izinto ongazazi ngenhliziyo yesizwe leso. Kodwa-ke lokho iciko lizokwenza

Similar documents
~~~g~ fx!ln~ ~ Xt3} 158

Siyini Isifo I-Alzheimer s?

1 si esinye ieizwe eso.sizimele ngckwaso. ieiwabiza ajtihbuthe yase i tr ukuthele inkoai ngoba. iii:ueize ezingozini, r.ase zandleni zika.

ezimbalwa ezibalulekile eziyimikhuba yokuphatha okufanele uzikhumbula mayelana nokukhiqizwa kommbila.

source Un aids 2005 witchcraft

QUARTERLY REPORTS INGONYAMA TRUST BOARD 01 APRIL - 31 DECEMBER Unlocking Rural Land for Development, for the benefit of the people

Yarmouth County Registry of Deeds

22-23 September 2010 Venue: Arts Auditorium UNIVERSITY OF ZULULAND PROGRAMME

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Sifunda kakhulu ngokulima ngokucophe lela

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

BYLAW RELATING TO KEEPING OF ANIMALS UMTHETHO KAMASIPALA OMAYELANA NOKUFUYWA KWEZILWANE VERORDENING INSAKE DIE AANHOU VAN DIERE

Ukutshala ngendlela kankulunkulu

koranta eabasebetsi april 1974

Available through a partnership with

WOKUTHOLA ULWAZI ESINALO

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

IN THE HIGH COURT OF SOUTH AFRICA KWAZULU-NATAL PROVINCIAL DIVISION, PIETERMARITZBURG COUNCIL FOR THE ADVANCEMENT OF THE

1-45)C. J-/. v. Mh I "'tj ol. 590 CM) n3/27. 3 munu emcalile wahumbula sihali sahe emuva. Waconja ekhwakhe. 17 Xungqekleta.

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Selling price Verkoopprys: R2,50 Other countries Buitelands: R3,25 PRETORIA, 28 SEPTEMBER 1998 GENERAL NOTICE NOTICE 2496 OF 1998

2.6 of the Schedule, or a person who performs the activities of a reseller as

Alsop, M.H., Natal Regional Survey, VOL 2: The Population of Natal, Oxford University Press, Cape Town, 144 p. [URBA]

Government Gazette Staatskoerant

IZITHUNGUTHU Southern African Pasts before the Colonial Era, Their Archives and Their Ongoing Present/ Presence

THE NATAL SOCIETY OFFICE BEARERS, A. C. Mitchell, Esq. COUNCIL

Ninigret Depot Industrial Land

THE NATAL SOCIETY OFFICE BEARERS, President Cr Miss P. A. Reid Vice-Presidents Dr J. Clark M. J. C. Daly, Esq. A. C. Mitchell, Esq.

me NATAL SOCIETY OFFICE BEARERS,

Lightstone Property. Detailed information on property in South Africa

41/2/9 Student Affairs Programs and Services General Correspondence, Box 1:

Tidlo. Tilimo. Agrj.ou.lture, cultivated :plants and related matters, of the Ama.lala.. Umunu mangabe ewufati wemuti, ufwanele alwnukale kubona

Z(7 2t- qqq h iz: KO W 2 DBE DENVER THE MILE HIGH CITY. H-Iii. (i3cs QC71 SHEET. -\ - -io CAV%O 3]? I 14 /() Ou) L4tVi& 7oz! ( tf/ fc/24l,f/j.

Welcome to TUHF. Where others see decline, we see investment opportunity.

Focus article: Metropolitan and rural housing market developments

2005 Kansas Land Values and Cash Rents at the County Level

2004 Kansas Land Values and Cash Rents at the County Level

2008 Kansas Land Values and Cash Rents at the County Level

BARNARD CASTLE AUCTION MART TUESDAY 21 ST FEBRUARY 2017

ART ARCHIVES - SOUTH AFRICA. Edin CURRIE-WOOD Paintings, graphics

Institute and Sikorsk Copyright: The Polish Institute and Sikorski Museum (London)

2009 Kansas Land Values and Cash Rents at the County Level

KWAZULU NATAL HIGH COURT, PIETERMARITZBURG REFORM, REPUBLIC OF SOUTH AFRICA

This page intentionally left blank

CV for Professor Corinne Sandwith

BIBLIOGRAPHY / REFERENCES.

BY-LAW ~~ OF 1999 OF THE CITY OF SARNIA

Selling price Verkoopprys: R2,50 Other countries Buitelands: R3,25 PRETORIA, 1 0 SEPTEMBER 1998 NOTICE 2275 OF 1998 GAUTENG PROVINCIAL LEGISLATURE

Prayer Vigil Signup Times

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

The Transaction is subject to a number of conditions precedent, principal amongst which are:

THE NATAL SOCIETY OFFICE BEARERS, A.C Mitchell. Dr.I. C1ark S.N. Roberts

Chris Mann Chris Mann

Property Location^0^_ feet o frontage on the ( N,^E,^ ) side of Summerfield Rd

OFFICE OF THE SURVEYOR-GENERAL

C HU R C H/ME DITATIO N CENTE R IN P RIME FROGTOWN 1492 BLA KE AV E LO S ANG E LE S C A

: Warrenton High School (Northern Cape, South Africa)

Brokers Vacancy Schedule - 1

BUCHANAN, P Ten shades of green, architecture and the natural world. New York: The Architectural League of New York

Goodman Gallery Printed: 24 December 2018, Last updated: 14 March 2018

1996 ANNUAL REPORT CENTRE FOR SOCIAL AND DEVELOPMENT STUDIES

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Subject Property GULF OF MEXICO Acres (approximately) SCHEUBLEIN PROPERTY. Pasco County, Florida JMH. January Miles

A Dictionary of South African English on Historical Principles. Select Bibliography

Lightstone Property. Detailed information on property in South Africa

TRANSACTIONS OF THE HISTORIC SOCIETY OF LANCASHIRE AND CHESHIRE VOL. 134

CITY PLANNING COMMISSION

For Lease. Retail, Office, Warehouse CONVENIENTLY LOCATED NEAR I-25 NORTH. Lease Rate $ $8.55/SF Modified Gross. Available

CURRICULUM VITAE Ian Warwick McLean. (updated May 2012) Current Position: Visiting Research Fellow in Economics, University of Adelaide.

Provincial Gazette Provinsiale Koerant Igazethi Yesifundazwe GAZETTE EXTRAORDINARY BUITENGEWONE KOERANT IGAZETHI EYISIPESHELI

Procurement of Corner Brook Long-Term Care Facility Respondent Team Members List. Team Members Address Role on Team Plenary Group (Canada) Ltd.

VICTORY IN THE CENTER OF IT ALL - DELIVERING MARCH 2018

Available through a partnership with

William C. Allen diaries, MC

CHARLES A. VON STEIN, INC.

Accounting Technician (SA) Training Providers

University of Pretoria etd Franco, KR (2005)

Department of English (540) Shanks Hall / Virginia Tech A. J. Colaianne (540) (fax)

INTERNATIONAL CONFERENCE 2-4 APRIL 2007 THEME: NATIONAL AND INTERNATIONAL PERSPECTIVES ON LEARNER CONDUCT

8. conclusion. The existing Boiler House is situated next to a new proposed

EMNAMBITHI/LADYSMITH MUNICIPALITY

THE NATAL SOCIETY OFFICE BEARERS

COMPANY PROFILE: 2016

ASSESSMENT INSTRUCTION 45 OF 2012

ORIGINAL PRONOUNCEMENTS

12 BIBLIOKRAFI Matseno

PROFESSOR ELAINE RUMBOLL

37TH STREET. Street, San Diego, CA SALES COMPARABLESth MISSION VALLEY KENSINGTON MID-CITY. TALMAD Monroe A NORMAL UNIVERSITY HEIGHTS HEIGHTS

Lightstone Property. Giving you detailed information on any property in South Africa

research Industrial VACANCY SURVEY Report compiled by IPD

City of Stockton Official Records in San Joaquin County Historical Society and Museum (Feb. 11, 2010)

Case applicant of rights commonly enjoyed by other properties owners within the neighborhood;

[ FOR MORE INFORMATION ] VCC Office Condo 3669 NE John Olsen Avenue, Hillsboro, OR Un i t Feat u re s of VC C...

LEASE. $.95/ SF/ Mo. MG nd St. SE. Salem Oregon OFFERED AT FEATURES. Office space with small storage/ work area. Lots of parking.

Baltimore County Public Schools Dogwood Elementary School Capacity Relief Study. Meeting 4 Option Analysis

2507 BLADENSBURG ROAD NORTHEAST

UKZN academic receives Herschel Medal Award for 2013 from the Royal Society of SA.

Transcription:

AMAZWI OKUPHETHA Kulo msebenzi besizama ukwethula ngokuqoqa nje lokho umuntu angakuphawula ngobucikomazwi besizulu. Siphawule ikakhulu ngobuciko bomlobo obabukhona olimini ngisho ingakabikho indlela yokulubhala. Sasc sedlulela ebucikwenimazwi obuvele sekukhona usiba. Okubaluleke kakhulu ukuthi lobu bucikomazwi akuyona ento ewubala nje. Bunomsebenzi othile. Angasho omunye athi umsebenzi ovame kakhulu kubo owokuchitha isizungu noma ukuthokozisana nje. Yiqiniso ukuthi inganekwane noma indaba noma inkondlo emnandi ingase idle ngabo ubumnandi bayo nje. Cishe ukuba zonke izinto esezishicilelwe zinakho okuthile ezingathokozisa ngakho. Noma kunjalo siselokhu sikhona isidingo sababhali abanekhono abazobhala okululana kodwa okunomsoco abantu abangakuthatha bakufunde uma beziphumulele noma besendleleni. Kodwa ngaphandle kokuthokozisa nje, ubuciko lobu bubuye buqukathe izifundo ezithile. Umxoxi noma umbhali lokho akwethulayo ukwethula ngenhloso yokuba abakwemukelayo bafunde isifundo esithile. Uma umuntu esebhekene ngqo nobuciko besizwe uba nalo ithemba lokuthi lobo buciko buzosembula kabanzi leso sizwe ukuthi sinjani. Lobu buciko-ke bembula inhliziyo yabantu obuvela kubo. Ngamanye amazwi-ke iciko lifana nomlomo wesizwe ngoba yilo elizotshela umhlaba 286

izinto ongazazi ngenhliziyo yesizwe leso. Kodwa-ke lokho iciko lizokwenza ngobuciko. Namaciko amazulu-ke kuningi esikuthola ekusho ngesizwe samazulu noma ngomuntu omnyama jikelele. Okokuqala nje, sesibonile ukuthi kukhona amaciko azama ukuba amazulu ayazi imvelaphi yawo. Kumele azi ukuthi kwakuphilwa kanjani kudala. Yikho sithola imisebenzi eyethula umlando ngezindlela ezahlukene - amanoveli, imidlalo nezinkondlo. Nampo odhlomo nogwayi begxila ezindabeni zamakhosi amazulu. NawoZondi basixoxela ngokufa kukashaka. Kanti kukhona nezimbongi ezithinta emlandweni. Noma kungasewona umlando uqobo abanye basethulela ukuthi impilo ngokomdabu yayinjani. Sibonile ukuthi osebenze kakhulu ukusivezela le mpilo ngukenneth Bhengu, njengoba sithola ezincwadini zakhe ezinjengalezi: U Khalalem bube, U Nyam bose N o Z in ith a. Yebo, zazikhona izimpi, kodwa futhi ekhona amathuba okuba kubuswe nje. Okunye okwakubalulekile empilweni yomdabu ukusebenza kwemithi. Bakhona ababeyisebenzisa kabi imithi ukudala umonakalo, bathakathe. Izincwadi eziningi ziveza ukuthi yayingathandeki le nto. Yikho sithola abathakathi benza amaphutha, bangaphumeleli ezinhlosweni zabo. Encwadini kamsimang ethi A ku yiw e E m h la h lw en i sithole ukuthi umuthi uze ulimaze umuntu ongafanele. Kokunye sibona ukuthakatha kubhekene ngqo nobunyanga, njengasemdlalweni kadamane ethi A w u th u n y e - hva G undane. Ezindabeni ezinje luye lugobe uphondo nakubathakathi. Zonke izindaba lapho umuntu ethola khona amandla ngokuthwala, ugcina esesenkingeni uma engazifezi zonke izibopho zakhona. Nakho nje encwadini kadhlomo ethi Izw i N e sith u n zi umuntu egcina esesenkingeni ngoba vele amandla empumelelo wayewathole ngendlela engenhle. Impikiswano enkulu esiyithola ezincwadini ngeyokuthi kumele enziwenjani amasiko omdabu. Sithola ezindaweni eziningi kukhalwa ngokuthi izinto zonakala nje ngoba engasagcinwa amasiko. Nanso nje indaba kakenneth Bhengu ethi U m buso W ezembe N enkin g a K ab hekifa sithola insizwa eyehlelwa ngamashwa ngoba ifuna ukuqhuba isimanje. 287

Isiko okubhalwe ngalo kakhulu ngelokuganisa intombazana lapho engafuni khona. Izindaba eziningi ziyakuveza ukuthi ababhali bayalibona ukuthi ieli siko selishonelwe yilanga. Nakho encwadini kangubane ethi Uvalo L w ezin h lo n zi intombazane ebiphoqwa ukuyogana lapho engathandi khona igcina isinyamalele unomphela. Nokho abanye ababhali bayazama ukwethula ikhambi elingazilungisa izinto. U- E.E.N.T. Mkhize, encwadini ethi In h liziyo Ingugo W am i uthi uma umnumzane efisa ukuba indodakazi yakhe iyomlandela izinkomo endaweni ethile kuhle axoxe nayo, bavumelane ngalokho, angayiphoqi. Izincwadi eziningi zifundisa ngendlela eyiyona yokukhulisa abantwana. Abantwana abatetenyiswa kungafanele bagcina sebekhohlakele, kanti labo abangatotoswa bayaqina, babe wutho emhlabeni. Kukhanya kahle lokhu endabeni ka-j.m. Zama ethi N igabe N gani? Ngaphandle kwalokho esikuthola emibhalweni esethulela izigameko zomlando ezithintana nobukhosi obuthile, eminye imibhalo ebhekisa ezehlakalweni ezithile okufanele ukuba izizukulwane zizazi. Sike sabhekisa empini yesibili yomhlaba abhala ngayo u-g.g.c.j. Nyanda encwadini ethi Ifu E lim n ya m a. Lapha kugqama indlela amabutho amnyama aqoleka ngayo, ukuba wona anganxeshezelwa ngokufanele. Kodwa okuyikhona okubhalwe ngakho kakhulu yizigameko zezinhlekelele okufa kuzo abantu abamnyama abaningi, njengokucwila kwe- Mendi, ukuwa kw esitim ela e-effingham, ukudilika komgodi ecoalbrooke. Lezi zehlakalo zivela kakhulu ezinkondlweni njengoba ebhale ngazo u-c.t. Msimang ezindikimbeni azibalayo encwadini ethi Izim b o n g i Izolo N a n a m u h la 1. Izindawo ezibaluleke ngandlela thize kukhulunywa kabanzi ngazo ezinkondlweni nasema-eseyini. Sithola izinkondlo ngogroutville (Vilakazi), no-adams (Masuku). Baningi asebebhale ngezikhungo zemfundo njengeyunivesithi YakwaZulu neyunivesithi YaseNingizimu Afrika. Asisayiphathi phela indaba yabantu ababalulekile emphakathini. Uyakhuluma ngale ndikimba u-c.t. Msimang ebhukwini lakhe: Iz i m bongi Izolo N a n a m u h la 2 ngaphansi kwesihloko esithi 'Amaqhawe Omlando'. Kungaba ngamakhosi, izingqalabutho nezihlabani kweze- 288

mfundo nezombusazwe. Inkosi okubhalwe ngayo kakhulu ngushaka. Izimbongi eziningi zivame ukukhuluma ngaye ushaka, kube sengathi ziyakhuleka kuye ukuba asize abamnyama abakhulule ekugqilazweni. Omunye umholi izimbongi ezabhala kakhulu ngaye ngawo 1970- no- 1980- ngumntwana umangosuthu Buthelezi ezazimbona njengomholi olethela isizwe ithemba lokuthi siyoze sikuthole ukuzibusa. Yizimbongi ezingabi namahloni okuncoma ababhali abanye ngeqhaza abalibamba. Umbhali ohamba phambili ekunconyweni ngu-b.w.vilakazi. Okumangalisayo ukuthi eziningi izimbongi ezibhale ngaye azizange zimbone, zifunde izincwadi zakhe nje. Zibe ziningi futhi izinkondlo ezibhalwe ngabanye ababhali njengosibusiso Nyembezi, O.E.H. Nxumalo, C.T. Msimang nabanye. Imfundo ivela ngezindlela ziningi ezincwadini zesizulu. Ezindabeni eziningi sithola umntwana ekhula eya esikoleni. Lowo obekezelayo ufunda aze aphumelele, kodwa ovilaphayo uphelela ebunzimeni. Izimbongi zibhale kabanzi zikhuthaza abafundi ukuba babambelele emfundweni. Kubhalwe kabanzi ngale ndikimba ebhukwini lika-c.t. Msimang elithi Izim bongi Izolo N a n a m u h la 2. Inkolo nayo igqamile ezindabeni nasezinkondlweni. Ezindabeni nje sivamile ukuthola abafundisi bengabalingiswa abagqamile abasizayo. Sivamile ukuthola izinkonzo nemithandazo ikakhulu lapho sekunezinkinga. Kungezwakala lokhu ngoba abaningi abafundile ikakhulu eminyakeni eyedlule, bakhule ngaphansi kwenkolo yobukhristu bafunda nasezikoleni ebeziphethwe ngabefundisi. Akhona amamothifi ejwayelekile ezindabeni. Sibhekise kaningi endabeni yomuntu osuka emakhaya aye edolobheni lapho afike onakale khona njengoba sibona endabeni enjengom n ta n a m i! M n ta n a m i! kasibusiso Nyembezi, nethi Indlela Yababi ka-r.r.r. Dhlomo. Le ndikimba siyithola nasezincwadini ezibhalwe ngezinye izilimi zabamnyama. Nanso indaba yesivenda ka-r.r. Matshili ethi N do lata (1971) kajapie oya edilobheni afike agule. Uze asinde uma esesekhaya. Kuyaphikiswana ngokwanda kwezincwadi ezinale ndikimba. UMilubi (Gerard 1993:206) uthi kunanyathelwa kuyo ngoba ababhali abamnyama babone sebesekela uhulu- 289

meni wayela minyaka owawungakufuni ukuthutheleka kwabantu emadolobheni. Abanye abahluzi babona kungumzamo wababhali nje ukukhombisa ukungenami komphakathi uma abantu beshiya amakhaya baye kude. Kanti nasezinkondlweni siyakuthola Iokhu kubalisa ngomuntu oya edolobheni angabe esabakhumbula abasele emuva. Nanso inkondlo kagili KaNobantu ethi 'Ingodusi' encwadini ethi Iqoqo Lezinkondlo ehlelwe ngu-j.s.m. Matsebula. Isoka laya egoli, alisabuyi. Ziningi izincwadi ezigqamisa isifundo sokuthi ubugebengu abukhokheli. Siye sithole umuntu owenza okubi egcina ejele noma abulawe. Nokho okuthatha amehlo kakhulu yizindaba eziveza izindlela ezintsha ezinhlonhlobo zobugebengu. Isezindabeni eziningi imothifi kandebenkulu, ofika ezosiza abantu kanti ufuna ukubagebenga. Okubuye kube buhlungu kakhulu ukubona izigebengu eziganga ngalokho okuthiwa 'ubuntu'. Isigebengu siyazi ukuthi abantu bazoba nozwelo basize uma kusengathi sisebunzimeni, kanti bayazosa. Lokhu sekungenza ukuba umuntu ohlupheke ngempela asole umphakathi ngokungabi nabo ubuntu, kanti ngisho nomuntu onabo ubuntu useyesaba ukuthi uzozilimaza. Nakho phela nabefundisi imbala besaba ukusiza emdlalweni ka- D.B.Z. Ntuli othi 'UmSamariya Olungileyo', encwadini ethi Woza Nendlebe. Ababhali bathi abawuxwayise umphakathi ngokuthi umuntu angenziwa isilo sengubo ngokulunga kwakhe. Enye yezinkinga ezintsha esekubhalwe kabanzi ngayo ngeyabantu abathandana bengazi ukuthi bayizihlobo zegazi. Imvamisa Iokhu kudalwa ukuthi omunye wabazali akaziphathanga kahle. Ezindabeni eziningi isiphetho siba buhlungu. Abasheshe bayigqamisa le nkinga ngu- S.S. Shabangu encwadini ethi Im vu Yolahleko, no-j.s.m. Matsebula kwethi In k a n a n k a n a, lapho izingane zithandana zelamana. Kanti lokhu kuze kwedlulele nasendodeni eshada nomntanayo. Ushada nendodakazi yakhe umfundisi Ntombela endabeni emfushane ka-e. Mbesa ethi 'Incwadi KaThathokuhle' eqoqweni Inqeke. Lokhu kuwuvula amehlo umphakathi ukuthi kumele kucwaningisiswe ngengemuva lomuntu ngaphambi kokuba abantu bazibophele othandweni. 290

Baningi abomphakathi abathintekile bakhathazeka ngenxa yokukhohlakala okutholakala ezindaweni lapho umuntu aze athole khona usizo ngokugwaza. Nasezikhungweni zemfundo sekukhona lokhu. Kuyo incwadi Inqeke endabeni ethi 'Ngimdala Uma Ngingaka' sithola uhlengwa eveza inkinga yokukhohlakala okudala ukuba kwande ukugwazisa kubantu abasezikhundleni. Nomuntu ongathandi ukugwaza lokhu uze aphoqeke ngoba engeke aphumelela ngenye indlela. Sike saphawula ngezindaba ezimfushane zikasibiya lapho simthola engena shi ezindikimbeni zempilo yesimanjc. Nango eze ethula indaba engejwayelekile yabesilisa abathandanayo endabeni esihloko sithi 'Amathe ezimpukane' encwadini Ikusasa E liq h a ka zile. Lapha sithinte kwezinye zezindikimba namamothifi atholakala ezincwadini zesizulu esikhulume ngazo. Njengoba sishilo ekuqaleni noma imibhalo eminingi yenzelwe ukuthokozisa iningi layo iwumzamo wokufaka imfundiso yobuqotho emphakathini. Ababhali bayakugcizelela ukubaluleka kokwethembeka, ukubekezela, ukukhuthala nobuqotho kwezothando. Izinga lempilo kunoma yimuphi umphakathi liya ngokuthi umuntu ngamunye kulowo mphakathi unesimilo esinjani. Lokhu ukuba ababhali bagcizelele ubuqotho besimilo akusho khona ukuthi bahlose ukuba bonke bantu kube yizintekentekana nje zovumazonke abangakwazi ukumela amalungelo abo. Kukhona asebeke bagxeka imisebenzi ebhalwe ngezilimi zabomdabu. Emcwaningweni ka-d.b. Ntuli (1987:127) kuphawulwa ngemibono kajahn nowestley. UJahn wathi imibhalo engakhululekile nangokuphelele yabuye yashanelelwa eceleni ngumthetho Wemfundo YaBantu ka- 1953, manje lokhu okusele akufanele kuze kuthiwe kunomsoco. Mayelana nemibhalo yesizulu uwestley uthi izinto zonakala ngo-1948 ngenkathi iqembu lamaneshinali lithatha umbuso. Uthi ngaphambi kwalo nyaka ubucikomazwi babuphilaphila, emva kwalokho bavele bagongobala. Sengathi akufanele ukuba kuthiwe konke nje okubhaliwe kuyinto yabantwana ngoba ziningi izincwadi zesizulu ezingancintisana kuzwakale nalezo ezibhalwe ezindaweni ezingenamigoqo ebekelwe ababhali. 291

Zikhona ezingena kuzwakale kulokho okungamava esintu emhlabeni jikelele. Size sibadabukele labo abangakwazi ukuzifundela lo mcebo. Bakhona abahluzi abasathi noma sesiphawule kwakuningi kangaka imibhalo yesizulu ayikakhululeki ngokugcwele. Sekube kuningi ukuphikisana ngokuhambisana kwezepolitiki nobucikomazwi. Kukhona abathi ubucikomazwi base-afrika kumele bethule ukukhononda nokuhlaba, kungabhalelwa khona ukuthokozisa nje. Ngala mazwi babhekise ikakhulu ekubhalweni kwezincwadi ezihlaba abaphethe umbuso ngendlela enganambitheki. Abaningi abamnyama bahlukumezeka ngezindlela eziningi ngenxa yemithetho yobandlululo. Ababhali bayakuveza lokhu ezincwadini zabo, kodwa abanye bakubeka ngendlela ecashile. Bakhona kodwa abaphumela eshashalazini, bangalokhu begwegwesa. Inkondlo edumile kavilakazi ethi 'Izinkomponi' esebhukwini A m a l' E zulu ikubeka ngokusobala nje ukuthi isikhulu esimhlophe sike singabi nandaba nomvukuzi omnyama: Urn' umlungu engenagazi lomunyu... (A m av ezulu 1970:64) Izinkondlo ezinje azigcinanga khona ngabo-1940. Njengoba beside sikhombisa engxoxweni yethu ziningi ezinye izimbongi ebezide zivela zikhononda ngokusobala. Size saxoxa ngenoveli ka-i.s. Kubheka ethi Ulaka L w a b a N g u n i lapho sithola khona izigameko ezikhombisa ukuthi abamhlophe bazihlupha kanjani izisebenzi ezimnyama epulazini. Kukhona isahluko lapho ukubheka exoxa khona ngengxabano phakathi komlungu ompofu umantshongo nesisebenzi esimnyama umkhize. Umlandi uthi: Ukuthi umantshongo kwakuyisichaka ezihluphekela kwakungakuqedanga ukuthi ungumlungu, emehlweni abelungu bakubo 292

ungumlungu ngakho-ke ungaphezu komuntu noma kanjani noma ngasiphi isikhalhi. (U laka L w a b a N g u n i 1988:60) Lesi sisebenzi sibekwa icala lokuthi siyedelela, ngakho 'ubasi' usemema abangani ukuze beze bazoliqondisa 'ibhoyi' leli. Ngakho lishaywa lize liquleke. Uma lithi liyaphaphama, lishaywe futhi, lichashwe nangenhlamba: Kwathi ukuba ambone amabhunu ukuthi useqabukile kwasho laba linye lathi 'slaan die verwoemde blikskotel' kwaba ngelinye ngapha lathi 'Donner die bliksem se kaffer/ Wo amngenela umntanomuntu eshintshana ngaye. (U laka L w a b a N g u n i 1988:64) Kodwa-ke akusho ukuthi kugxekwa abelungu kuphela. Nezinye izinhlanga ziyagxekwa uma zenza okungafanele. Enkondlweni ethi 'Bhululu Kamina' ulizwi Buthelezi uhlasela umninisitolo ongabahloniphi abathenga esitolo sakhe. Ozothenga uze ehluleke ukuzibamba: Ngakuthola ufika uvuza amafinyila Usathengisa izikhumba nokhanakhana Ngakubeka inxiwa ukuze ugobe Amadlangala Hhayi mina phathile lomakhala bha Ngangingalindele lezi khwehlela.. (Izagila Z ep h isi 1980:43) Ezinye izinkondlo ezizwakalisa ukukhononda 'zemukeleka' ngoba ziphakeme, zisebenzisa izingathekiso zekhethelo. Enkondlweni yakhe ethi 'Amathol' okamathole' u-c.s.z. Ntuli ukhathazeke ngokumbongculwa kwabamnyama ezweni labo elivundile ukuze bagudlukele abantu bezinye izinhlanga, amabhunu (kapewula), amangisi (kasomtsewu), amandiya (kagandi) namakhalathi (kajantoni): EzakoPewula zafika, zakubovula EzakoSomtsewu zafika, zakubovula 293

EzakoGandi zafika, zakubovula EzakoJantoni zazalwa, zakubovula Nkomoni le'bovulwa ngezokufika? (A m ehlo K az ulu 1978:43) Izwakala injengezibongo le nkondlo. Kuba sengathi imbongi isebenzisa ilungelo ezinalo izimbongi ukugxeka ngaphandle kokwesaba ukujeziswa. Ukugxeka akupheleli khona kwezinye izinhlanga. Umgomo wokuthuthuka ngokwehlukana uvame ukubhuqwa. Okuyibona ababhaxabulwa kakhulu yilabo abavuma ukuthatha ozimele-geqe. ULizwi Buthelezi uncoma inkosi umangosuthu Buthelezi ngoba yena engamvumanga umazimele-geqe njengabanye, osibanibani: Imamba ekhafula igijima Ikhafule imihosha nemihoshana Waxhoshwa umathanzima Waxhoshwa umangophe Waxhoshwa umphephu Amathe agcwala ulimi kusebe! (A m aqabunga E ntom be 1982:37) Kanti uma sesibuyela ezindabeni umbhali uvele ethule umlingiswa esengxakini ethile esukela emthethweni kahulumeni. Umuntu angase aboshwe ngenxa yemithetho yewashi noma yepasi. Indoda yomuzi ingaze ilingeke izwane nentokazi edolobheni ngoba kukhona umthetho othi abantu abangahlali namakhosikazi abo endaweni yasemadolobheni. Mayelana nomthetho owawuvimba ukuthandana kwabantu abehlukene ngebala, sike sayithinta indaba emfushane ka-d.b.z. Ntuli ethi 'Bhatataa-a-a' esencwadini Izizenze. UHannie indodakazi kavan Rooyen isingumzulu ngakho konke ngaphandle kwebala nesibongo, kodwa ngenxa yomthetho wezwe uyise uze abaleke nayo ukuze iqhele kumusa insizwa emnyama eyithandayo. Nampo sebehlukana umusa ethi: 294

'Bhatata, kusahlwile namanje. Kodwa nakanjani uma kuke kwahlwa kusuke kusho ukuthi kuzohamba kuhambe kuse, liphume ilanga.. / (Izizen ze 1986:60) Kusobala ukuthi le ndaba yayethula isimo ungakaqedwa umthetho oluvimbayo lolu thando. Kule mibhalo zikhona izinto ezingeke zibizwe ngokuthi kuyabhikishwa ngempela. Umbhali uvele asethulele ngokwenzekayo yena ame eceleni. Nanso nje indaba kanakanjani Sibiya ethi 'Isikhumbuzo' esencwadini Ikusasa E liqhakazile lapho kuxoxa khona unomusa njengoba kukhunjulwa usuku lokuzalwa kwendodana yakhe umzabalazo owazalwa mhla kajuni 16, 1976. Uyise kamzabalazo, unkuiuleko, wafa ngalowo nyaka. UNomusa ubuyisa imicabango yakhe mzukwana ezwa ngokulala kwesoka lakhe ngemva nje kokuzalwa kwendodana yabo: Ngibuke umfanyana engimgonile ubumnandi bokuthi 'baba' ngeke abuzwe. Useyokhula abe umdlwembe ngenxa yokungabi nayise ozomcentela indlela... Mhlawumbe kube umunlu nje. Kufuze unkululeko. Mhlawumbe ajuluke, alwele inkululeko. Afe, afele inkululeko njengonkululeko. (Ikusasa E liq h a ka zile 1988:36) Enye yezindaba ezimfushane zika-d.b.z. Ntuli ethi 'Amalangabi' isifaka shi ezinkingeni ebezikhona ngoba bekhona abangawathandi amakhansela asemalokishini. Yikho indodana yekhansela ushabalala imeluleka ithi: 'Bakhona abathi amakhansela lana ayizigcilikisha zikahulumeni nje, avuma noma yini eyethulwa kuwo ngabaphathi.. / Uyise abeke umbono welinye icala: 295

..thina abadala asiboni ukuthi kuyiwa enkululekweni uma intsha ingafundi, ishisa izikole, ithi abantu ababulawe, bashiselwe nezindlu.. / (Izizenze 1986:45) Ngenxa yenkani yakhe yashiswa indlu yakhe. Kulokhu okumbalwa nje esesikuphawulile kusuke kungabi yiqiniso ukuthi ababhali bamazulu bona ngovumazonke nje, abafani nalabo ababhala ngesingisi. Yebo phela umuntu obhala ngesizulu abafundi bakhe bayingcosane ngoba yilabo abalwaziyo lolu limi, kanti obhala ngesingisi eyakhe imibhalo ingafundwa kabanzi, nasemazweni amaningi omhlaba. Kuqala umuntu obhala ngesizulu wayengeke abhale incwadi ahlose ukuba ifundwe nguhulumeni ngoba abaphathi bombuso babengasazi isizulu. Baningi ababebhala izinto ngesingisi bakhulume nohulumeni, uhulumeni avele azivale izincwadi lezo nababhali bavalwe imilomo. Umbhali wesizulu into ayengase ayenze-ke ukuba akhale nabantu bakubo ngezinkinga abanazo. Isimanga esikhulu ukuthi lezi zincwadi zaziya ngqo kubantwana besikole ababenqunyelwa ukuba bazifunde, njengoba babeyingcosane abadala ababefunda okushicilelwe. Okusobala-ke ukuthi amazulu akheka ngezindlela ezehlukene ngenxa yokuthintana nobucikomazwi besizulu. Athola imiyalezo eminingi equkethwe yizincwadi, ebheke nokwakheka kwesimilo somuntu. Athola okuningi okuyizexwayiso ngempilo. Abuye athole okuningi okuthinta impilo yawo kwezombusazwe. Besishilo ukuthi izincwadi okuxoxwe ngazo lapho zize zifinyelele onyakeni owendulela lowo abamnyama abangena ngawo ekuphatheni umbuso, bayithola le nkululeko ababekade babeyikhalela ezinkondlweni zabo. Inselelo enkulu manje kubabhali ukuthi bazoqhubekela kanjani phambili nomsebenzi wabo obaluleke kangaka. Kungase kuvele izinkinga ezintsha ezifika nenkululeko. Ababusi abasha bangase babe nobuthaka obusha okuzodinga ukuba ababhali babhale ngabo. Ngabe ababusi kuyobaphatha kanjani uma sekubhalwa ngabo, besolwa njengoba kwakusolwa ababusi bakahulumeni osewedlula? 296

Bakhona khona ababhali ebebethi uma kungasenazinkinga zombusazwe akukho okutheni umuntu angakubhala. Nokho sikholwa ngukuthi ngenxa yokuba amazulu ebengagxile kuzo ezombusazwe kuphela, kodwa ebheke nempilo uqobo ababhali abazukukhinyabezeka. Bazoqhubeka besenekela impilo - impilo eqhubekayo, noma inkululeko ikhona noma ingekho. Uma sizicabangela sisola sengathi ziseziningi izindaba nezinkondlo ezintsha ezisazovela. Esifisa ukukuthola ukuvuleleka kwababhali ukubhala ngezinto ababemanqikanqika ukubhala ngazo eminyakeni engaphambi kokufika kwenkululeko. Ngaleyo minyaka kukhona ababesho bathi abakwazi ukubhala uma bengakhulelekile ukubhala nanganoma yini abayicabangayo. Isimo esisha, ikakhulu kwezepolitiki sesibaphonsela inselclo ukuba bagiye. Ngabe mhlawumbe bazokhala ngokuthi akusekho nkinga abangabhala ngayo manje? Injani ngempela impilo ebiphilwa ngeminyaka abantu bedingisiwe noma izihlobo zabo zisemajele? Nabo ababeboshiwe noma bedingisiwe banezindaba eziningi umphakathi ongathanda ukuzizwa. Kanti kwayona nje inkululeko ifika nempilo engejwayelekile ngezindlela eziningi - ukuhlala ndawonye, ukufunda ndawonye, ukubusa ndawonye, ukugqolozela ukufezeka kwezethembiso ababezenza ababekhankasele ukhetho, nokunye okuningi. Ngabe inkululeko ifike nokuthula noxolo ngempela, noma ifike nezinkinga ezintsha? Omunye umkhakha ongabuye ubhekwe kabusha yiwo lo wokuhumusha - ukuhumushela esizulwini izincwadi ezibhalwe ngezinye izilimi kanye nokuhumushela kwezinye izilimi izincwadi ezibhalwe ngesizulu. Kule minyaka yanganeno akukhuthazekanga kangako ukuhumushela esizulwini imisebenzi yeqophelo eliphezulu ebhalwe ngezinye izilimi. Ikhona imithonselana yezincwadi ezisuselwa kwezibhalwe ngezilimi zesilungu. Okusihluphayo ukuthi ziningi ezinye izincwadi eziphakeme ezibhalwe ngezinye izilimi zabanganeno, njengesisuthu Sasenyakatho noma isi- Venda, amazulu angeke afinyelela kuzona ngaphambi kokuba zihunyushelwe esizulwini. Kuyaphawuleka ukuthi zikhona ezesizulu 297

esezihunyushelwe kwezinye izilimi zabomdabu njengesiswati, isixhosa nesisuthu. Nanso nje ekanyembezi ethi Inkinsela YaseM gungundlovu yahunyushelwa esisuthwini ngu-r.c. Bodibe wayibiza ngokuthi Kgabane Ya M okokotlofu (1983). Yebo, ababhali bezincwadi zesizulu sebescbenzile. Kodwa futhi usemningi omsebenzi obahlalele. Okwenza ukuba ungabi lula umsebenzi wabo ukuthi iqophelo lezincwadi ezibhalwayo lilokhu liya ngokwenyukela. Lowo ofuna ukubamba iqhaza kumele abhunkule ukuze angathi uyangena kube khona abathi 'uzodlala ngomscbenzi nje'. Ababhali bayolokhu belizwe njalo libakhuthaza kwenanele amawa nezintaba izwi lomfo katheninja lithi 'Ayilwe ngamabhuku impi!' 298

Olivia immihvavo A UBUCIKO BOMLOMO Callaway, H. 1868. Izinganekwane and UNkulunkulu. Natal: Umlazi Mission Press. 1868. Nursery Tales, Traditions and Histories of the AmaZulu. London: Trubner. Cope, T. 1968. Izibongo. London: Oxford University Press. Dube, V. 1935. UPhoshozwayo. London: Oxford University Press. Gule, Z.W., Maphumulo, A.M. & Thwala, J.J. 1991. Ubhedu. Isando: Lexicon. Khathi, T.M. 1991. Sikhulisa UZulu. Kenwyn: Juta. Khumalo, Z.L.M. 1993. Uzwathi LwabeNguni. Kenwyn: Juta. Mabuya, L.T.L. 1988. Angigeqi Magula. Pretoria: Erroll Marx. 1990. Injadu Yomhambi. Pretoria: Palm. 1988. Izihlonti. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. 1988. Izinhlansi Zomlilo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1988. Ukushona Kwelanga. Randburg: Vivlia. M akham beni, N. 1986. Amantshontsho. Pretoria: De Jager-HAUM. 1986. Izaqheqhe. Pretoria: De Jager-HAUM. Manqele, T. n.d. Khetha Ntombi. SIH.3. WEA. M aphumulo, A.M. 1993. Unqambothi. Cape Town: Oxford University Press.. Mathenjwa, L.F. & M aphumulo A.M. 1993. Udondondolo. Pretoria: Actua. Mhlongo, D.B.K. 1987. Iziko. Bergvlei: Hodder & Stoughton. Msimang, C.T. 1991. Inkosi Yinkosi Ngabantu. Pretoria: Out Of Africa. 1975. Kusadliwa Ngoludala. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1987. Kwesukasukela. Arcadia: Bard. Ndlovu, Mgqashiyo, 1992. Mnakwethu. Cool Spot Product: EMI South Africa. Ngcobo, D. n.d. UNjomane. YELP(E)5012.EMI. Nhlumayo, S.S. 1992. Izelamani 1 & 2. Randburg: Vivlia. Nkosi, N. & Zama, M. 1990. Kanisamili Zimpondo. Pretoria: Fulani. Ntuli, M. n.d. Inhliziyo Yam' Ibuhlungu. BL563. Gallo/GRC. Nyembezi, S. 1958. Izibongo Zamakhosi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1954. Zulu Proverbs. Johannesburg: W itwatersrand University Press. 299

Nyembezi, S. & Nxumalo, O.E.H. 1966. Inqolobane Yesizwe. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Phuzekhemisi nokhethani. 1994. Imbizo Album. Recorded at Downtown Studios, Gallo Music. Sithole, E.T. 1982. Izithakazelo Nezibongo. Mariannhill: M ariannhill Mission Press. Stuart, J. 1903. Izaga: Zulu proverbs and popular sayings with translations. Durban: Griggs. 1923. UTulasizwe: Incwadi Ye Zindaba Za Bantu Ba KwaZulu. Pietermaritzburg: Longmans. 1924. UBaxoxele. Pietermaritzburg: Longmans. 1924. UHlangakula. Pietermaritzburg: Longmans. 1925. UKulumetule. Pietermaritzburg: Longmans. 1926. UVusezakiti. Pietermaritzburg: Longmans. 1926. Kwe Sukela: Izinganekwan' Ezifundisayo Ze Zilwane. Pietermaritzburg: Longmans. 1929. UVulingqondo. Pietermaritzburg: Longmans. Thwala, J.J. & M aphumulo, A.M. 1989. Uzwathi. Kenwyn: Juta. Xulu, C.L. & Ntuli, M.R. 1990. Ezawokhokho. Cape Town: Maskew Miller Longman. B AMANOVELI Bhengu, K. 1973. Ayikho Impunga Yehlathi. Pietermaritzburg: Shuter & ShOoter. 1971. KwaMzobe. Johannesburg: Via Afrika. 1977. Ngiyesaba. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1976. Siyofa Silahlane. Johannesburg: Via Afrika. 1968. Ubogawula Ubheka. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1987. UDlokwakhe. Randburg, Vivlia. 1958. UKadebona. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter, n.d. UKhabethule. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1953. UKhalalembube. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1959. Umbuso WeZembe Nenkinga KaBhekifa. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1965. UNyambose NoZinitha. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1983. UPhuya WaseMshwathi. Johannesburg: Educum. Bhengu, V.M. 1991. Seziyosengwa Yinkehli. Pietermaritzburg: Reach Out. Buthelezi, J.C. 1993. Kushaywa Edonsayo. Cape Town: Maskew Miller Longman. Cele, F.J./Buchanan, J. 1960. UPrestor John. Johannesburg: APB 300

Cele, F.J./Haggard, R. n.d. Imigodi Yettkosi USolomoni. Johannesburg: APB Chisimba, D. 1990. Isimanga. Pretoria: Via Afrika. Chisimba, J.D. 1981. Isiyittgi Sothando. Pretoria: J.L. van Schaik. Cope, T./Kuper, H. 1962. Inhliziyo Umthakathi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Damane, E.M. 1987. Lalela Mngani Wami. Pretoria: De Jager-HAUM. Dhlomo, R.R.R. 1946. Indlela Yababi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1977. Izwi Nesithunzi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1952. UCetshwayo. Pietermariztburg: Shuter & Shooter. 1936. UDingane. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1968. UDinuzulu. Pietermaritsburg: Shuter & Shooter. 1938. UMpande. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1947. UNomalanga KaNdengezi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1937. UShaka. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Dlamini, B. 1992. Pho Ugabe Ngani? Pretoria: De Jager-HAUM. Dube, J.L. 1930. Insila KaShaka. M ariannhill: M ariannhill. Gama, G. n.d. Okomhlaba Kuyadlula. Johannesburg: APB Gcumisa, M.S.S. 1987. Kungenxa Kabani? Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Gumbi, J.N.1970. Baba Ngixolele. Pretoria: Voortrekker. 1985. Izinyembezi Zomzali. Johannesburg: Educum. n.d. Ukuzalwa KukaM untukaziwa. Johannesburg: APB n.d. UQirtisela. Johannesburg: APB 1991. Uyabuya UDlungwane KaNdaba. Kenwyn: Juta. 1970. Wayesezofika Ekhaya. Pretoria: Voortrekker. Gwayi, J.J.1973. Bafa baphela. Pretoria: J.L. van Schaik. 1974. Shumpu. Pretoria: J.L. van Schaik. 1976. Yekanini. Pretoria: J.L. van Schaik. Hlela, M. & Nkosi, C. 1968. Im ithi Ephundliwe. Pietermaritzburg, Shuter & Shooter. Hodie, T.G.1979. Zibanjwa Zisemaphuphu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Kubheka, I.S.1973. Kungavuka AbaNguni. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1988. Ulaka LwabaNguni. Pietermaritzburg: KwaZulu Booksellers. 1993. Umthathe Uzala Umlotha. Pietermaritzburg: Reach Out. Kuzwayo, Z.1969. ESezane. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Lukhele, S.Z. 1981. Nakho Phela. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Luthango, N.S. 1938. UMohlomi. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. Made, E.H.A. 1940. Indlalifa YaseHarrisdale. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. M aduna, D. 1957. Lemuka Izwe Elihle. Pretoria: J.L. van Schaik. Mahlobo, D. n.d. UMbubuli. Durban: Tarbon & Mitchell. Malinga, B.J. 1940. UMbazwatta. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. M akhambeni, N/Achebe, C. 1992. Kwakwenzenjani? Houghton: Heinemann. Makhambeni, N./Luck, C. 1985. Am athunzi Ayewukela. Pretoria: De Jager-HAUM. Makhaye, J.N. 1977. Abafana Boqunga. Pretoria: J.L. van Schaik. 301

1988. Uze Ungikhonzele. Pretoria: De Jager-HAUM. Masondo, M.M. 1990. Iphisi Nezinyoka. Johannesburg: Educum. 1992. Isigcawu Senkantolo. Johannesburg: Educum. M athenjwa, L.F. 1993. USiphiyaphiya. Johannesburg: Lectio. Matsebula, J.S.M. 1964. Inkanankana. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mbambo, N.E. 1993. Iso LikaSathane. Pretoria: J.L. van Schaik. Mbatha, S.B.L. 1986. Insizi Yezinsizi. Pretoria: De Jager-HAUM. Mbhele, Z.T. 1982. Ngangingazi. Pretoria: J.L. van Schaik. Mcunu, J.J.B. 1971. Themba Mntanami. Johannesburg: Via Afrika. Mdhluli, S.V.H. 1966. UBhekizizwe Namadodana Akhe. Pretoria: Union Books. Mhlongo, D.B.K. 1991. Ilanga LaseLangeni. Pretoria: Palm. 1991. Itshe Eliyigugu. Randburg: Vivlia. Mhlongo, E.L. 1940. UTholakele. Pietermaritburg: Shuter & Shooter. Mkhize, E.E.N.T. 1969. Inhliziyo Ingugo Wami. Johannesburg: Via Afrika. Mkhize, M.T. 1983. Amahlaya Alala Insila. Pretoria: De Jager-HAUM. 1991. Irtkukhu Yanqunywa Vmlomo. Pretoria: De Jager-HAUM. 1987. Ithemba Lokugcina. Pretoria: De Jager-HAUM. Mkhize, W.M.B. 1970. Uzenzile akakhalelwa. Johannesburg: Via Afrika. Mkhize, W.M.B./Owen, S. 1962. UPhumphele Inja Yezidumo. Johannesburg: Via Afrika. Mngadi, J.M.1977. Imiyalezo. Pietermaritzburg: KwaZulu Booksellers. Molefe, L.1990. Awu! Sacishe Saduka Nezwe. Johannesburg: Skotaville. 1985. Ikhiwane Elihle. Pretoria: J.L. van Schaik. 1985. Isigangi Sendoda. Pretoria: J.L. van Schaik. \985.Isitolo Esasingasebhange. Johannesburg: Via Afrika. 1991. Makhosi! Pretoria: De Jager-HAUM. 1985. Osibindigidi Bongqondongqondo. Pretoria: J.L. van Schaik. Msimang, C.T. 1973. Akuyiwe Emhlahlweni. Johannesburg: Via Afrika. 1982. Buzani KuMkabayi. Pretoria: De Jager-HAUM. Mseleku, M.R. n.d. UVumindaba. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mthembu, R.H. 1947. UMamazane. Durban: T.W. Griggs. Mthiya, G.S. n.d. UVelengazi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ngcobo, M. n.d. Akusoka Lingenasici. Johannesburg: Bona Press. 1957. Inkungu MaZulu. Johannesburg: APB 1977. Qhude M anikiniki. Pretoria: J.L. van Schaik. 1969. Ukufika Kosuku. Johannesburg: Via Afrika. n.d. Wo! He! Bantu. Johannesburg: Bona Press. Ngcongo, S.S.F. n.d. Injalo Iphuma Edumbeni. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ngubane, J.1956. Uvalo Lwezinhlonzi. Johannesburg: APB Ngwane, D.G. n.d. Umzila Wegazi. Johannesburg: Bona Press. Nkosi, S.J. 1983. USandanezwe KaSigwinyanansimbi. Johannesburg: Educum. Ntuli, D.B.Z. 1970. Ngiyoze Ngimthole. Johannesburg: Educum. 302

1961. UBheka. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ntuli, F.L./Haggard, R. 1930. Utnbuso KaShaka. M ariannhill: M ariannhill Mission Press. Ntuli, N.S./Seed, J. 1988. Izwi Lendlovu Enkulu. Johannesburg: Scholastic. Nxumalo, J.A.W. 1950. UZwelonke. Pietermaritburg: Shuter & Shooter. Nxumalo, J.A.W. & Zulu, M./M iller, A. 1957. Mamisa Iqhawe LeSwazi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Nxumalo, O.E.H.M. 1961. Ikusasa Alaziwa. Johannesburg: Bona Press. 1973. Izinsizwa Amakhosi. Johannesburg: Via Afrika. 1969. Ngisinga Empumalanga. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Nyanda, G.G.C.J. 1959. Ifu Elimnyama. Johannesburg: APB Nyembezi, A.V./ Haggard, R. n.d. ULowokazt. Johannesburg: APB Nyembezi, S. 1961.Inkinsela YaseMgungundlovu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1950. Mntanami! Mntanami! Johannesburg: APB 1953. Ubudoda Abukhulelwa. Johannesburg: APB Nyembezi, S./Paton, A. 1958. Lafa Elihle Kakhulu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Radebe, P.N.1993. Umhawu Usuka Esweni. Pretoria: De Jager-HAUM. Shabangu, A.T. 1989. Zibukhipha Zibuthela. Pretoria: J.L. van Schaik. Shabangu, S.S. 1979. Bamngcwaba Ephila. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1966. Imvu Yolahleko. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1987. Isithunzi Sikamufi. Johannesburg: Educum. Shange, A.B. 1992. Ifa Lenkululeko. Pietermaritzburg: Centaur. 1990. Inhliziyo lyayazi Indlela. Pietermaritzburg: Centaur. 1987. Lhnhlaba Uyaphenduka. Pretoria: De Jager-HAUM. Shongwe, J.P. 1988. Abartgani. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 'Silomo'. 1925. Indaba ka Mbulawa. Cape Town: Juta. Stuart, P.A. 1938. UNkosibomvu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Tchamase, N.J. 1959. UGongoda. Johannesburg: APB 1960. UNsingizi. Johannesburg: APB Thwala, G. 1948. UMandla. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Vilakazi, B.W. 1943. Nje Nempela. M ariannhill: M ariannhill Mission Press. 1935. Noma Nini. Mariannhill: M ariannhill Mission Press. 1939. UDingiswayo KaJobe. London: Sheldon. Xulu, M. n.d. Amalutha Emalutheni. Johannesburg: APB 1973. Indlalifa Engenasibaya. Johanneburg: Via Afrika. 1981. Mahlayana Mahlayana. Pietermaritzburg, Shuter & Shooter. 1988. Nondela M ntanami Nondela. M askew Miller Longman: Cape Town. 1969. USimpofu. Pretoria: J.L. van Schaik. 1979. Uthando Lunje-ke. Bloemfontein: NG Sendinguitgewers. Zama, J.M.1967. Ingwe Idla Ngamabala. Pietermaritzburg, Shuter & Shooter. 1948. Nigabe Ngani? Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. 303

n.d. Okwami Okwezandla. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Zondi, H.G. 1982. Intombi Yezimanga. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. C AMA-ESEYI NEZINDABA EZIMFUSHANE Buthelezi, M.P. & Nxumalo, O.E.H. 1985. Amagwabab' Echobana. Johannesburg: Hodder & Stoughton. Gcumisa, M.S.S. 1991. Imvomve. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Kheswa, A.T. & Gcumisa, M.S.S. 1991. Ifutho. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Khumalo, N.A.P. 1985, Amandiki. Pretoria: De Jager-HAUM. 1980. Iziga. Johannesburg: Educum. Khwela, S.T.Z. & Nxumalo, O.E.H. 1962. Amanqampunqampu. Pietermaritzburg, Shuter & Shooter 1962. Emhlabeni. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mabuya, L.T.L. 1992. Ucu Lobuhlalu. Cape Town: Marius Lubbe. ' Made, E.H. 1940. Ubuwula Bexoxo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Makhaye, J.N. 1992. lqhude. Pretoria: De Jager-HAUM. Makhaye, N.J. 1991. Ingevu Yesilimela. Pretoria: De Jager-HAUM. M aphumulo, M. 1993. Siyokufa Sizilanda. Johannesburg: Lectio. M bhele, N.F. 1991. Amacabanswani Osiba. Pietermaritzburg: Reach Out. 1987. Amayezi Namathunzi. Pietermaritzburg: KwaZulu Booksellers. Mhlongo, D.B.K. & Ntuli, N.S. 1991. Amazembe. Randburg: Vivlia. Mkhize, M.T. & Mkhize, W.M.B. 1991. Ziyenzeka Emhlabeni. Arcadia: Bard. Mkhize, W.M.B. 1977. Emhlabeni M ntanomuntu. Pretoria: J.L. van Schaik. 1972. Ezomhlaba Kazipheli. Pretoria: J.L. van Schaik. 1981. Kunjalo-ke Emhlabeni. Goodwood: Via Afrika. 1980. Ngiyeke Ngezomhlaba. Pretoria: J.L. van Schaik. 1981. Uyothi Wabonan' Emhlabeni. Pretoria: J.L van Schaik. Mlaba, J. n.d. Thath' Ezakho. Johannesburg: SABC. Mngadi, M.J. 1981. Kusemhlabeni Lapha. Edendale: KwaZulu Booksellers. Mngadi, R.M. 1992. Izimbobo Zehluzo. Pietermaritzburg: Centaur. Molefe, L. 1992. Amaphupho Ayakhuluma. Mabopane: L.Z. Sikwane. 1993. Izinto Ziyahlehla. Arcadia: Bard. 1988. Zihlekana Iziphongo. Johannesburg: Via Afrika. Msimag, C.T. 1991. Ithungelwa Ebandla. Mabopane: L.Z. Sikwane. Ndlovu, R.S. 1980. Umbani. Johannesburg: Varia. Ndlovu, R.S. & Seme, M.C. 1992. Izipeletu. Pretoria: J.L. van Schaik. Ngobese, F.A. 1991. Izinseka. Mabopane, L.Z. Sikwane. 304

Ntuli, C.S.Z. & Ntuli, D.B.Z. 1982. Amawisa. Pietermaritzburg: Shuter fi- Shooter. 1986. Izizenze. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ntuli, D.B.Z. 1970. Imicibisholo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1990. Isicamelo. Pietermaritzburg: Reach Out. 1985. Ngamafuphi. Pretoria: De Jager-HAUM. 1987. Umtshingo. Plessislaer: KwaZulu Booksellers. 1971. Uthingo Lwenkosazana. Johannesburg: Varia. 1969. Izikhwili. Pretoria: J.L. van Schaik. Ntuli, D.B.Z., Nxumalo, O.E.H., Ntuli C.S.Z., 1992. Induku. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ntuli, N.S. 1989. Imishiza. Babelegi: Unibook. Nxaba, C. 1993. Itholene Phezulu. Pietermaritzburg: Centaur. Nxumalo, O.E.H.M. 1990. Benza Ngani? Randburg: Hodder & Stoughton. 1991. Umlabalaba. Pretoria: Palm. Seme, M.C. 1989. Sikhula Nabanye. Pretoria: J.L. van Schaik. Shange, A.B. & Sithole, K.J.N. 1991. Izibani. Manzini: Macmillan Boleswa. Sibiya, N.G. 1993. Amalangabi. Pretoria: Actua. 1988. Ikusasa EliqhakazUe. Mabopane: LZS Publishers. Sikakana, J.M. 1970. UMathokomalisa. Johannesburg: Longmans. Xala, N.Z.E. 1991. Sikhula Ngokuxoxisana. Kenwyn: Juta. Xulu, J.M. 1959. Izigemegeme Zodwa. Johannesburg: APB 1987. Kuttje-ke. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Zimema, C.S. et al. 1993. Inqeke. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter, Zulu, G.S. 1990. Izipho Zenhltziyo. Kenwyn: Juta. D IMIDLALO Bhengu, K. 1972. Baba Ngonile. Johannesburg: Via Afrika. n.d. Inkundla Yokwazi. Johannesburg: APB 1985. Ukuzala Ukuzelula Amadolo. Johannesburg: Educum. Blose, M.A. 1960. Uqomisa mirta Nje Uqomisa Iliba. Johannesburg: APB Cope, T./Kuper, H. 1962. Inhliziyo Ngumthakathi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Damane, E.M. 1983. Awuthunyehva Gundane. Pretoria: J.L. van Schaik. 1989. Hhawu Ndlalifa! Cape Town: M askew Miller Longman. 1992. Umcebo Ofihliwe. Randburg: Vivlia. Damane, E.M., Ntuli, D.B.Z. & Shange, A.B. 1985. Amavenge. Pretoria: De Jager- HAUM. 305

Dhlomo, H.I.E. n.d. Umhlola Wasensimini. Durban: Killie Campbell Africana Library. Dladla, A.H. 1979. UNtombazi. Pretoria: J.L. van Schaik. Dube, B.J. 1962. Inkinga Yomendo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1968. UThenti. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Dube, Bonga, J. 1971. Ukufa Kuyosihlanganisa Ekugcineni. Johannesburg: Via Afrika. Gcumisa, M.S.S. 1993. Awuwehva UMngeni. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. 1978. Inkatha Yabaphami. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Gumbi, J.N. 1984. KwaBulawayo. Johannesburg: Librarius. 1977. Mubi Umakhelwane. Johannesburg: Educum. 1985. ZaV Abantu Ziy' Ebantwini. Johannesburg: Educum. Kumalo, M.B./Van Heerden, C. &- Odendaal, L. UNyoni. Johannesburg: Educum. M akhambeni, N. 1990. Amaseko. Pietermaritzburg: Centaur. Mayekiso, A.C.T. 1964. Imidlalo Enkundlanye. Mariannhill: M ariannhill Mission Press. Mbatha, S.B.L. 1971. Nawe Mbopha KaSithayi. Pietermaritzburg: Lincroft. Mbhele, N.F. & Ntuli, D.B.Z. 1988. Ishashalazi. Pietermaritzburg: KwaZulu Booksellers. Mkhize, D. 1965. Ngavele Ngasho. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mkize, F. 1921. "A Zulu Inganekwane Dramatized" ku-native Teachers Journal vol. 2 no. 2. Mncwango, L.L.J. 1953. Kusasa Utnngcwabo Wakho Nami. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1951. Manhla Iyokwendela Egodini. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. 1959. Ngenzeni. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Molefe, L. 1992. Ijikankezo. Thlabane: A VS Publishers. 1989. Ingwijikhwebu. Bergvlei: Fountain Press. 1991. Isihlakaniphi. Faerie Glen: Hans Kirsten/Seriti Sa Sechaba. 1991. Izwe Lizothini. Mabopane: L.Z. Sikwane. 1991. Ngiwafunge AmaBomvu. Pietermaritzburg: Travis. 1991. Ngizoke Ngibone. Mabopane: L.Z. Sikwane. 1991. Umnyuzi. Arcadia: Bard. 1992. Uthule Nendaba Engaka. Mabopane: L.Z. Sikwane. 1992. Wayesezowela. Pietermaritzburg: Shuter 8- Shooter. 1988. Yisiphithiphithi MaNgwane. Cape Town: Maskew Miller Longman. Msimang, C.T. 1976. Izulu Eladuma ESandlwane. Pretoria: J.L. van Schaik. Mweli, B.M. 1992. UNozimanga. Midrand: Varia. Ndebele, N.N. 1941. UGubudele Namazimuzintu. Johannesburg: Witwatersrand University Press. Ndelu, B.B. 1962. Mageba Lazihlonza. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ntuli, D.B.Z. 1971. Indandatho Yesethembiso. Johannesburg: Educum. 1974. Ithemba. Pretoria: J.L. van Schaik. 306

1991. Lalela-ke. Pretoria: Out of Africa. 1988. Woza Nendlebe. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Ntuli, D.B.Z. & Sibiya, N.G. Indoni Yamanzi. Randburg: Vivlia. Ntuli, N.S. 1993. Isihlabelelo. Arcadia: Bard. 1988. Izimboko. Pretoria: Bard. Shange, O.L.S./Shakespeare, W. 1953. Umhwebi WaseVenisi. Pietermaritzburg: Shuter 6- Shooter. Steyn, N.P.J. 1941. UMvulane. Bloemfontein: Nasionale Pers. Tracey, H. et. al. 1944. Inkosi Yaphezulu Nenkosi Yaphami. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Wesley, D. et. al. 1921. 'Ungabi Nolunya' k u -Native Teachers Journal, April. Zondi, E. 1986. Insumansumane. Johannesburg: W itwatersrand University Press. 1966. Ukufa KukaShaka. Johannesburg: W itwatersrand University Press. E IZINKONDLO Blose M.A. & Bhengu, M.V. 1966. Inkondlo KaNobantu. Pretoria: Union Books. Buthelezi, L.B.Z. 1982. Amaqabunga Entombe. Pretoria: J.L. van Schaik. 1985. Ithunga LikaNondlini. Dundee: R.A. Burns. 1986. Khala Nkomo KaZulu. Pretoria: J.L. van Schaik. 1980. Izagila Zephisi. Pretoria: J.L. van Schaik. 1988. Ugubhu. Cape Town: M askew M iller Longman. Buthelezi, L.B.Z. & Ndlovu, A.T. 1987. Uhlanga Lwezwe. Bergvlei: Hodder & Stoughton. Buthelezi, M.D. 1985. Indonsamasuku. Pretoria: J.L. van Schaik. Damane, E. 1986, Isilulu SikaZulu l & 2. Johannesburg: Educum. Dlamini, J.C. 1981. Amavovo Ezinyembezi. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1973. Imfihlo Yokunyamalala. Pretoria: J.L. van Schaik. 1988. Jsihluthulelo. Pietermaritzburg: Shuter &- Shooter. 1958. Inzululwane. Johannesburg: APB 1989. Sadabukisa Isizwe. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Dlamini, S.Z.S. 1956. Itshe Lesivivane. Johannesburg: APB Gcumisa, M.S.S. 1993. Amayezi Ayenyukela. Midrand: Educum. 1981. Isilulu Semicabango. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1985. Ukugedeza Kwengede. Pretoria: J.L. van Schaik. Gule, Z.W. 1992. Iqoma. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Hlongwane, J.B. 1986. Inkonjane Yezulu. Pretoria: De Jager-HAUM. Khathi, N.P.1991. Nango Phela UThemba. Faerie Glen: Seriti Sa Sechaba. 307

Kheswa, A.T. & Mthiyane, E.T.Z. 1991. Ukukleza. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1993. Imibengo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Khumalo, Z.L.M. 1990. Amabhosho. Johannesburg: Juta. Kunene, A.S. 1952. Izithopho Nezibongo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mabuya, L.T.L. 1988. Amajozi. Johannesburg: Educum. 1991. Imizwelo 1 & 2. Kenwyn: Juta. 1982. Ilaka Lokulangazela. Johannesburg: Educum. 1988. Izinhlansi Zomlilo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1987. Umvintbi. Johannesburg: Juta. 1981. Unsinsi Lwenkunzi. Johannesburg: McGraw-Hill. Mabuya, L.T.L. & Mhlongo, D.B.K. 1981. Ubuhlalu BukaZulu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mabuya, L.T.L. & Msimang, C.T. 1993. Ucu Olumhlophe. Manzini: Macmillan Boleswa. Mabuya, L.T.L. & Mthiyane, E.T.Z. 1986. Amayezi. Kenwyn: Juta. Mabuya, L.T.L. & Nkosi, M.G. 1985. Umhlokomi. Cape Town: Maskew Miller Longman. Made, E.H.A. 1951. Untuthi Wokufa Nezinye Izinkondlo. Pietermaritzbrg: Shuter & Shooter. Magagula, E.J. 1983. Inkezo KaZulu. Pretoria: J.L. van Schaik. Majola, S.B. 1983. Indonsa. Johannesburg: Educum. M akhambeni, N. 1989. Ihluzo 1 & 3. Pretoria: De Jager-HAUM. 1991. Ihluzo 2. Pretoria: De Jager-HAUM. Makhaye, N.J. 1972. Isoka LakwaZulu. Johannesburg: Witwatersrand University Press. M aphumulo, A.M. 1991. Imvubelo. Randburg: Vivlia. Maphumulo, M.A. & Thwala, J.J. 1992. Izibonkolo. Johannesburg: Heinemann. M asuku, T.M. 1966. lzikhali Zembongi. Pretoria: J.L. van Schaik. 1973. Uphondo Lukabhejane. Pretoria: J.L. van Schaik. Matsebula, J.S.M. 1957. Iqoqo Lezinkondlo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mazibuko, M.T. 1969. Ithongwane. Johannesburg: Via Afrika. 1973. Iyezane. Pretoria: J.L. van Schaik. Mbhele, N.F. & Thwala, J.J. 1986. Iziphepho Zengqondo. Pretoria: J.L. van Schaik. Mbhele, N.F. & Zulu, E.S.Q. 1982. Imisinga Yosinga. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mhlanga, E.J. 1989. Izinduku Zomsimbithi. Johannesburg: Educum. 1987. Izingcazi Zogqozi. Johannesburg: Educum. 1993. Izingcula Zembongi. Pretoria: Via Afrika. 1993. Ubulawu Bamathwasa. Manzini: Macmillan Boleswa. 1992. Umqhele Wembeleko. Johannesburg: Lectio. Mhlanga, E.J. & Buthelezi, L.B.Z. 1991. Izingqungqulu Zosiba. Faerie Glen: Hans Kirsten/ Seriti sa Sechaba. 308

Mhlongo, D.B.K. & Mabuya, L.T.L. 1977. Ithala. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mkhize, E.E.N.T. 1953. Imbongi YakwaZulu. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1970. Kuyokoma Amathe. Johannesburg: Via Afrika. Mkhize, V.V.O. & Mhlongo C.M. 1987. Ithonsi Lomkholongo. Pretoria: J.L. van Schaik. 1991. Umnyama Omnyama. Pietermaritzburg: Reach Out. Mngomezulu, B.W. 1988. Inkanyezi Yokusa, Johannesburg: Educum. Msimang, C.T. 1979. Amagagasi. Pretoria: J.L. van Schaik. 1988. Ibandla LaseNtabeni. Pretoria: Acacia. 1986. Iminduze. Braamfontein: Sasavona. 1982. Intwasahlobo. Pretoria: J.L. van Schaik. 1986. Izimbongi Izolo Nanamuhla l. Pretoria: Bard. 1988. Izimbongi Izolo Nanamuhla 2. Pretoria: Bard. 1980. Izinsungulo, Pretoria: De Jager-HAUM. 1980. Iziziba ZoThukela. Goodwood: Via Afrika. 1990. UNodumehlezi KaMenzi. Pretoria: Bard. Mtalane, L.J.T. & Mthembu, N.M.C. 1986. Siyacaba. Johannesburg: Educum. Mthembu, E.T. 1948. Umyalezo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Mthiyane, E.T.Z. et al. 1991. Imizwelo 3. Kenwyn: Juta. Mthiyane, E.T.Z., Mbatha, O. & Mabuya, L.T.L. 1983. Uvivi lokusa. Johannesburg: Juta. Myeni, P. 1969. Hayani MaZulu. Johannesburg: W itwatersrand University Press. Nkabinde, A.C. 1971. Inkwazi. Pietermaritzburg: Lincroft. Nkosi, N.R. 1992. UBuhlaluse. Randburg: Vivlia. Ntuli, C.S.Z. & Ntuli, D.B.Z. 1975. Amehlo KaZulu. Goodwood: Via Afrika. Ntuli, D.B.Z. 1969. Amangwevu. Pretoria: Better Books. 1972. Imvunge Yemvelo. Johannesburg: Educum. 1975. Ugqozi 1 & 2. Pretoria: J.L. van Schaik. Ntuli, N.S. 1991. Usinga I & 3. Pretoria: Out of Africa. Nxumalo, T.E. & Mlambo, L.M. 1993. Umdlela KaZulu. M idrand: Educum. Nxumalo, O.E.H. Ikhwezi. Cape Town: Oxford. 1989. Lo MliV Olokozayo. Arcadia: Bard. 1968. Umzwangedwa. Cape Town: Oxford. Nyembezi, S. 1963. Amahlungu Aluhlaza. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1963. lmikhemezelo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1961. Imisebe Yelanga I, II & III. Johannesburg: APB 1962. Imisebe Yelanga IV. Johannesburg: APB 1981. Isibuko Senhliziyo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1963. Izimpophoma Zomphefumulo. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Shange, A.B. 1989. Iminyezane. Pretoria: Via Afrika. Sikakana, J.M. 1966. Ikhwezi LikaZulu. Johannesburg: Witwatersrand University Press. 309

Thwala, J.J. 1984. Amaqhabanga. Pretoria: J.L. van Schaik. Vilakazi, B.W. 1945. Amal' Ezulu. Johannesburg: W itwatersrand University Press. 1935. hikondlo KaZulu. Johannesburg: W itwatersrand University Press. Zulu, E.S.Q. 1986. Amagekle. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. 1989. Unyazi 1. Pietermaritzburg: Centaur. 1992. Unyazi 2. Pietermaritzburg: Centaur. Zulu, E.S.Q., Mbhele, N.F. & Dlamini, J.C. 1990. Izimbongi Zosiba. Pietermaritzburg: Shuter & Shooter. Zulu, E.S.Q., Mbhele, N.F. & Hlongwane, K.E. 1989. Unyazi 3. Pietermaritzburg: Centaur. Zuma, A.S.M. 1988. Indlela Yomcacamezelo. Johannesburg: Maskew Miller Longman. F INGXUBEVANGE NEMICWANINGO Adams, N. 1838. Yincuadi Yokuqala Yabafundayo. Natal: Umlazi American Mission Press. 1839. Incuadi Yesibini Yabafundayo. Natal: Umlazi American Press. Ballweg, C. 1916. Isizukulwana Esikulayo, Ukwonakala Kwaso Nokwelatshwa Kwaso, Pinetown: M ariannhill Mission Press. Bascom, W. 1965. 'Forms of Folklore: Prose Narratives', Journal of American Folklore, vol. 78, no. 307. Bleek, H.I. 1957. Izinhlamvu Ezikulunywayo Gabantu BakwaZulu. Cape Town: Darter Brothers and Walton. Bryant, A.T. 1909. Incwadi YesiNgisi NesiZulu, Zulu Without a Grammar, by Conversational Exercises, Pinetown: M ariannhill Mission Press. 1905. A Zulu-English Dictionary and a Synopsis of Zulu Grammar and a Concise History of the Zulu People. Durban: J.C. Juta &- Co. Callaway, H. 1895. The Religious System of the AmaZulu. Pinetown: Mariannhill Mission Press. Champion, G. 1862. Zulu Language Readers - Incwadi yezwe, Durban: American Board Commissioner. Colenso, J.L. 1855. Elementary Grammar of the Zulu-Kafir Language. Durban: American Board Commissioner. 1859. First Steps in Zulu: An Abridgment of the Elementary Grammar of the Zulu Language. Durban: American Board Commissioner. 1859. The IsiZulu: A Grammar of the Zulu Language, with Appendix: Containing Specimens o f Zulu Literature. Durban: American Board Commissioner. 310

1860. Three Native Accounts of the Visit of the Bishop of Natal in September and October, 1859, to UMpande, king of the Zulus, Durban: American Board Commissioner. Colenso, J.W. 1860. The IsiZulu, a Grammar of the Zulu Language Accompanied with a Historical Introduction. (Akunamidati). 1862. Zulu Language - Readers - History, Izindatyana Zabantu Kanye Nezindaba Zas'ENatali (Akunamidati). Cope, T. 1968. Izibongo. London: Oxford University Press. De Bruyn, A. 1995. 'n Kritiese Waardering van 'Iphisi N ezinyoka as 'n speurverhaal in Zoeloe. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, Pretoria: Unisa. Diamond, C. 1993. Imidlalo Enkundlanye - A Thematic Exploration of One-act Plays in Zulu. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Johannesburg: RAU. Dladla, P.M.M. 1990. Imagery from the Poetry of D.B.Z. Ntuli. Umcwaningo ongashilelwe ka-hons. BA, Pretoria: Unisa. Dohne, J.L. 1857. Zulu-Kafir Dictionary. Pinetown: M ariannhill Mission Press. Doke, C.M. 1947. 'Bantu Wisdom Lore'. African Studies, vol. 6, no. 3. Dube, J.L. 1892. A Talk Upon My Native Land. Rochester: R.M. Swinburne & Co. 1922. Isitha Somuntu Omnyama Nguye Uqobo. M ariannhill: M ariannhill Mission Press. 1930. UShembe. M ariannhill: M ariannhill Mission Press. 1936. Amagama Okuhlabelela. Inanda: Ohlange Press. Dunning, R.G. 1932. Zulu Proverbs, Idioms Er The Cries o f Thirty Seven Birds. Durban: The Knox Publishing Company. Faye, C. 1923. Zulu Refences for Interpreters and Students. Pietermaritzburg: City Printers and Publishers. Fuze, Magema. 1882. 'Letters to Miss Grout' (Amaphepha nje). 1893. The Three Natives (Zulu Translation). Durban: American Board Press. 1922. Abantu Abamnyama Lapa Bavela Ngakona. Pieterm aritzburg: City Printing Works. Georges, R.A. & Dundes, A. 1963. 'Towards a Structural Definition of the Riddle', Journal of American Folklore, no. 76. Gerard, A.S. 1971. Four African Literatures: Xhosa, Sotho, Zulu, Amharic. Berkley: University of California Press. Gerard, A.S. et al. 1993. Comparative Literature and African Literatures. Pretoria: Via Afrika. Groenewald, H.C. 1993. 'M bhele, N.F. & Ntuli, D.B.Z., Ishashalazi', SAJAL, vol. 13, Supplem ent 3: Reviews. Grout, L. 1862. Zulu Language - Readers - Incwadi Ngezwe. (Akunamidati). 1868. The IsiZulu: A Revised Edition of a Grammar o f the Zulu Language (Akunamidati). 1863. Zululand, Life among the Zulu-Kaffirs of Natal (Akunamidati). 311

Guma, S.M. 1967. The Form, Content, and Technique of Traditional Literature in Southern Sotho. Pretoria: J.L. van Schaik. Hadebe, S.B. 1978. A Survey of Zulu Riddles. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Pretoria: Unisa. Hadebe, V.O.S. 1985, Izinkondlo Zika-D.B.Z. Ntuli. Umcwaningo ongashicilwe ka- Hons. BA Pietermaritzburg: University of Natal. Hlengwa, M.A. 1989. 'Buthelezi, M.D., Indonsamasuku.' SAJAL, vol. 9, Supplement: Reviews. 1993. 'Kubheka, I.S., Ulaka LwabaNguni'. SAJAL, vol. 13, Supplement 3: Reviews. 1990. 'M talane, L.J.T. & M them bu, N.M.C., Siyacaba, SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. 1993. 'Shange, A.B., Umhlaba Uyaphenduka', SAJAL, vol. 13, Supplement 3: Reviews. 1981. The Poetry of O.E.H. Nxumalo. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA Pietermaritzburg: University of Natal. 1985. 'Magagula, A.D., Inkezo KaZulu', SAJAL, vol. 5, Supplement: Reviews. Khathi, N.P. 1985. 'Damane, E.M., Awuthunyelwa Gundane SAJAL, vol. 5, Supplement: Reviews. Kunene, R. 1961. An Analytical Survey of Zulu Poetry Both Traditional and Modern, Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Durban: University of Natal. Mabena, A.V.R. 1989. 'Molefe, L., Osibindigidi Bongqondongqondo', SAJAL, vol. 9. Supplement: Reviews. 1988. Zulu Essays. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, Pretoria: Unisa. M akhambeni, M.N. 1988. 'An analysis of certain prom inent themes in Zulu novels', SAJAL, vol. 8, Supplement 1. 1990. 'Khumalo, M.B., UNyoni', SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. M aphumulo, A.M. 1985. A critical Analysis o f M.S.S. Gcumisa's Poetry. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, KwaDlangezwa: Unizul. 1990. 'Gcumisa, M.S.S., Ukugedeza kwengede.' SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. 1987. Thw ala, J.J., Amaqhabanga ', SAJAL, vol. 7 Supplement 2: Reviews. 1985. 'Nkosi, S.J., USandanezwe KaSigwinyanansimbi', SAJAL, vol. 5, Supplement: Reviews. 1990. 'Zulu, E.S.Q., Amagekle, SAJAL, vol. 19, Supplement: Reviews. Marivate, C.T.D. 1979.'Ndzhakaya Vusiwana - B.K.M. M tombeni', LIMI, vol. 7.1 & 7.2. Mayekiso, A.C.T. 1985. The Historical Novels of Jessie Joyce Gwayi. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, KwaDlangezwa: Unizul. Mbhele, N.F. 1990. 'Zondi, E. Insumansumane', SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. Mhlongo, D.B.K. 1989. 'Gumbi, J.N., Izinyembezi Zomzali ', SAJAL, vol. 9, Supplement: Reviews. 312

Molefe, L. 1992. An Analysis of the Praises of Domestic Animals. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Pietermaritzburg, University of Natal. 1993. 'Shabangu, S.S., Isithunzi Sikamufi ', SAJAL, vol. 13, Supplem ent 3: Reviews. Mollema, N. 1992. A psychoanalytical Assessment of C.T. Msimang's Novel Buzani KuMkabayi. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Pretoria: Vista. 1993. 'Xulu, M., Nondela Mntanami Nondela ', SAJAL, vol. 13, Supplem ent 3: Reviews. Mpanza, Z.E. 1988. A Literary Analysis of D.B.Z. Ntuli's Short Stories as found in Uthingo Lwenkosazana. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, Durban: University of Natal. Msimang, C.T. 1986. Folktale Influence on the Zulu Novel, Pretoria: Acacia. 1984. 'M khize, M.T., Amahlaya Alala Insila', SAJAL, Review Supplement. 1984. 'Buthelezi, L.B.Z., Amaqabunga Entombe', SAJAL, Review Supplement. 1979. 'Imiyalezo, J.M. M ngadi', Limi, vol. 7.1 & 7.2. 1990. 'Molefe, L., Isigangi Sendoda', SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. 1985. 'Bhengu, K., Uphuya WaseMshwathi', SAJAL, vol. 5, Supplement: Reviews. Mthiyane, E.T.Z. 1984. 'M simang, C.T., Buzani KuMkabayi', SAJAL, Review Supplement. Mzolo, D.M. 1977. A Study of Nguni Clan Praises in Natal and Zululand. Umcwaningo ongashicilelwe ka-ma, Durban: University of Natal. Ndlovu, Mgqashiyo, 1992. Mnakwethu, Cool Spot Productions, EMI South Africa. Ngcongwane, S.D. 1981. Die Verhaalkuns van Sibusiso Nyembezi. Umcwaningo ongashicilelwe ka-d.litt et Phil., Pretoria: Unisa. 1984. 'M bhele, Z.T., Ngangingazi', SAJAL, Review Supplement. 1990. 'Ntuli, C.S.Z. & Ntuli, D.B.Z., Izizenze', SAJAL, vol. 10, Supplement: Reviews. Nichols, L. 1981. Conversations with African Writers. Washington: Voice of America. Ntuli, D.B. &- Swanepoel, C.F. 1993. Southern African Literature in African Languages. Pretoria: Acacia. Ntuli, D.B. 1987. 'Writers in Shackles?' in C. M alan's Race and Literature. Pinetown: Owen Burgess. Ntuli, D.B.Z. 1993. Phumelela Ekuhlolweni IsiZulu 10. Pietermaritzburg: Reach Out. Ntuli, N.S. 1982. A Brief Analysis of Protest in Zulu Poetry. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, KwaDlangezwa: Unizul. 1985. 'Chisimba, J.D., Isiyingi Sothando', SAJAL, vol. 5, Supplement: Reviews. 1987. 'M thiyane, E.T.Z., M batha, O.M., M abuya, L.T.L.', Uvivi Lokusa, Supplement 2: Reviews. Nyembezi, C.L.S. 1961. A Review of Zulu Literature. Pietermaritzburg: University of Natal. 313

Perrin, S. 1855. A Kafir-English Dictionary of the Zulu Kafir Language as Spoken by the Tribes of the Colony of Natal. Natal: Umlazi Mission Press. Phuzekhemisi nokhethani. 1994. Imbizo Album. Recorded at Downtown Studios: Gallo Music. Roberts, C. 1880. English Zulu Dictionary With Supplement of Additional Words, Hybrid Words (Isipiki) and Zulu Proverbs. Pinetown: M ariannhill Mission Press. Sibiya, N.G. 1993. A Brief Evaluation of Exposition and Suspense in Some of N.S. N tuli's One-act Plays. Umcwaningo ongashicilelw e ka-hons. BA, KwaDlangezwa: Unizul. Sithole, D.J.S. 1978. The Influence of the Traditional Zulu Culture, Christianity and Western Literature on the Writings of E.H.A. Made. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, KwaDlangezwa: Unizul. Sithole, E. T. 1982. Izithakazelo Nezibongo. Mariannhill: M ariannhill Mission Press. Soni, S.J. 1990. A General Survey of Zulu Drama with a Critical Analysis of Selected Plays. Umcwaningo ongashicilwe ka-ma, Durban: University of Natal. Stone, S.B, 1874. Histori elifutyane labantu a ba be semhlabeni (Akunamidati). Taljaard, P.C. 1984. 'M bhele, N.F. & Zulu, E.S.Q., Imisinga Yosinga, SAJAL, Supplem ent 2: Reviews. Van Rooyen, C.S. 1972. Uthingo Iwenkosazana, D.B.Z. Ntuli', Limi, no. 14: June. Wainwright, A.T. 1977. Remarks on Zulu Written Literature, With Emphasis On Vilakazi's Poetry. Umcwaningo ongashicilelwe ka-hons. BA, Pretoria: Unisa. Wanger, W. 1885. Scientific Zulu Grammar. Kohlhammer, Germany: W. Kohlhammer, Publishing and Printing Firm. 1911. Zulu Customs. Kohlhammer, Germany: W. Kohlhammer, Publishing and Printing Firm. Zulu, E.S.Q. 1993. 'Buthelezi, L.B.Z., Ugubhu ', SAJAL, vol. 13, Supplement 3, Reviews. Zulu, G.S. 1989. 'Ntuli, D.B.Z., Ngamafuphi', SAJAL, vol. 9, Supplement: Reviews. 1993. 'Ntuli, D.B.Z., Umtshingo ', SAJAL, vol. 13, Supplem ent 3: Reviews. 314

IZIMPANDC yibkuku eliyingopkam lcm do ezincw adiw i ezibkakve ngesi2 ulu. J itkiiata einapkmzwini aseingoka i'vgobucikomcxzwi kusnkela ebucikwem bomlomo obniiklobonklobo,, kt-mgene em ibkalweni yobuciko yesimcmje, kuze kufinyelela k u -1 993«IZIMPANDC zibu ye zetkule umlcmdo vvokutkutkwkci kokubkalw a kw ezit^cwadi ze si2 u lu, kusukela emisebtmzini yabefundisi ku2 e kufike lapko esezibkalela izin cw a d i za w o am a2ulu. J_apko sekuxo^w o ngem ibkalo ye simanja kutki^+wa ezindikimbem ezisem goka/ kubuye kucaskwnwe kabanzi kulokko okuslvw o ngabakkizi n g ezin cw a d i. IfACwadr iklo+skiswe ngezitkom be zam aqhaw e atkile nabcmye babc\bkc\li aba+kittfekayo ebueikw enim azw i besi2wlw. ^Abadidiyeli bole n c w a Ji Itw abdna bcm ezincw adi ezin'm gi asebezilobile,, kanti sebejxmdise iminyakci eminingi em nycingweni \vesi2ulu e^a-mivesitki yasealingizim u ja fn k a, beguile emkkakhewi w okukluzvva kw 'ezincw adi. J_t; ncw adi iyigugu elikkwlu kwabaj^m^ci ukw ozi kabcmzi ngobuciko besi2wluy kcmye K4abcvfr.indi bam abcinga eklukene, i-vgisko nabew fundo epkakem e imbala.