduslikus perspektiivis 1
Jüri Reinvere ooper Puhastus kultuuri-, teatri- ja muusikateaduslikus perspektiivis 1 Kristel Pappel, Anneli Saro Jüri Reinvere ooper Puhastus Sofi Oksaneni samanimelise romaani põhjal. Muusikajuht: Paul
More informationKUI KREMLI TÄHT VALGUSTAS MUUSEUMI Stalinismiaegsetest ümberkorraldustest Eesti muuseumides
KUI KREMLI TÄHT VALGUSTAS MUUSEUMI Stalinismiaegsetest ümberkorraldustest Eesti muuseumides Stalinismiaegseid ümberkorraldusi Eesti muuseumides on trükisõnas käsitletud vähe. Veidi on seda ajajärku vaadeldud
More informationTeatripedagoogika muutuvas maailmas
1 Teatripedagoogika muutuvas maailmas E-õpik teatrikõrgkoolide üliõpilastele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Tallinn 2018 2 E-õpiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti
More informationHEADREAD. Tallinna kirjandusfestival mai 2016 TÄNAVUST HEADREAD FESTIVALI ISELOOMUSTAB PALJU HUVITAVAID NAISKIRJANIKKE
HEADREAD Tallinna kirjandusfestival 25. 29. mai 2016 TÄNAVUST HEADREAD FESTIVALI ISELOOMUSTAB PALJU HUVITAVAID NAISKIRJANIKKE KIRJANDUSFESTIVALIL HEADREAD ESINEVAD TEISTE SEAS KOLM NAIST, KES IGAÜKS ON
More informationIdabloki eriteenistuste võitlustest Külma sõja ajaloorindel Andrus Roolahe ja Julius Maderi näitel*
Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), 47 76 Idabloki eriteenistuste võitlustest Külma sõja ajaloorindel Andrus Roolahe ja Julius Maderi näitel* Ivo Juurvee Külmaks sõjaks nimetatav globaalne vastasseis
More informationME KIRETU KIRJANDUSKRIITIKA
Keel ja Kirjandus 3/2017 1/2016 LX LIXAASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ME KIRETU KIRJANDUSKRIITIKA 2015. ja 2016. aasta kirjanduskriitika ülevaade JOOSEP SUSI, PILLE-RIIN
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava. Hans Mihkel Vares ERILISED ESIMESED
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava Hans Mihkel Vares ERILISED ESIMESED Loov-praktilise lõputöö kirjalik osa Juhendaja: Villu Talsi, MA, lektor Kaitsmisele
More informationENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel
Keel ja Kirjandus 3/2015 LVIII aastakäik EEstI teaduste akadeemia ja EEstI kirjanike LIIdu ajakiri KOLM KONGRESSI ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954 1966 SIRJE OLESK Komme pidada kongresse Kirjanike
More informationJOPE OSTJALE VÄÄRTUSLIK KINGITUS!
Pandimajade liider! www.luutar.ee www.pood.luutar.ee LAEN Pandi tagatisel al 3 eurost! KULD Parim kulla hind Eestis! E-POOD Suurim valik kasutatud tooteid! Tartu, Kalda tee 30 E-R 9-19, L 10-16, P 10-14
More informationT E A T E D EELSEISVAID ÜRITUSI / UPCOMING EVENTS. E.E.L.K. PORTLANDI KOGUDUSE TEATELEHT Nr. 14 (224) August Portlandi Eesti Seltsi peakoosolek
P O R T L A N D I E E S T L A S T E T E A T E D E.E.L.K. PORTLANDI KOGUDUSE TEATELEHT Nr. 14 (224) August 2012 EELSEISVAID ÜRITUSI / UPCOMING EVENTS Oregoni eestlaste suvepäev on kavandatud sel suvel Portlandi
More informationTeatrietenduste sünkroontõlkest eesti keelest vene keelde aastatel
D O I : 1 0. 7 5 9 2 / M E T H I S. V 1 5 I 1 9. 1 3 4 3 6 Teatrietenduste sünkroontõlkest eesti keelest vene keelde aastatel 1944 1991 Karin Sibul Teesid: Suuline teatritõlge on jäänud marginaalse tõlkeliigina
More informationISSN * Kooliraamatukogud tänases päevas * Põhinäitajaid rahvaraamatukogudes 2000 * Patkuliana Rahvusraamatukogus
ISSN 0235-0351 * Kooliraamatukogud tänases päevas * Põhinäitajaid rahvaraamatukogudes 2000 * Patkuliana Rahvusraamatukogus EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Kooliraamatukogude olevik
More informationMärjamaa Nädalaleht. Aukodanik kirjutas Märjamaale legendi. Nr 24 (1226) 21. juuni 2017 Hind 0,35 eurot. Neljapäeval, 22. juunil töötab TÄNA LEHES:
Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Valla koolide lõpetajate nimed. Lk 2 Märjamaa saab uue reoveepuhasti. Lk 3 Sirgulised esinesid Viiburis. Lk 6 Ühe muuseumihoone algus ja lõpp. Lk
More informationRepresentatsioon, presentatsioon ja kohalolu teatris
S A A T E K S DOI: 10.7592/methis.v11i14.3689 Representatsioon, presentatsioon ja kohalolu teatris Anneli Saro, Kristiina Reidolv, Tanel Lepsoo Teatriajalugu võib defineerida kui reaalse maailma kasvavat
More informationEesti Televisiooni kultuurisaade OP enne ja pärast formaadimuutust
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Greta Külvet Eesti Televisiooni kultuurisaade OP enne ja pärast formaadimuutust Bakalaureusetöö
More informationEdisoft dokumendiedastuse veebiteenuste kirjeldus SOAP kanali kaudu. Kasutusjuhend
Edisoft dokumendiedastuse veebiteenuste kirjeldus SOAP kanali kaudu 23/10/2017 Sisukord 1. Üldine info... 4 2. Vead... 5 3. Meetodite kirjeldus... 6-16 3.1. Send... 6 3.1.1. Send meetodi argumendid...
More informationPAUL SEPA JA ALEKSANDER TUURANDI KOOSTÖÖ DRAAMATEATRIS AASTATEL Bakalaureusetöö. Juhendaja dotsent Luule Epner
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL LIISI AIBEL PAUL SEPA JA ALEKSANDER TUURANDI KOOSTÖÖ DRAAMATEATRIS AASTATEL 1920 1924 Bakalaureusetöö Juhendaja
More informationTartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXX. Akadeemilise pärandi mõte. Tartu Ülikooli ajaloo muuseum
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXX Akadeemilise pärandi mõte Tartu Ülikooli ajaloo muuseum Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Monika Salo Resümeede tõlked: Luisa tõlkebüroo, autorid (Eero Kangor, Janet
More information23. Raba Algkooli vilistlaste kokkutulek. Vigala Õigus 222. Vigala valla ajaleht. NR. 8 (121) September 2011 TASUTA
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 8 (121) September 2011 TASUTA Raba Algkooli vilistlaste kokkutulek ja Vigala Õigus 222 NB! Pilte kokkutulekust saab vaadata ja tellida Vigala Vallavalitsuses. Kes
More informationart meeste mudel art naiste mudel HIND 26.- VILJANDI Riia mnt 42a RAKVERE Pikk 2
Maitseb päeval ja öösel! www.fasters.ee Aardla 23, Küüni 5a, Küüni 7 ja Võru 79, Tartu!!! nr 36 (269) Tiraaž 20 400 www.tartuekspress.ee ASENDAMATU MUGAVUS KÜLMADES TINGIMUSTES! TAMREX soe aluspesusärk
More informationCif puhastuskreem Pink Flower või Lila Flower, 700 ml, 3,14/L Toodetud Eestis
0 2. 13. juuli 5 75 RI SELVE 00 1,32/kg Reggia pasta Elbows või Penne Ziti, 500 g, 1,50/kg Saaremaa Hollandi leibjuust 26%, viilutatud, 900 g 5,56/kg Pakkumised kehtivad, kuni kaupa jätkub. Piltidel on
More informationLAVASTUSE PELLEAS & MELISANDE PRODUKTSIOON
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Kerli Rannala LAVASTUSE PELLEAS & MELISANDE PRODUKTSIOON Lõputöö Juhendaja: Piret Aus MA (kultuurikorraldus)
More informationKarm stiil nõukogude uuringute kontekstis
112 Kädi talvoja Karm stiil nõukogude uuringute kontekstis Kädi Talvoja Artiklis käsitletakse probleeme, mis kerkivad karmi stiili kunstiajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisel Eesti kontekstis. 1950.
More informationHaridus- ja Teadusministeerium. Koostanud Urmas Sutrop ja Jüri Valge
Haridus- ja Teadusministeerium Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa Koostanud Urmas Sutrop ja Jüri Valge Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2008 Ettekanded Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamise
More informationJaani kiriku aastarõngad
ш Järgmises HORISONDIS Jaani kiriku aastarõngad to kt Ж kv Шш Foto: Malev Toom I» -ffr ш RAHVUSRAAMATUKOGU TOIMETUSE LEHEKÜLG ILMUB AASTAST 1967. 6 NUMBRIT AASTAS. TOIMETUS: INDREK ROHTMETS, peatoimetaja
More informationTAEVANE VÕIMUVÕITLUS. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Puhvel
TAEVANE VÕIMUVÕITLUS Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Puhvel Hetiidi kirjanduslike tekstide säilmed kihistuvad mitmel tasandil. Põlised ürganatoolia müüdid 1 olid liturgiasisesed jutluseosad, vahel hati-hetiidi
More informationJõelähtme4. Jõelähtmes! Kaherattalised kevadekuulutajad TÄNA LEHES: M Ä R T S NR. Koduteenuse taotlemisest (lk.
Jõelähtme4 M Ä R T S 2 0 0 7 V A L L A L E H T NR. 1 2 0 TÄNA LEHES: Koduteenuse taotlemisest (lk.2) Küla arengukava koostamise koolitusest (lk.2) Kostivere noortekeskusest (lk.3) Kaherattalised kevadekuulutajad
More informationTõlkepärl eesti ilukirjanduse algusaegadest esimene eestikeelne robinsonaad
DOI: 10.7592/methis.v12i15.12121 Tõlkepärl eesti ilukirjanduse algusaegadest esimene eestikeelne robinsonaad Ave Mattheus Teesid: Artiklis uuritakse Eesti Kirjandusmuuseumis asuvat mahukat, ligi 800 lk
More informationMUUSEUM Muutuv muuseum
EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI NR 2 (24) 2008 MUUSEUM ESIKAAS Muutuv muuseum MUUSEUM NR 2 (24) 2008 1 PEATOIMETAJALT MUUSEUM NR 2 (24) 2008 2 MUUSEUM Eesti Muuseumiühingu ajakiri NR 2 (24) 2008 PEATOIMETAJA
More informationTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT. Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13. 18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus...
More informationAranda usundilistest kujutelmadest
Aranda usundilistest kujutelmadest Mihkel Niglas Käesoleva artikliga jätkan Austraalia pärismaalaste usundi tutvustamist. Kesk-Austraalias elav aranda hõim on üks Austraalia suuremaid ja enimuuritud rahvusrühmi,
More informationHANS LEOKE RAAMATUKAUPMEES JA KIRJASTAJA
HANS LEOKE RAAMATUKAUPMEES JA KIRJASTAJA Linda Sarapuu, Viljandi Linnaraamatukogu peaspetsialist Eesti raamatu ajaloos on tähtis koht raamatukaupmeestel ja kirjastajatel, kes tegutsesid hoogsalt 19. sajandi
More informationMÄNGULISED HARIDUSTÖÖTOAD 2016/2017
MÄNGULISED HARIDUSTÖÖTOAD 2016/2017 Oma 30. hooajal pakub VAT Teater juba kuuendat aastat laia valikut hariduslikke töötube nii noortele kui täiskasvanutele üle kogu Eesti. Meie eesmärk on olnud luua side
More informationMIS ON RELATSIOONILINE VÕIMUKÄSITLUS?
MIS ON RELATSIOONILINE VÕIMUKÄSITLUS? P e e t e r S e l g 1. Sissejuhatus Politoloogilises ja sotsioloogilises kirjanduses on kinnistunud traditsioon väl jendada võimu suhteid dihhotoomselt A-de (võimukate
More informationMÄLESTUSTEKST KUI KOGUKONDLIKU IDENTITEEDI MANIFEST Mõttearendusi baltisaksa autobiograafiakirjanduse põhjal
MÄLESTUSTEKST KUI KOGUKONDLIKU IDENTITEEDI MANIFEST Mõttearendusi baltisaksa autobiograafiakirjanduse põhjal Maris Saagpakk Mälestustekstide kirjutamine on saanud vabanenud Eestis sagedaseks. Ühe inimese
More informationTÜ Ajaloo muuseumis mängib. Selles numbris: Väitekiri: keda mõjutas majanduskriis. õppekorralduseeskirja muudatused Lõbusad doktor klounid
Mai 2013 nr 5 (2416) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Väitekiri: keda mõjutas majanduskriis kõige valusamalt? Puust ja punaseks: tähtsamad õppekorralduseeskirja muudatused Lõbusad doktor klounid
More informationKontekstist tõlgenduseni
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Kontekstist tõlgenduseni Seminaritöö Ester Oras Juhendajad: Ülle Tamla Ain Mäesalu Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kontekstuaalne
More informationInimohver eesti eelkristlikus usundis
Inimohver eesti eelkristlikus usundis Tõnno Jonuks Dómald võttis pärandi oma isa Vísburri järelt ja valitses maad. Tema päevil oli Rootsis ikaldus ja nälg. Siis tõid rootslased suuri ohvreid Uppsalas.
More informationTartu ülikool kui eestlaste mälupaik
Ajalooline Ajakiri, 2016, 2 (156), 245 264 Vaatenurk Tartu ülikool kui eestlaste mälupaik Lea Leppik Tänane Tartu on vaieldamatult uhke oma ülikoolile ja ülikoolilinna staatusele. Õieti on ülikool tugevam
More informationRahvapärimus ja multimeedia eesti kaasaegses kultuuris
Rahvapärimus ja multimeedia eesti kaasaegses kultuuris Anneli Mihkelev Tallinna Ülikool Ülevaade. Artikkel vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, keda võib kohata meie suulises
More informationKas limonaadimaks võiks päästa rahva?
5. 8. november RANNAMÕISA PART jahutatud kg 6. 8. november SIDRUN kg 8. 11. november TERE MEREVAIK SULATATUD JUUST klassikaline, murulauguga 200 g 11. 13. november TERE KOHUPIIM vanilli, rosina 200 g -34%
More informationEESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED
EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED 5 [10] 2015 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS 5 [10] 2015 Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst
More informationRegionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Uusima aja õppetool Triin Aedmäe Regionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Eero
More informationRahvapärane viiulimäng 20. sajandi esimesel poolel Tori ja Vändra viiuldajate näitel
Rahvapärane viiulimäng 20. sajandi esimesel poolel Tori ja Vändra viiuldajate näitel Krista Sildoja Teesid: Artikkel annab ülevaate (a) eesti rahvapärase viiulimuusika uurimise seisust, (b) tantsimisest
More informationDigimodernistlik eesti kirjanik
Digimodernistlik eesti kirjanik Piret Viires doi:10.7592/methis.v8i11.999 Postmodernismi lõpp ja post-postmodernism Arutledes 21. sajandi esimese kümnendi, nullindate eesti kirjanduse üle, ei saa kõrvale
More informationW. G. Sebald SATURNI RÕNGAD. Inglise palverännak
W. G. Sebald SATURNI RÕNGAD Inglise palverännak Tartu 2011 Tõlgitud väljaandest: W. G. Sebald Die Ringe des Saturn Eine englische Wallfahrt Fischer Taschenbuch Verlag Frankfurt am Main 2007 Eichborn AG,
More informationX Lootos Cupil näeb 160 mängu
Nr 18 Laupäev, 11. veebruar 2006 Hind 10 krooni Ilm Külm kõrgrõhuala on Venemaale taganenud ja pealetungil on uus kõrgrõhuala lääne suunalt. Ka see kannab võrdlemisi külma õhku ning kui taevas öösel ja
More informationVõidufond kokku eurot!
Kas kohtuotsused on täitmiseks? Halduskohus tegi märgilise tähtsusega otsuse: riigilt mõisteti välja kahjutasu isale, kes ei saanud aastaid oma lapsega kohtuda, sest suhtluskorda tagavat kohtumäärust ei
More informationEESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI
Ross, algus 10/1/08 3:46 PM Page 753 Keel ja Kirjandus 10/ 2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI JOOBELIST JA JUUBELIST ANTON THOR HELLE 325 KRISTIINA ROSS Sel sügisel
More informationKuidas päästa last? Lastehaigla tohtrid otsivad raha, et laiendada narkosõltlaste
ilm Reede 13. 10. 2006 nr 144 (551) tasuta uudisteleht ilmub T, K, N, R www.linnaleht.ee täna R 13.10 päeval 10... 14 öösel 0... 10 homme L 14.10 päeval 9... 12 öösel 3... 10 ülehomme P 15.10 päeval 9...
More informationPiret Simsonist saab uus usin majapidajanna
Reede 31. 08. 2007 nr 119 (710) tasuta uudisteleht ilmub T, K, N, R www.linnaleht.ee ilm täna R 31.08 päeval 11... 15 öösel 4... 10 homme L 1.09 päeval 12... 16 öösel 3... 10 ülehomme P 2.09 päeval 13...
More informationEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Loomemajanduse õppetool. Sisekujunduse eriala
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Loomemajanduse õppetool Sisekujunduse eriala Grete Papp TALUHÄÄRBERI SISUSTAMINE 20. SAJANDI ALGUSE STIILIS Lõputöö Juhendaja: Merle Talvik, PhD Tallinn 2014 RESÜMEE Lõputöö
More informationRAHVUSARHIIVI TEGEVUSE ÜLEVAADE NATIONAL ARCHIVES OF ESTONIA
RAHVUSARHIIVI TEGEVUSE ÜLEVAADE 2005 2006 NATIONAL ARCHIVES OF ESTONIA 2005 2006 Rahvusarhiiv National Archives of Estonia Tartu 2007 R A H V U S A R H I I V I T E G E V U S E Ü L E V A A D E 2 0 0 5 2
More informationKoostajad / Compilers. Design. Luisa Tõlkebüroo. Translation. Fotod Jaana Juur, festivaliesinejate fotokogud / photo archives ofperforming companies
Koostajad / Compilers Tallinn Treff Festival Tallinna Vanalinna Päevad Kujundus Design Tõlge Translation Anna-Liisa Õispuu, Kati Kuusemets Marje Kutser, Rainer Nurme Maite-Margit Kotta Luisa Tõlkebüroo
More informationEesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Keelest meeleni II. Ülo Tedre juubelikonverents ********************** TEESID
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond Keelest meeleni II Ülo Tedre juubelik ********************** TEESID 20. 21. 02. 2008 Tallinn 1 Diskursiivne aardeväli tegelikkuse skaalal Koostaja: Maris Kuperjanov
More informationKUIDAS SULGEDA MEELED VAIKUSE EES?
KUIDAS SULGEDA MEELED VAIKUSE EES? MAARJA MÄND Sarah Kane, 4.48 psühhoos. Lavastaja: Kalev Kudu. Heli-, video- ja ruumikujundaja: Kiwa. Osades: Kaija Maarit Kalvet, Katrin Kalma ja Peeter Piiri. Tartu
More informationAated ja stiiliotsingud: ekspressionism aastate eesti teatris
Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris Luule Epner Ülevaade: Esimesest maailmasõjast ajendatud ideed ja meeleolud jõudsid eesti teatrisse 1920. aastate alguses, eeskätt ekspressionistlikus
More information7:47 põhimõte. EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) NR 13 JAANUAR 2010
EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht NR 13 JAANUAR 2010 7:47 põhimõte Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Algus eelmises numbris (nr 12, september 2009) Kas võib
More informationSiinkirjutajale teadaolevalt on esimesi üleskutseid eesti tõlkeloo1 uurimiseks
Elin Sütiste_Layout 1 30.11.09 16:15 Page 908 MÄRKSÕNU EESTI TÕLKELOOST 1906 1940: TÕLKEDISKURSUST ORGANISEERIVAD KUJUNDID * ELIN SÜTISTE Siinkirjutajale teadaolevalt on esimesi üleskutseid eesti tõlkeloo1
More information