EXAMINATIONS COUNCIL OF SWAZILAND Swaziland General Certificate of Secondary Education FIRST LANGUAGE SISWATI 6870/03 Paper 3 Literature and Culture October/November 2013 Additional Materials: Answer Booklet/Paper READ THESE INSTRUCTIONS FIRST If you have been given an Answer Booklet, follow the instructions on the front cover of the Booklet. Write your Centre number, candidate number and name on all the work you hand in. Write in dark blue or black pen. Do not use staples, paper clips, highlighters, glue or correction fluid. Section A Answer Question 1 (Poetry) and one other question from Drama, Novels and Short Stories. Section B Answer two questions, one from Traditional Literature and one from Culture. At the end of the examination, fasten all your work securely together. The number of marks is given in brackets [ ] at the end of each question or part question. 2 hours This document consists of 8 printed pages. [Turn over
2 Sicephu A: Tincwadzi Letifundziwe Phendvula umbuto 1 bese ukhetsa munye emkhatsini wa 2, 3, na 4. 1 Inhlava: E.T. Mthembu Fundzisisa lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto loniketwe yona: TIMPHIKO TEMOYA Ngishaya timphiko temoya ngiyaphapha, Ngizul emoyeni ngizul emazulwini, Ngincamul imikhawulo kangikhawuletwa, Ngiwuv esandleni nakhats umhlab ubanti, Tigidzigidzi temabanga ngiticedza ngemzuzwana, 5 Phakadze naphakadze likusasa lelingacedvwa, Ngikuhlanganisa nendvulo, kwembuleka ngemzuzwana. Njengancedz emaphikwen engculungculu, Lendize yakhatsala yasiyasitsaphuta sibhakabhaka, Tayihleka tinyon ingculungcul ibuy ilambatsa, 10 Tisatsi kanyon akuyuba nankhosi kantsi Ngulapho ncedz atawuvel aluhlat emaphiko, Yehheni! Yimphicabadzala, kanyoni kungabusa ncedze! Kube ngulaph awashay emaphik agcotjwe buluhlata! Kanjalo ngiyawashay emaphiko kamoya 15 Ngigcotjwe ngenjabulo lephakadze ngiyaphapha. Ngiphakamisel emehlo ami etintsabeni, Ngavula timphiko temoya ngakhuphukela Egcekeni leliphakeme lapho kushay umoya, Ngibuke ngengamel emazul achakatile kusihlwa 20 Ngabuka kwatsi zwi! Sengitsebulekile; Tangetfwala timphiko temoya taye tangitsi catsatsa Ngaye ngacotfota kubo buchwabachwaba bemazulu, Kwasa lugubhu lwesiliva lwemazulu ngalugibela, Nemafu eta endlula acatsatel inkhotsamo. 25 Ngaze ngazula ngazulela kini mazul emdali, Ngitikhandza ngihaciwe buluhlata bemazulu, Tingetfwale njalo timphiko temoya tingikhuphula, Nakhats umtimba wami kulomhlaba ubophekile, Ngekuhlonyiswa ngemaphiko emoya ngiyakhululeka, 30 Nakhatsi tintsaba letindze tifihle litsemba lami, Ngishaya timphiko temoya ngifinyelele kulo, Hhaaa! Ngaze ngandiza, ngancamleta, ngandiza! Ngaze ngandiza! Maphiko emoya, ngandiza!!! Salayedwa M. Magagula
3 (a) Sonkondlo ukhombise lizulu njengendzawo lenhle kakhulu. Khipha umugca lokhombisa loko. [1] (b) Tintsaba (umugca 31) tiluphawu lwani? [2] (c) Njengancedz emaphikweni engculungculu (umugca 8). Sinongo sini lesisetjentiswe kulomugca? Usho ngani? [2] (d) Hhaa! Ngaze ngandiza, ngancamleta, ngandiza! Ngaze ngandiza! Maphiko emoya ngandiza!!! (imigca 34 35). Lemigca lengenhla ikutjelani ngemoya wasonkondlo? Chaza kabanti. [3] (e) Ingcikitsi yenkondlo isivetela lokutsite ngenkholelo yasonkondlo. Kuyini? Chaza kabanti. [6] (f) Chaza lemigca lelandzelako: (i) Ngincamul imikhawulo kangikhawuletwa (umugca 3); (ii) Ngiwuv esandleni nakhats umhlab ubanti (umugca 4); (iii) Nemafu eta endlula acatsatel inkhotsamo (umugca 25). [6] [Turn over
4 2 Khulumani Sive: Zodwa Motsa Noma EMHLABENI Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako: Wagucugucuka embhedzeni wakhe Majaheni, wavuka wahlala ngetibunu. Waphutsata lidweshi lemetjiso. Walitfola waklwebha, wakhanyisa likhandlela.wahlikihla emehlo, wase ubukisisa kahle sikhatsi. Kusekhatsi nebusuku! Wabuyela futsi etingutjeni. Bala kwehla butfongo. Watelula kancane. Wasukuma waya ebhokisini lakhe letimphaha. Walivula. Wayikhipha lenkhulukati incwadzi yakhe yetitfombe, i-album phela. [likhasi 50: 2001] (a) Singeniso salendzaba ngiso kanye lesibhekekile ekubhaleni indzatjana (sishaya khona). Nika kutsatfu lokusekela lombono. [3] (b) Sikuphi sicongo salendzatjana? Usho ngani? [5] (c) Kutiphatsa kwasebentile kungaveta tingoti letinyenti kubantfu labatsintsekako kulesimo. Bhala tingoti tibe timbili letingavela, bese ubhala imiphumela yato ibe mibili kuleyo naleyo ngoti. [6] (d) Nika imiyalo lobuwungayinika bomajaheni nendvodza yasebentile ibanikete litsemba ngelikusasa lemphilo yabo. [6] 3 Lilungelo lakhe: Salayedvwa M. Magagula Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako Mbhamali: Tjela Anti wakho Lontombi kanye nagogo wakho lomkhulu kutsi sesime ngabo lapha endlini. Nawe futsi bese uyeta. Phutfuma mfana wami. Gogo Zwane: Nisigomfisa lapha endlini dzadzewetfu nitsi asiphetfwe yini njeyi? [likhasi 50: 2005] (a) (i) Yini kugomfa? [2] (ii) Kodvwa bebahlanganele yiphi indzaba? Kwaba yini umphumela wayo? [2] (iii) Umuti wakambhamali ungawuchaza ngekutsi uluhlobo luni lwemuti wesiswati? Sekela imphendvulo yakho. [2] (b) Nikiwe Hlophe abefanele kwala futsi ahlaphaneke uma atekwa kambhamali. Vumela lombono ngemaphuzu lamatsatfu. [6] (c) NgesiSwati kuliciniso kutsi uma wendzile uba ngumfati wabo bonkhe lapha ekhaya. Ngemaphuzu lamane sekela lombono ngalokwenteka endzabeni. [8]
5 Noma 4 Itawuphuma ehlatsini: Thoko Mgabhi Fundza lesicashunwa bese uphendvula imibuto lelandzelako: Cha, cha, cha, hhayi-ke! ngalapho mnumzane Tfwala. Kumshaya kungeke kusasita. Futsi nje ngiyakubona mnumzane kutsi utfukutsele kakhulu, ngako ngicela kutsi sewuke utsi kuthulela bese ngukhona umbita ukhuluma naye-ke. Ngeke kulunge mpela kutsi umbone nyalo ngoba sewungambulala noma utsi uyamshaya. [likhasi 45: 1998] (a) Ngubani lona lokhuluma lamagama langenhla? [2] (b) Chaza kafishane imbangela leyenta kutsi laba labakhulumako bafike kulenkhulumo lengenhla. [8] (c) Ncelencele noma anemaphutsa kodvwa ungumtali sibili kakhe. Sekela lombono ngemaphuzu lasihlanu ngekubuka lokwenteka endzabeni yonkhe. [10] [Turn over
6 Sicephu B: Temdzabu Phendvula umbuto 5 noma 6. 5 I Tisho/Taga (a) Shano kutsi loku lokulandzelako kusisho noma saga: (i) Kucentsa ngetibunu. [1] (ii) Lucu aluhlangani. [1] (b) Letisho letilandzelako tisuselwephi: (i) Insimba yesulela ngemfuku. [1] (ii) Siyobohla Manyosi. [1] (c) Buciko buni lobusetjentiswe kuletisho noma taga letilandzelako: (i) Ikhotsa leyikhotsako lengayikhotsi iyayikhahlela. [1] (ii) Lichwa litondza sifiki. [1] (d) Fundza lesisho bese uphendvula imibuto. Sihlahla kasinyelwa (i) Lesisho sisetjentiswa uma kwentenjani? [1] (ii) Lisetjentiswe leni leligama lelitsi kasinyelwa esakhiweni salesisho. [1] (iii) Nika inchazelo yalesisho. [2] II Tinanatelo Motsa (i) Batilani laba baka Motsa? [1] (ii) Chaza bumcoka bebakamotsa ebukhosini bakangwane. [2] (iii) Bhala sibongo lesingatsatsani nebakamotsa, uchaze kutsi abatsatsani leni? [3] (iv) Bhala imigca yekucala lesitfupha yesinanatelo sakamotsa. [4]
7 Noma 6 I Tisho/Taga (a) Shano kutsi loku lokulandzelako kusisho noma saga: (i) Kudliwa ngumshwalense. [1] (ii) Kubuka ngewayitolo. [1] (b) Letisho letilandzelako tisuselwe kuphi: (i) Ekwendzeni kukamkhatsali. [1] (ii) Indlondlo isombuluka selifutfumele. [1] (c) Buciko buni lobusetjentiswe kuletisho noma taga letilandzelako: (i) Indlu sifu. [1] (ii) Lapho ake ema khona aphindze eme. [1] (d) Fundza lesisho bese uphendvula imibuto lelandzelako: Inkhukhu ijutjwe umlomo. (i) Lesisho sisetjentiswa uma kwente njani? [1] (ii) Nika sisho/saga lesiphikisa lesi lesingenhla. [1] (iii) Nika inchazelo yalesisho losinike ku (ii). [2] II Tingoma Fundza lengoma bese uphendvula imibuto lelandzelako: Lapho akhona make uyayobayoba Aszhi yehha! Lapho akhona make uyayobayoba Hhaye hhaye hhaye lamake Hhaye! Sewunchul egumeni Anchul emnyango Hha... ye hhaye hhaye lamake Hhaye! (i) Lengoma ihlatjelwa nakwente njani? [1] (ii) Chaza kutsi yini kuyobayoba. [2] (iii) Yini leyenta lomake ayobayobe, anchulanchule emnyango nasegumeni? [2] (iv) Yini lengabangela lona lokufute acale lengoma kube lukhuni kuyicala? [2] (v) Khipha buciko bebunkondlo kulengoma. Usho kutsi buyiuni futsi busebenteni. [3] [Turn over
8 Sicephu B: Imihambo Nemasiko Phendvula umbuto 7 noma 8 7 Umngcwabo (a) Nika indlela ibe yinye lokuhlonishwa ngayo uma kukhona loshonile ekhaya. [1] (b) Yini lebhekeke yentiwe bomakhelwane uma kufiwe? Nika kunye. [1] (c) Nika tindzawo letimbili lapho kubikwa khona uma kufiwe, uchaze kutsi kubikwelani kuleyo naleyo ndzawo. [6] (d) (i) Yini kufukama? [2] (ii) Chaza buhle nebubi bekufukama. Bunye buhle nabunye bubi. [4] (e) Utsini umtsetfo sisekelo ngekuzila kwemfati lofelwe yindvodza? Wena uyavumelana yini nawo? Chaza. [6] Noma 8 Incwala Nemhlanga (a) (i) Sibona ngani kutsi sekucale umkhosi wencwala? [1] (ii) Chaza kutsi yini bumcoka balesigaba sekucala kwencwala. [2] (iii) Niketa uchaze kube kubili lokukhomba kutsi umkhosi wencwala vele uluphawu lwemphi. [6] (b) Ndzima yini ledlalwa yindvuna yetintfombi ngesikhatsi semkhosi wemhlanga? [2] (c) Bhala uchaze inzuzo lephatselene netenhlalakahle, temnotfo netembusave leletfwa ngulemikhosi: incwala nemhlanga. [9] Permission to reproduce items where third-party owned material protected by copyright is included has been sought and cleared where possible. Every reasonable effort has been made by the publisher (ECOS) to trace copyright holders, but if any items requiring clearance have unwittingly been included, the publisher will be pleased to make amends at the earliest possible opportunity.