Kallid Sõbrad, Sügise uudistelehes kirjutasime lahkuvatest rändlindudest. Nüüd on nad teel tagasi ja see tuletab meelde, et meil on aeg jälle rääkida oma elust Pahklas. Kuid üks linnuke, kes lahkus meie juurest 18.oktoobril, ei tule enam tagasi. Kersti Smid elab nüüd meie mõtetes ja südametes. Suur osa meie seekordsest lehest on pühendatud temale. 50 aastat tagasi, Vaiksel Laupäeval (27.märtsil 1966) suri austria arst ja ravipedagoog Karl König, kes oli Camphilli liikumise rajaja. Juba tudengina oli tal mõte, et erivajadustega lapsed ei peaks elama lastekodudes, vaid koos peredega või kasuperedega. 1939.aastal, olles ise sõjapõgenikuna Šotimaal, oligi tal võimalus alustada sellise asutusega, kus abi vajavad lapsed elasid koos kaastöötajate ja nende peredega. Margit Engel, kes töötas koos Königiga esimeses Camphilli külas ja hiljem rajas Norras Camphilli külade võrgustiku, aitas alustada ka Pahkla Camphilli küla. Meiegi seisukoht on, et erivajadustega inimesed peavad olema ümbritsetud turvalise perekonnaga, kus nad saavad parimal viisil arendada oma potentsiaali, elades ja töötades koos heade sõpradega. Me leiame, et praegune eesti poliitikute soov integreerida puudega inimesed ühiskonda on põhimõtteliselt õige, kuid mitte vahendid, kuidas seda ellu viia tahetakse. Meie pea 25-aastane praktiline kogemus näitab, et elu ja töö koos erivajadustega inimestega nõuab diferentseeritumat ja individuaalsemat lähenemist. Arvestades ainult teaduslikke uuringuid ja majanduslikke fakte, ei pruugi jõuda meie hoole all olevate inimeste tegelike vajadusteni. Nad vajavad soojust, hoolimist ja inimest enda kõrvale, kellel on aega kuulata, samas ka nendega oma huvisid ja elu jagada. Karl König elas oma aadetele, ta rääkis poliitikute, arstide, ravipedagoogide, terapeutide ja ajakirjanikega, et tuua Camphilli põhimõtted sotsiaalteenuste maastikule. Paistab, et tema eesmärgid on nüüd, kuuskümmend aastat hiljem, ka paljude teiste eesmärgiks. Kahjuks ametnike poolt maha märgitud tee nendeni jõudmiseks on vildak. Vabandame, et uudisteleht ei jõudnud seekord teieni pühadeajaks. Peale selle, et pühad olid sel aastal väga vara, pidi lehe toimetaja kirjutama oma magistritööd, mille ta aprilli alguses ka edukalt kaitses. Õnneks on meil külas Lena ja koos Annikaga on nad aidanud kirjutada enamiku artiklitest. Suur tänu teile! Soovin kõigile kaunist kevadet! Katarina Kutsume teid Kevadpeole! Kontserdile Miikaeli saalis ja laadale 1.mail kell12.00 Tooge kaasa oma sõbrad ja pereliikmed! Pärast kontserti saate maitsta meie köögi-võlurite kätetööd ja müüme kõike, mida töökodades valmistasime. (Kahjuks kaardiga meil maksta ei saa ) Ootame kõiki inimesi, kes soovivad meid toetada, kes tunnevad huvi meie arengu ja vajaduste vastu. Ka neid, kes võiksid meiega ühineda. Kohtume silmast silma ja räägime!
Väike ülevaade kudumistöökojast Kudumistöökojas on olnud viimasel ajal kiired ajad. Oleme väga palju materjali taaskasutusse võtnud: vana voodipesu, rätikud, trikoopluusid, dressipüksid, kilekotid, sukapüksid, sokiketid, makilindid, teksapüksid jm. Ele-Mai ja Jaana nobedate käte vahelt on materjaliks käristatud suur hulk vana voodipesu ja muid riideesemeid. Merike oma osavate kätega on juba suure hulga sellest kauniteks vaipadeks kudunud. Palju materjali ootab veel oma aega. Kõik leiva-saia kilekotid on Jaana tükeldanud, sõlminud ja vaipadeks kudunud. Indrek oli abiks sokikettide sõlmimisel ja Jaana sai nendest jälle ilusaid vaipu kududa. Annika ja Luna on hoolega värvilisi trikooesemeid lõiganud ja Ants on sellest materjalist ilusaid vaipu kudunud. Kristiina on kudunud varrastel mõne salli ja ka kangastelgedel kirju-mirju vaipu. Piretil on kangastelgede taga valminud villasest lõngast hulk õlasalle ja samuti kauneid kaltsuvaipu. Ele-Mai õppis kiiresti kangastelgedel kudumise ära ja on kudunud juba mitu põrandavaipa ja suure hunniku istumisaluseid. Maarjo on heegeldanud trikooribast suure hulga väikeseid korve. Suur hulk valmis toodangut ootab ostjaid! Siis saame jälle uue hooga uusi asju teha. aprill 2016, Piret Kutok Mina olen Ele-Mai ja ma olen 32 aastat vana. Ma tulen Imastu Koolkodust, kus ma töötasin. Ma tulin veebruaris siia elama. Nüüd elan Tobiase majas ja töötan kudumistöökojas. Mulle meeldib vaipu teha. Ma koristan Vikerkaaremaja ja käin muusikatunnis. Ele-Mai Käisin laupäeval koos Lunaga, Franziskaga ja Arinaga Tallinnas. Rongi peale viis meid Annika. Tagasi tõi meid meie maja perenaine. Minu sünnipäev oli väga lõbus. Hommikul kell 9.00 helistas mulle Viljandist see kasvataja, kelle juures ma suveti saan käia. Ja oli ka väga lõbus hommikusöök, mida ma ei tohtinud vaadata. Ma sain väga vajaliku asja, mida ma saan kaasa võtta, kui lähen loodust nautima. Siis tulid meile külla Lena, Henning ja Annika sõbranna. Esmaspäeval oli meil ühine tantsuõhtu, kus oli ka minu uus kaamera kaasas, et saaksime pilte teha. Mina sain reedel koos Tiiduga Tartu minna. See on meie iga-aastane puhkus. Tahaksin tänada neid inimesi, kes mind kutsusid. Loodan, et võiksin teinekordki minna. Meie Indrek, Wiebe ja Alar tegime kõik muusikatoa klapptoolid korda. Tegime ka Pahkla Teabetoa kangasteljed korda. Puutööd on selleks aastaks valmis. Aprillis tuleb meile Dirk, kes on ka igal aastal siin abiks olnud. Esmaspäeviti peale lõunat olen Wiebega. Kui Wiebe ja Katrin tulevad puhkuselt tagasi, siis lähme Veski-Baari sööma. Maarjo Mulle meeldib puutöö talvel ja kütta ja aias töötada. Rohida mulle ka meeldib. Mulle meeldib heegeldada ja koristamine meeldib ka. Ja ma ootan lilli ning ilusat ilma. Lena tuli kaheks nädalaks siia puhkusele. Ma aitasin palju puid laduda. Jana
Küttepuude tegemine Meil teevad praegu paljud inimesed puutööd: Andres, Alar, Urmas, mina ja Vova sõidab traktoriga. Vahepeal aitasid meie endised vabatahtlikud Lena ja Henning ka, kui nad meile külla tulid. Küttepuid on meil palju. Meil on juba nii palju puid lõhutud, et meie puukuur on kuni taevani. Palju lõhutud puid läks juba majadesse ja puuhoovi. Iga ilmaga teeme puutööd. Mul on väga hea tööpäev puudes. Seal on väga hea koos tööd teha. Kaarel Ma lõhkusin iga päev puid. Oli tore ilm, palju päikest. Me tegime Wiebega puutöökojas pingi Kersti hauaplatsile, ja ka aiapinke. Septembris sõitsime bussiga Prantsusmaale. Hommikul teen süüa ja lõunal pesen nõud. Jaanuaris käisime Helle maja ja Comeniuse majaga teatris Minu veetlevat leedit vaatamas. Märtsi lõpus saab juba üks aasta, kui me elame Janaga Comeniuse majas. Tahaks veel reisima minna. Mulle meeldib, kui puud lehte lähevad ja muru roheline on. Ja mulle meeldib linnulaul ka. Mulle meeldivad lilled ja õiekesed. Tahaksin et keegi mind ka välismaale külla kutsuks. Mulle meeldivad vanad vabatahtlikud kõige rohkem, nad on rõõmsad ja naljakad. Mulle meeldivad loomad ka, ma olen loomaarmastaja, kõige rohkem mulle meeldivad koerad ja kilpkonnad. Tahaks kunagi Berliini loomaaeda minna. Saksa teatrisse, restorani, lõbustuspaki ja ööklubisse tahaks ka minna. Ja mägedes ära käia. Alar Kass teeb mulle rõõmu. Mina koristan külmkappi, teen kolmapäeviti süüa ja triigin pesu. Mulle väga meeldib käsitööd teha. Ma valmistan küünlaid. Ja mulle väga meeldib inimesi aidata. Ma aitasin ka puutööd teha. Merle on suur Päike. Mina ootan kevadet ja ka lilli. Ma kuulan linnuhäält. Mulle väga meeldib Lenat paitada. Maarjo on väga tore inimene. Ja ma ootan heinatööd. Riisusin lehti sügisel. Ja kasvatan porgandeid. Mulle väga meeldivad maasikad. Mina tahan väga vaarikaid. Merle
Mina õpin praegu Saksamaal ja tulin 2 nädalaks Pahklasse külla. Ma ladusin paljude tublide inimestega puid. Poisid, kes lõhkusid, on ka väga tublid. Ma aitasin ka natuke laudas ja tegin Indrekuga süüa. Vabatahtlikega ma saan väga hästi läbi ja me käisime koos Veski Baaris. Jana tuli ka meiega. Ma magan Comeniuse majas, kus mulle väga meeldib olla. Siin on nii ilus ja rahulik. Lena Meie lüpsame lehmi, viskame heinapakke alla, lükkame rulli ja joodame vasikaid. Meil on praegult 5 vasikat. Ja söödame kanu. Me laseme kartulid läbi, aga varsti on kõik, meil on ainult 3 kasti kartulit veel ja siis saavad lehmad isetehtud jahu ja rapsi. Me käisime uut tõupulli toomas, praegult tal pole nime, aga me kutsume teda naljameheks. Varsti me teeme elektriaiad, ja pulliaias peame uued postid panema. Kalju ostis 50 uut posti. Kanaaias on ka 5 posti katki, seda tuleb ka parandada. Meie saeme ja lõhume puid, Annika ja Lena viivad Henninguga puid minema ja sõidavad kogu aeg edasi-tagasi. Tööd on palju. Väga hea, et Lena ja Henning on siin. Ma loodan, et puhkus nendele meeldib. Meie käime Frediga jalutamas, Fredi tuleb iga päev külasse, ta on väga sõbralik koer. Meie kass Panda on ka pereliige. Mina kütan katlamajasid piimaköögis, garaažis ja Männi majas. Käisin Tartus. Seal ma käisin kolm korda võimlemas ja ka suusatamas, mängisime korvpalli noormeestega, käisime poes šoppamas. Me käisime ka kinos. Film oli väga hea ja naljakas. Mängisin koeraga (Gloria). Mõnikord ma lükkasin ka lund. Käisin jooksmas, ratsutamas ja tegime süüa. Seal olid väga head lihatoidud. Ma tegin esimest korda pannkooki. Siis tulid mulle Lea, Annika ja Arina külla. See oli mulle väga suur üllatus. Urmas Karneval Esmaspäeval valmistasime maske ja otsisime kostüüme. 9.veebruaril oli vastlapäev, aga meie ei saanud liugu lasta, sest lund ei olnud. Sellepärast oli meil karneval. Teema oli farm ja palju loomi tuli meile Vahtra keskusest ja Katikodust külla. Me mängisime lõbusaid mänge ja pärast läksime Vikerkaare majja sööma. Claudial ja Kohila Piretil oli seal valmis pandud hernesupp, vastlakuklid, kringel, kook, mahla ja kohvi. Siis läks Katikodu oma bussiga koju ja Katrin ja Wiebe viisid Vahtra keskuse inimesed rongi peale. See oli tore päev! Kersti K.
Reedeti ja pühapäeviti teen süüa. Ma teen küünlatöökojas väga palju vormiküünlaid. Ma aitan Katarinat küünaldega. Ma koristan oma tuba ja ka WC-d. Igal reedel ma teen pannkooki ja kutsun kedagi külla. Laupäeviti teen jahu ja teisipäeviti aitan lehmi lüpsta. Ma teen ka leivajahu. Mul on oma lilled toas. Ja ma vaatan kui ilus on päike ja õhtul tähed ja kuu. Marek Lehmade jalutuskäik Neljapäeval jooksid meie lehmad. Kui nad ootasid lüpsmist, sai üks mullikas katkisest kohast aiast välja. Ta jooksis lauda taga edasi ja tagasi ja tahtis teistega jälle kokku saada, aga ei saanud. Urmasel tuli mõte kõik lehmad karjamaale lasta, et nad saavad seal kokku ja tulevad siis koos tagasi. Lehmad sellel aastal õues veel ei ole käinud ja sellepärast meil ei ole veel aiad paika pandud. Siis nad jooksid Vikerkaare ette ja üks kord ümber lauda ringi. Lõpuks nad läksid ilusti tagasi lüpsiplatsile ja meie hakkasime lüpsma. Kaarel Kersti Smidi mälestuseks: Sinu hinge unne soojendavalt voolavad mu mõtted. (R. Steiner) Kallid sõbrad, pühapäeval, 18. oktoobril 2015, varastel hommikutundidel lahkus meie seast Kersti Smid (26. 11. 1971-18. 10. 2015). Novembris oleks ta saanud 44 aastaseks. Ta elas Pahkla Camphilli Külas 22 aastat. Pool oma elust elas ta lastekodudes, teise poole meiega. Kersti oli väga abivalmis, sõbralik, hoidis korda ja oli perenaise parem käsi. Ta mõtles rohkem teistele kui endale. Kolmandiku omas elust tuli tal hakkama saada haigusega, mille pärast pidi regulaarselt käima haiglas. Ühel sellisel tavalisel haiglaperioodil lahkus ta oma maises kehast. Aga tema vaim ja tahe on olnud nii tugevad, et ta elas palju kauem, kui ükski arst arvata oskas. Enamik inimesi teab teda kui nobedat sokikudujat kudumistöökojast. Ta jõudis kududa mitmeid paare sokke nädalas. Kuigi me tunneme temast nüüd väga puudust, oleme uhked, et oleme kohanud sellist erilist inimest. Aitäh sulle, Kersti! Valge päeva on varjanud mure kivine sein, tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein. Avaldame südamlikku kaastunnet kogu Pahkla Camphilli Küla perele kalli Kersti Smidi surma puhul. Malle ja Kairi Lekk Igavene mälestus! Skiita nunnad Saaremaalt My condolences, all the best for her way towards light! Anne Kantola R.I.P Kersti Tunnen kaasa Pahkla Camphilli küla perele Õnnistussooviga Elve Bender Tarvastu Armsad Pahkla sõbrad, avaldan kaastunnet Kersti lahkumise puhul. Teile mõeldes, Marika
Sügav kaastunne teie perele, suure kaotuse puhul. Vahtrakad Armas Pahkla-pere, mõtlen suure soojusega tagasi Kerstiga koos veedetud ajale Comeniuse-majas. Kersti töökus, abivalmidus ja naeratav nägu tekitavad minu sees midagi heledat-heledat ja helisevat. Minu kaastunne kogu Pahkla perele! Dear Katarina and other friends in Pahkla, it is sad to here that Kersti is not anymore with you in daily life. I remember her as very happy and delighted person. Taking part in your sorrow, Greetings Matti and frends from Staffansgården Dear Pahkla friends, Thank you for the sad news regarding Kersti. I will miss seeing her when I visit Pahkla and especially her presence in the weavery. She was a sincear and quite soul. She had her special space in the village. Carried her sufferings with dignity and courage. I wish you all strength and courage in the time ahead. Greetings for the Autumn from Sierra Leone Love Geoffrey Riina Velmet Dear Katherine, thank you for letting us know, such a brave spirit! Best wishes, Piet Blok Liebe Katarina, liebe Pahkla-Familie, vielen Dank für die Nachricht. Vor fast genau 10 Jahren habe ich Kersti und euch kennengelernt und deshalb gerade in letzter Zeit immer wieder an Pahkla gedacht. Mein herzliches Beileid. Ich wünsche euch viel Kraft für die kommende Zeit, dass ihr für euch einen guten Weg findet, mit dem Verlust umzugehen. Ich werde Kersti immer in lieber Erinnerung behalten. Viele Grüße aus Berlin, Elena Bixel Tere head Pahkla sõbrad Meie siiras kaastunne Teile kõigile. Kersti jalutas mõisa teel pea iga päev ja alati tervitas ja naeratas meile ning oli väga rõõmsameelne inimene. Meil on koos teiega olnud võimalus teda tunda ja teada ning olla teiega sellel raskel hetkel. Head teed sulle, Kersti! Margus Jaanson Armas Pahkla rahvas! Tunneme teile südamest kaasa toreda sõbra ja kaaslase, Kersti, elust lahkumise pärast! Oleme mõtetes teiega. Vahtra pere. Liebe Katarina, Vielen Dank für die Nachricht. Es tut mir sehr leid, dass Kersti gestorben ist und wünsche euch viel Kraft. Ich trage noch immer, wenn es kalt wird, am liebsten die Socken, die Kersti mir damals zum Geburtstag gestrickt hatte. Viele Grüße,Ulrike Griepentrog Dear Katarina and the rest of Pahkla Camphilli küla, I am very deeply sorry to hear about Kersti. There has to be a deep hole in your hearts and you must miss Kersti a lot in your daily life... As you mentioned in your e-mail, I will remember Kersti as a knitting "lady", very orderly, trips loving person, who was authentic in expressing herself. Funny and smiling. No one could actually notice that Kersti is ill, she didn't "show" it. I hope that her body and soul found peace now. I have enclosed some Kersti's pictures I have. Be strong as a community and look after yourselves, please. Best regards, Veronika Peterkova
Dearest Pahkla people, Hi All In Pahkla We are very much with you in the pain and loss of Kersti Smid! Love and greetings of strength to you all from Ian and Judy Bailey in the Grange I am sorry to hear of Kersti passing away, I send much love and best wishes to you all. You are all very often in my thoughts and I hope to come back and see you all in the not too distant future. In the meantime, as I say, I send lots of love, Rosie Kerstile Tema oli väga naljakas tüdruk. Ta oli nagu päikene. Tema oli meile teine perenaine. Temaga meeldis meil väga olla. Temalt saime lõngasid kui oli vaja paelu teha küünla pakkimiseks. Ta käis meiega jalutamas kui tal aega oli üle. Suur tänu Kerstile maitsvate söökide eest. Tema aitas ka köögis kappi koristada, kui meil ei olnud aega. Kersti kinkis Merlele ja Maarjole huvitavaid raamatuid ja lõngu. Merle Armas sõber Kersti, Ma olen sulle väga tänulik selle eest, et aitasid mul uue eluga kohaneda. Tahan sulle ütelda väga suur tänu. Oli väga meeldiv koos õppida pudru keetmist. Ma ei kujuta ette elu ilma sinuta. Sa tegid kogu aeg minuga palju nalju. Ja sõitsid kaasa minuga kord kui käisime Kohilas poes. Sinule, minu armas sõber Kersti, soovin südamest väga palju rahu. Seal, kus sa praegu oled. Ma armastasin väga sinu nalju. Aitähh, et triikisid meie pesu. Nüüd on väga raske kõike teha ilma sinuta. Ma pesen ise oma pesu. Maarjo Kallis Kersti, Kohtasin Kerstit, kui ma tulin Pahklasse elama. Kersti hakkas käima minuga nädalavahetustel ema juures. Käisime jalutamas ja sõitsime koos minu vanematega Virumaale. Kersti käis koos minuga puhkusel ja rannas. Ta kohtus minu perekonnaga, kes võttis ta vastu. Mu ema oli väga kurb, kui Kersti suri. Mina ja mu ema igatseme teda väga. Ma mõtlen Kerstile. Ka kudumistöökojas me tunneme, et ta on puudu. Linnas me käisime alati õues jalutamas ja poodides. Kerstil oli oma lemmikpood. Kersti, ma igatsen sind! Kristiina Kersti lemmiklaul: Pääsulaul (Hando Runnel) Ei tahtnud ma püüdagi pääsukest, ma pai tahtsin temale teha, kuid linnuke kohkus, kui tõstsin käe, läks kurvana lendu, nüüd iial ei näe ta kumavat kurgualust. Võib-olla et pääsuke pahanes, võib-olla siis tagasi tuleb, kui köidan ma kinni endal käed, ja silmad kinni, ja iial ei näe, ta kumavat kurgualust, mis habises õnnest ja õrnusest tal, kuid võib-olla surmavalust. Ei tahtnud ma püüdagi pääsukest, ma pai tahtsin temale teha, kuid linnuke kohkus, kui tõstsin käe, läks kurvana lendu, nüüd iial ei näe, ma iialgi, iialgi enam ei näe, iialgi enam ei näe.
Jalutuskäik Frediga MEIE AADRESS: Pahkla Camphilli Küla, Kohila pk. Rapla maakond 79742 TELEFONID: (372) 48 34 430 Helle maja 48 34 416 Tobiase maja 48 97 535 Tamme maja 48 34 419 Männi maja 48 98 300 Vikerkaare FAX: (372) 48 97 231 E-mail: pahklack@gmail.com Koduleht internetis: www.pahklack.org ANNETUSED: AS SEB pank IBAN EE291010 8020 0392 8005 BIC -EEUHEE2X Pahkla Camphilli Küla SA Spendenkonto: Freunde der Erziehungskunst Rudolf Steiners e.v. Spende für Pahkla Camphilli Küla Projekt: 6570 Postbank Stuttgart BLZ 600 100 70 Konto-Nr: 39800-704 IBAN: DE91 6001 0070 0039 8007 04 BIC (SWIFT): PBNKDEFF